kolmapäev, 19. veebruar 2014

Elu on ilus ja valus rännak

Veel Islandi muusikat

Viimasel ajal leian end tihti mõttelt, et kogu mu olemine siin on Söö-Palveta-Armasta repertuaar.

Tegelen praegu söömisega ja mittesöömisega. 
Seedimisega.
Õige toidu valimisega.

Mu magu on segaduses. Kogu keha on stressis tõenäoliselt. Pidev söömine aitab mul märgata, et osasid toiduaineid mu keha ei talugi enam üldse. Leivad-koogid-saiad - ma lihtsalt ei saa neid süüa. Juustud-piimad-kohupiimad-koored - ei suuda seedida neid.
Ihkan värsket toitu - juurvilju, puuvilju, teed, teed ja veelkord teed.

Kui toitumine on paigast, on justkui kõik veelgi enam sassis.
Seega alustan sealt.

Lisaks.
Tegelen sellega, mida endaga kaasas kannan.
Näen, et asjad liiguvad. Et ma vähemasti teadvustan ja olen valmis muutusi ellu viima.
Eestis olles tundsin pidevalt, kuidas asjad seisavad. Vesi seisab. Haiseb ja pidev püüdmine olla armas, hea, soe ja südamlik. Tihti kukkus vastupidi välja.

Vesi ei seisa enam. Ma pean tegelema, isegi, kui mul pole isu ja soovi.
Ja ma olen tänulik, et ma sisemiselt ei jaksa enam olla, et ma PEAN. Et see on eluliselt oluline.

See ei ole mugav. Ei ole üldse mugav.
Kogu see protsess. Uued söögid, läbisegi kõike. Kõik on sassis.
Ja on teadmine, et ükshetk enam ei ole.

***

Ootan kevadet ja looduskauneid avastusi Islandil. Tahan linnast välja saada.
Rahu, vaikust ja ruumi anda kõige jaoks aega.
Kaotada aeg üleüldse.
Sest siin tõesti.. ajal pole tähtsust.


Mõni päev tagasi, veel siis, kui laager täies hoos..
Täna olen enamus ajast istunud hostelis ja internetiavarustes. Uudistasin, mis ka ilmas toimub.



Lõpuks peatusin ikkagi kodumaal. Põnev ööülikooli rännakute sari on käimas ETV2-s. 
Kuna ei tahtnud veel ära ka minna siit.. sest kui lähen, siis olen jälle tööl ja selles majas seal.. olengi nii pikaks ajaks siia jäänud.

Pean justkui mõttes dialoogi nende vestlustega, mida vaatan ja kuulan.
Head ja värskendavad mõtted.

Näiteks metsast:
http://etv2.err.ee/videod/ooulikooli_rannakud/b9683610-be60-4a21-93a3-2a74a26c22cf



Väljas on kohati torm, mingi hetk tuiskas väheke.

Siinkohal jätan pooleli, kuna kõht on siiski tühi ja õues juba pime.
Peab minema.
Nagu Valdur Mikita ütleb, et tuleb end liigutada ja välja minna, muidu mõte ka ei liigu.
Ja siis kõik seisabki ning läheb pahaks.
Meel, süda, olemine.


Seega, lähen praegu.


***
Eile lõppes laager. Jätsime hüvasti, koristasime maja ja sõitsime tagasi koju. Õhtul tulid külalised üle pealinna kokku. Valdavalt kõik vabatahtlikud.
Tegin siis nii nagu meil Viljandis ikka kombeks oli - dresscode (mis oli võibolla liiga lihtne, kuna kõik tulid nagu tulid); etteaste - lõpuks tegime vaid meie, kuid vähemasti said teised sellest indu; rahvustoidud.


Enne, kui kõik algas, süütasime küünla Ukraina inimeste jaoks.





Esmaspäeval tähistan tõenäoliselt Eesti Vabariigi aastapäeva Reykjavikis elavate eestlastega. Lisaks soovin oma kodustele midagi pakkuda vaatamiseks ja maitsmiseks. :)

esmaspäev, 10. veebruar 2014

Þetta Reddast!

Möödunud nädala muusikaline avastus:



Olen nüüdseks Islandil viibinud kuu aega. Ilm väga muutumise märke ei näita, sama ka mu nädal. Igasugu asju juhtub, aga midagi ei jää sedasi meelde, et peaks üles kirjutama. Või kui pannagi mõni ere sündmus sõnadesse, kaotab see oma väe.

Mõned asjad siiski...


Kümblen kultuuri(de)s.
Kõik maailmanurgad on esindatud.
Inimtüübid, iseloomud, vanused ja vaated.
Sotsiaalne ja psühholoogiline õppus.

Üha enam leian kinnitust, et inimestel on vähemalt kaks vanust: füüsiline ja vaimne.
Pole tarvis uurima hakatagi, kui vana keegi on või mida õppinud, kus käinud, keda näinud.. see ei loe. Miski ei loe. Lõpuks on ikka inimesed ise nii nagu nad on. Ja sa näed ära, kes nad on või kes nad pole.

****

Külmad ööd.
Soojad päevad.
Soojad ööd.
Külmad päevad.
Lõputu jääväli.
Lõputu tali.
Virmalised (üleeile muuseumiööl nägime juhuslikult - seni minu eredaimad):


Pilt pole minu, on ühe imelise hosteli omaniku oma, kellega nädal tagasi kohtusime.



Homsest algab laager - 11 päeva. 3 vabad, 8 tööl... mõned vabad ning jälle töö.

Eestlane hakkab kurtma, islandlane ütleb: "Þetta reddast!" 
("ära muretse, iga olukord leiab oma lahenduse, varem või hiljem") 


Linn muutub kodusemaks. Ka inimesed. Ikka leidub keegi, kellega jagada 
süüa, mõtteid, vaateid, muusikat, õlut, naeru.


Värvisin pead. Olen nüüd hallijuukseline. Või sinine. Hommikul vaatan, mis välja kukkus.

esmaspäev, 3. veebruar 2014

Happiness is your birthright


Meil oli 5-päevane koolitus Selfoss'es. Eile jõudsime tagasi. See oli mõnus puhkus.

Mõnus hostel nagu eestis - puidust majakesed - tunned, et energia on seal!

Mõnus ingveri-sidrunitee elutervete sõnumitega. Minu omad: "Happiness is your birthright"; "What matters in life is courage, you bring to it."

Mõnus vana koolimaja keset ei-kellegi-maad, millest on tehtud hubane hostel ja kohvik ning kus töötavad inimesed, kelle vanavanemad selles koolis käisid. Asukoht ise on väga väikese elanikkonnaga, kuid suure energiaväljaga. Too mees, kes meile hostelist rääkis, samal ajal, kui meie teed jõime ning kooki sõime.. vist polekski vahet olnud, millest ta räägib. Temast kiirgas elujõudu ja rahu. Energiat. Ta rääkis oma elust ja sellest, kuidas ta lõpuks kodukanti tagasi jõudis.. Terve see maja on.. me kõik tundsime, kuidas see maja võngub mingitel muudel sagedustel. Ja me võiksime sinna jääda päevadeks, et juua teed, vaadata aknast mägesid, lugeda raamatuid..

Mõnus spa-melu. Basseinid looduslikult kuuma veega iga nurga peal. Külastasime kolme neist miljoneist. Esimene kogemus kuumaveevannis - sarnane eesti tünnisaunaga. Lund sadas üles-alla, võimatu oli silmi lahti hoida, aga samal ajal, kui su keha on üleni mõnusas kuumas vees.. unustad lume ja naudid seltskonda ning vett. Lapsed jooksid ujukate väel ringi ning loopisid üksteist lumepallidega, teinekord limpsasid lund nagu jäätist. Emad väikeste lastega, vanaemad-vanaisad - kõik on iga võimaliku ilmaga basseinis.

Mõnusad loovad meetodid. Kirjutasin vist kõik ülesse, sest võimatu oli mitte soovida õppida. KUIDAS on alati tähtsam kui MIDA ja MIKS. Näiteks voolisime plastiliinist loomi ja pidime leidma seoseid endaga.

Mõnus farm, kus kogu toit tuleb oma loomadelt. Esmapilgul arvad, et istud restoranis, kus mäed on ümberringi. Kuid ühest suurest aknast näed otse loomalauta lehmade elu-olu. Ja samal ajal limpsad mõnusat kohalikku jäätist.



Olen kohtunud mitmete säravate inimestega.. mõni lihtsalt pakatab sisemisest energiast, heatahtlikkusest ja valgusest. Armastab inimesi ja elu enda ümber iga rakuga. Nagu loeks elavat filosoofiat OSHO'lt. 

Hea on olla inimeste ligi, kui nad soovivad Sulle ainult head. Ja nad ei tunnegi Sind. Ja mina ei tunne neid. Ilma, et ma mõtleks sellele, soovin kõigile inimestele alati head.

Seadsime eile koolitusel eesmärke oma siinoleku ajaks. Üks peamine õppimiskoht minu jaoks on midagi sarnast, mida kirjeldab OSHO ja niipea, kui ma selle kõvasti iseendale või teistele välja ütlen, avanevad ka uued uksed.

Näiteks alustasin koolitusel jalamassaaži õppimisega - India kultuurist, kus lapsed õpivad seda oma vanemate käest läbi praktika. Nagu hammaste pesemine ja riidesse panek..
Lisaks  oli igal hommikul võimalus liituda joogatundidega. 
Ja inimesed, keda kohtan ning kellega leian kõige rohkem ühiseid teemasid.. räägivad mulle just nendest asjadest, mida mina siia õppima olen tulnud.




Küllatulek: 

Wow-airlines on kõige odavam variant. Lisaks pidi ka teenindus olema lõbus - ohutusnõudeid tutvustatakse läbi huumoriprisma. Mõnele meeldib, mõnele mitte. Samas, kui lennuk alla kukub, on ellujäämise tõenäosus väga väike, seega miks mitte teha nalja nende nõuete üle :)

Kõige sobivam aeg siia lendamiseks minu jaoks on september-oktoober (siis on ka ilmad ilusamad ja pääseb sisemaale).

Samas suvel pidid olema kõige odavamad piletid, kuna mitmed firmad pakuvad teenust ja palju inimesi lendab Islandile.

Majutuse osas leiame kindlasti mingi odava või lausa tasuta variandi. 

Seega, kellel on soov mulle ja Islandile külla lennata, siis andke aegsasti teada, kuna pean oma puhkusepäevadest varakult ette teatama.




Bless bless!