esmaspäev, 8. juuni 2009

Ma vaatan peeglisse ja ma ei tunne seda tüdrukut ära. Miks ta silmad vett täis on ja punased kui deemonil? Miks ta silmad üleni kurbusest täituvad?

Kuidas saab üks imeilus tunne midagi nii jubedat minuga teha? Ma tunnen, et ma ei taha süüa.. ma ei mäleta, millal viimati korralikult sõin. Ma tunnen, et ei taha hommikul riideid valida, ei taha kulme värvima minna, juuksurisse on jah aeg kirja pandud (jumal tänatud, ma pole päris kadunud!)

Kuidas saab üks imeilus tunne sedasi pöörduda? Ma ju ei tunneks nii kui see oleks olnud üks tühine seiklus.. ma ju ei tunneks nii kui ma poleks uskunud, et ka Sina tunned, mida mina tunnen.. tundsin.. tunnen. Seda head. Ma ju ei tunneks siis nii.

Aga ma tunnen.
Miks?

Palun anna mulle vastus. Mis on mul viga, et korjan enda teele need, kes selgitusi ei taha jagada.. need, kellele meeldib ära minna. Katki teha.

Ole teistsugune. Palun ole! Palun..
Ma tahan terveks saada. Ja ei taha öösel üksi olla. See mõjub mulle halvasti.

Ma tean, et saan sellest kõigest üle.
Võtmeks on aeg.
Ja seda kulub palju.

Kaotada enda süda.. kui oled selle kord kinkinud, kohe päris kinkinud.. nii, et on vastu ka võetud, kohe päris vastu võetud. Et on olnud vastastikune kinkimine, kohe päris kinkimine!
..on üks valusamaid kogemusi.
Jah, valu ei saa mõõta, ei saa hinnata ega võrrelda..

..südant kaotada on valus. Ja praegu ei tea ma tõesti, mis saaks veel valusam olla. Ei tahagi teada.

pühapäev, 7. juuni 2009

Vaata, kallistusega on hea - anda ja saada, üks ja sama suurus. Kallistus on üldse üks imeline kätekombinatsioon.. ei unusta kunagi seda kallistust seal maantee ääres.

Aga süda. Kui see on kord kingitud, ei seda enam tagasi saa kinkida.. isegi mitte võtta ei saa, kuigi sooviks. Süda on süda ja jääb sinna, kus on tema õige koht. Süda ei eksi, aga kui inimesed teevad otsuseid, siis süda peab nendele alluma. Ometi ei tee ta seda kohe siis, kui inimene tahab. Kui inimene mõtleb, et nii, nüüd on kõik! Süda ei kuuletu.. ta elab ikka oma elu, ainult millegipärast ma tunnen seda, kuigi mu süda on ära kingitud, ometi ma tunnen, et tal on valus.

Paku.. sa võid ju pakkuda, aga ta ei tule veel minu juurde tagasi, sest ta on Sinu - tahad või ei. Vaata, võid teda soojendada, kenasti kohelda ja hoida. Võid ta kapile seisma unustada, tolmnema jätta.. lihtsalt vältida. Ühel või teisel viisil on ta ikka sinuga. Sest sinna ta kingiti. Sulle.

Ära unusta, et süda teab alati ja minu süda valis Sinu, ma ei tea, miks.. aga ta valis, sest nii ta tunneb.. see, kuidas tal nüüd läheb.. on nii paganama valus. Ma tõesti tahtsin, tundsin, et Sina oledki päris minu oma südamele kõige parim omanik. Ma tõesti tundsin, lootsin ja tahtsin olla sinu südamele väga hea.

reede, 5. juuni 2009

1: Soovin, et sul kõik hästi läheks :)
2: Kõik ongi korras :)
1: soovida võib ikka
2: seda muidugi
1: minul ei ole korras. jään su kirja ootama.

Kõik saab korda