laupäev, 29. jaanuar 2011

Nicely done

ma ei taha mitte midagi
tahan vaid rohkem aega oma inimestega olla
muud ma ei taha


seda, mida tahan, ei saa


minge, minge, minge, MINGE )(/%¤¤"#¤!




Peaga kümme korda samasse seina.
Aitab!
Ma ütlen, aitab!


Näiteks ma ei oska üldse kodus olla. Mul hakkab siin kahe päevaga juba surmigav.
Terve elu kodus oldud


kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Korda läinud päev



Alustasin viimasest hooajast ja hakkan nüüd ülespoole minema. Nimekiri on 21 lehekülge pikk, tühikud kaasaarvatud ja leidsin sellise loo. Mingi aeg kuulasin hästi hästi palju, nüüd avastasin uuesti.


Ma kunagi kuulasin väga palju raadiot, millalgi hiljem kuulasin enamasti ainult Uuno kanalit ja nüüd kuulan ainult Grey Anatoomia muusikat.. peaaegu. Sekka ka seda, mida Viljandi on pakkunud ning vahel jääb kõrvu kajama ka mõni selline lugu, mis mitmetel inimestel mobiilihelinaks.


Olen end maailma popmuusikast välja lõiganud.
Selline "noortepärane" huvijuht siis..




Kusjuures, mingi aeg oli mul selline stereotüüp huvijuhist ja noorsootöötajast - suu kõrvuni, mängib mänge, suhtleb RÄIGELT PALJU ja läheb isiklikuks ka, kuulab poiste-tüdrukute probleeme, on kui sõbranna eest..


ja ma olen mõelnud, et ma pole üldse, absoluutselt mitte kaugeltki seesugune nagu olen kõrvalt näinud, et ollakse või enamasti armastatakse olla. Ja noortele läheb peale ka.


Ma ei taha nii lilleline olla, see justkui pole mu jaoks piisav.
Lähen noortele sedasi ka peale?


Igatahes. Homme tõusen vara, lähen lasen juuksed üle pika aja taas korda teha. Muidu ongi nii, et neli korda aastas käin juuksuris. Rikun homme tavaks saanud olukorda.
Teeme valmis salati ja muud vidinad. Kell neli tulevad juba esimesed inimesed :)


Mu tädi võitis lotoga 10 000 krooni. Hõissa!





Hoiad ikka SEDA pilti oma kasti sees!? Veel nii palju aega hiljem.
Võta palun ära see sealt..

teisipäev, 25. jaanuar 2011

Pudipadi

Vaatasin eile öösel näoraamatu filmi ja otsisin siis tolle mehe netist ka üles. On alles inimesi maailmas olemas.


Olen üle aasta kogunud ühte kausta laule, mida sooviksin endale tõmmata ja eile hakkasin sellega pihta. Kätte võtmise asi nagu paljud muudki siin ilmas.


Täna juhtusin jälle ETV-d vaatama. Kaks uut saadet tuleb. Eesti tippteadlastest üle maailma ja üks noorte võistlussaade ka. Väga huvitavad saate tutvusutsed olid igatahes.
Mingi aeg sattusin Urmas Sisaskit Tähelaevas vaatama.. sellest kirjutaks ka pikemalt millalgi.
Janete, muide, oli televiisoris, kanal kahes. Poetas eesti keeles ka lauseid. Maailm on ikka pisikene küll.


Otsin hetkel sünnipäevakookide retsepte ja mõtlen, mida soolast teha.
Täna helistati mulle ning öeldi, et olen võitnud tootekomplekti Garnieri poolt. Opaa! Mängisin jõulude teisel pühal natukene seda mängu ja kutsusin mõned sõbrad ning selline kena võit kukkus sülle. Šampoon, juukselakk, näopuhastusvahendid, kreemid. Pole paha. Kaunis sünnipäevakink. :)


Täna saab üle pika aja end korda teha ja mõnusat talvepäeva nautida.

laupäev, 22. jaanuar 2011

Vii üle vii

Esimest korda oma sünnipäevaööl olin üleval kella kuueni hommikul.
Naersime Tiinaga juba iga lause üle, mida oli viimases projekti kastis vaja täita.
Valmis saime! Mõned detailid kõigest veel.


Ärkasin kell 11 laulu ja küünlasära peale üles.
Tõusin uuesti kolme ajal.
Sõime torti ja olime niisama.


Leidsin hetk tagasi kingituse üles - Siiri Sisaski Lingua Mea koos banaanide ja apelsinidega kinkekotti peidetud, mis omakorda oli mu seljakotti peidetud.


Kuulan praegu ja armund üha enam tema muusikasse..





Meie suursugune projekt!
I faas edukalt lõpetatud








Jään täna Viljandisse ja teen toa korda.
Õhtul võiks välja minna.. 
Hea on vahelduseks niisama olla






reede, 14. jaanuar 2011

Teema jätkuks...

Robertil oli eile arvestus ansambliga. Neil pannakse bänd kokku erinevate kursuste muusikutest ja on mitu bändi, erinevate levelitega. Tema on ühe onu bändis, kes on päris tuntud ja kelle nime ma ei ütle. Igatahes, kui ühel teisel ansamblil käis õppejõud alati kohal, andis nõu, lihvisid, mässasid ja tegid hiilgava arvestuse, siis Roberti ansambli juhendaja näitas end vist 2 korda näole ja muul ajal vabandas välja. Enne arvestust saatis neile kirja sisuga: kas olete ikka proove teinud ja kas teate, et homme on arvestus jne

Mis, ta oleks pidanud vastama: ei tea.... äkki on teil ideid, armas õppejõud, millega me esineda võiksime homsel arvestusel. Irooniline, kas pole?!

Ja ega nad ei hiilanud just oma arvestusega ning esimest korda ei andnud ükski õppejõud muusikutele ka tagasisidet. Ei tea küll miks.. sest nad kardavad. Kes on nemad hukka mõistmaks õpilasi, kui nende enda käitumine on tihti allpool arvestust. Neil on häbi. Aga papp ikkagi tiriseb. Too mees on enne töölt ära läinud, aga kuna kedagi pole asemele võtta ning kuna ta on tõesti eesti mastaabis tegija, siis on ta ikkagi tööl tagasi. Ja kes siis enam tudengeid kuulab. Mitte keegi.. halisege omaette või leppige olukorraga.

Väga mahlaseid näiteid on tegelikult, aga kus ei oleks siis musta pesu. Igal pool.. on.


Minu olukord on selle kõrval ikka päris kena või mis

kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Learning by doing

Täna küsisin siis õppejõult mitmendat korda jaanuarikuu arvestuse kohta ja tema reageering oli ootuspärane:



ladus ette kuupäevad, millal on arvestus ja ütles, et loodusprogramm tuleb uuesti esitada, sulgudesse lisas (ka sinu töö polnud täiuslik)
nagu ma seda oleksin üldse arvanud või maininud  
Kahjuks ei saa ma sinu isiklikele soovidele vastu tulla,
õppetöö on siiski teie sh Sinu põhitöö ja selleks tuleb paratamatult aega ohverdada

minu isiklikud soovid  :D
mis oleksid kasulikud kõigile meile, kes me projektitiimis ka loodushariduse aines osaleme  
ohverdusi tegema: ta teatab täna, pärast mu mitmendat kirja arvestuse kuupäeva ja tal jääb õigust ülegi.

There's a crack in my time! says
ta on ikka pärsi imelik

Mina says
ja me peame oma plaane paugu pealt muutma


mu õppejõule ei meeldi isikud, kes julgevad asju välja öelda. Aga samas, tema käe all õppides ma ka mõistan teda omal moel:

igatahes ta norib minuga, kuna ma ütlen asju välja ja julgen uurida
ja ma ei saagi aru, mis talle siis ei sobi
kas see, et ma olen neis asjades täpne või mis
ega see ei tee mind ju üleolevaks ja isekaks
aga tema just seda tahabki rõhuda
arvab, et nii ma nagu õpiksin elust mingeid olulisi asju
kusagil on piirid ka.. tema mängudel

eks P on oma meetodid, millest me tegelt arugi ei saa
ma millegipärast usun, et P tahab meile tõesti ainult head
lihtsalt ta teeb seda viisil, mil surub meid nurka, et me hakkaks tegutsema
et me ise algataks oma tegusid
tema annab eelise oma sõnade, suhtumisega
näiteks  
ja see ajab tihti marru, aga samas on see temast hullult julge
sest teda ei huvita, kas me nüüd vihkame teda või peame sõbraks
ta tahab, et me ükskõik mil moel areneksime
ja tema meetodid ongi karmid  

There's a crack in my time! says
olen sinuga nõus

Mina says
ning meile teinekord täiesti vastuvõetamatud
ja me ei saagi oodata heakskiitu tema poolt
see, kuidas ta saadab sellise kirja mulle näiteks..
ja siis ootab, mismoodi ma nüüd reageerin
kas ma ärritun ja hakkan paukuma
või ma säilitan enesekindluse- ja rahu
ta kuidagi.. tahab meid nagu.. üksikuteks huntideks kasvatada, et me saaksime üksi ka hakkama  
vms

sest maailm ei ole alati sõbralikke ja toredaid inimesi täis. Vahel tuleb palju võidelda, et ellu jääda, et iseennast mitte alla suruda ja kaotada...

ning tegelikult sedasi inimeste analüüsimine, mitte nende kohene hukka mõistmine (ISEGI, kui nad pole alati õiglased) aitab iseendal paremini maailma ja teisi mõista. Nii on elu selgem ja inimene ise ei podise ka omaette, vaid saab paremini hakkama enda ümber toimuvaga.

See on areng.
See etapp saab ükskord läbi.

Terve projekti paranduse periood on veel ees, usu, sa ei taha meie asemel selles osaleda. :)
Ka kõige sitemas asjas on kõige paremaid asju.
Igaüks ise teeb valiku, kas märkab või ei märka, kas õpib või ei õpi.


Kohati on tunne, et oleme tüüpilises ameerika filmis, kus üks onu või tädi on kellegi vastu nii karm ja tõre, aina sõimab ja ülbitseb, kuid filmi lõpus ta ütleb, mida tegelikult arvab sellest inimesest ja tema võimetest. Ütleb, et arvab head, et too inimene on tegelt võimekas. Meil on sama lugu siin. Ta on seda korra ka mulle väljendanud. Korra, aga tuli ära :)


Täna (või oli see eile) hommikul rõõmustas mind kõige enam see, et lund sadas ja temperatuur oli miinusesse langenud.

pühapäev, 9. jaanuar 2011

laulu-tantsu kuu

Tantsulaager selleks nädalaks lõppenud. Veebruari alguse laagri hinda vähendati viie euro võrra, kas oli see nüüd minu kiri või kellegi teise palve või kõik need kokku, kuid vähemalt vähenes.


Täna kõndisime ligi 45 minutit läbi vesise Viljandi teise linna otsa, et neiduderühma tantse tantsida, üks tähtis tädi oli kohal parandamas ja viimistlemas.


Ei.. tore on tulla tagasi teadmisega, et päris mitmest kohast on päris mitmed tantsud pekkis ning meie homne tantsulaagri päev kestab AINULT 2 tundi (loodan siiralt, et mitte nii vähe). Aga see ongi tüüpiline tantsude ülevaatluste puhul.. ses mõttes pean küll oma sõnu sööma. Laule õppida on minu jaoks kümneid kordi lihtsam kui tantsu õppida. Tantsimises töötab kogu füüsis.. lauldes.. on võimalus viilida. Tantsides jääd kohe vahele.


Aga ometi olen ma õnnelik ja rahul, et need mõlemad teekonnad ikkagi jalge alla olen võtnud. Teen seda tööd tasuta, aga kogemused, mis saan, on ikka väga hinnalised ja tulevikuks kasulikud ;)


See on nagu projekti kirjutamine.. kui oskad õigesti sõnastada, vormida, siis on mistahes tegevus kogemus, mida saab kasutada ka mujal.. endale kasulikus kohas. :)




Ning jällegi tegi mu päeva lõpu väga heaks Lemps! Olenemata sellest, et õues on esimest päeva selle talve jooksul sulailm (mis õnneks kaob peagi!)
Ta oskab sõnu seada

reede, 7. jaanuar 2011

Täna siis viimaks sain ma oma kauaoodatud sarja vaadata.
Kui mitmed mitmed sajad tuhanded inimesed nutsid Michael Jacksoni kontsertidel, sest nad olid, õigemini on siiani temast nii sisse võetud.
Siis see sari teeb minuga sama.


Guess what?!


Viimane eksam on veel jäänud, kuid see ei hirmutagi mind. Pigem tantsu- ja lauluproovid, mis saavad ikka kurnavad olema. Homsest alustame.

Ja üleeile, hoolimata Sergei katsetest meid veenda kolme riigiga noortevahetust tegema, sain lausa neljalt erinevalt inimeselt võimalikud uued kontaktid.. nagu ma ütlesin, ma võin hankida uued partnerid. Andke mulle vaid aega. :)
Otsustasin Priidu variandi kasuks, pole viist sellist Euroopa riiki, mille vähemalt ühe kodanikuga ta kohtunud pole.
Seega, saime Ažerbaidžaanist ühe päris hea kontakti, kes juba täna lõunal osa kolme teele pani.. hahaa, kas pole mitte väle. :)

Natukene kahju on sellest, et ma ei saa kutsuda kedagi sellist, kellega ise olen noortevahetustel kohtunud.. kedagi, kelle tahaksin tänutäheks kutsuda. Aga võimalusi on veel.

Aitasin Agnesel eile Hiinasse saamiseks kandideerimisvormi täita. Väga vinge oleks, kui ta saaks. Tahaks ise ka kuhugi minna.. plaan on Islandile kandideerida. Otseselt seotud meie praeguse NV-projektiga. Samas ei taha Romanilt võimalust ära võtta, kuid olen mõelnud, et kui peaksingi saama ja siiski ei jõua minna, siis annan selle pakkumise nii ehk naa talle.

mnjah.
Priit võiks täna Nepaalist rummiõhtule tulla.


http://nvprojekt.blogspot.com/ - veel natukene poolik ja veel poolenisti mitteavalik.

teisipäev, 4. jaanuar 2011

Grey Anatoomia on varsti puhkuselt tagasi - can't wait!

Iris ikka helistab vahel ja kutsub välja. See on nii meeldiv.
Hakkasin täna koostama sünnipäeva nimekirja: kus, kes, millal, kui palju.


Ma ei taha suurt pidu ja kui aus olla, siis ma ei tahagi üldse pidada. Ma tahan midagi taolist nagu kaks aastat tagasi oli. Läksime Tartusse kinno, Otepääle snowtuubima ja hiljem Tartusse ööbima ning siis sai Priit tasuta klubipiletid. Salat oli mul kaasas, kook ka, muud polnudki vaja. Avasime šampa ning sõime ja olime meeldivalt.


Ma tahan suuremat pidu ainult siis, kui see on üllatuspidu (mida on raske saada, tüütu toimetamine). Igatahes.. pole just palju inimesi, keda ma endaga selleks päevaks sooviksin. Peaksin tegema vähemalt 3 eraldi istumist. Soovin siiski ühte. Selleks aga.. pean hoolega mõtlema.. ühesõnaga, mul on ideed ja ma mõtlen veel.


Vaatasin ära Irise poolt soovitatud filmi ja ei olnud just väga vaimustuses, peale kahe asja muidugi: a) filmi sündmustik leidis aset Hispaanias; b) meespeaosas mängis too sama mees, kes Eat Pray Love filmiski mängis, ehk siis too kanaaridelt pärit mees, kes on minu meelest ikka väga atraktiivne.


Samas, temas nagu oli ka midagi. Filmis, ma mõtlen. Aga noh, ehk ma ei ole sellel lainel oma mõtetega eriti seigelnud.


Hetkel on pooleli A lot like love, mille avastasin enda jaoks küllaltki ammu. Suhteliselt lihtne, samas oli tol korral miski, mis mind selle filmi juures võlus. Seepärast ma seda uuesti vaatangi.


Mulle meeldib ka ekstreemsus ja seiklused. Selgus, aga samas ootamatused.




Igatahes.
Olime täna siis esimest päeva keskuses sel aastal ja tegime lastega nikerdamise töötuba. Ausalt öeldes, oli päris vahva vahelduseks eemal olla. Hea lausa. Hommikul saatis Heidi meid bussijaama, ütles, et kolm vabatahtlikku Austriast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt tulevad nädalaks meie keskusesse. Täpselt tema stiil ;)
Ootamatu.


Homme lähme jälle keskusesse, eks näis, mis saama hakkab.. projekt pole mul siiani valmis, ometi olen nii mõnegi olulise asja ära teinud, aga.. eks ma peangi.




Miks ma tegelikult siia tulin täna oli see, et Robert saatis mulle ühe aegade kõige kaunima kirja ja siin on osad minu lubadused:


1) ...


meelest pühitud.
Hakkan filmi vaatama.
Ja mul on mõned plaanid.

pühapäev, 2. jaanuar 2011

kõrini, kõrini, kõrini, kõrini, kõrini, kõrini, kõrini sellest pinnapealsusest ja lohakusest!
ma olen ikkagi mingis nö toimetaja rollis.


mul on kõrini!
KÕRINI!


täna on mul kõrini sellest.
õnneks saab varsti läbi.. ausalt, KÕRINI ON! 
Sometimes to lose balance for love, is part of living balance in life.

laupäev, 1. jaanuar 2011

Aastavahetus

Sel aastal saabusime Kertuga varem. Tegime süüa, käisime saunas ja mängisime sabotööre poole ööni. See mäng kütab ikka kõigil kirgi. Hea!
Sain viimaks ometi magada, ligi 10 tundi. Hommik algas varakult ja venis pikale. Tegime mitmeid häid toite: võileivatorti, kartulisalatit, dipikastet kurgi, lillkapsa, paprikaga, täidetud mune, kooki, viineripirukaid ja kartulid koorisime ning keetsime ka ära. Onu tegi liha ja ema tegi kastme. Puuviljavaagen oli ka..

Tegemist jagus mitmeks tunniks. Endalegi ootamatult pandi mind mingeid mänge tegema ja veel suurema üllatusena avastasin, et ma nautisin nende läbiviimist tol õhtul. Tavaliselt ma ei viitsi peres või väljaspool Viljandit omal vabal ajal mingeid mänge läbi viia. Eile mõtlesin, siis, mida võiks teha ja tegime 4 mängu vähemalt. Ühte lausa 2 korda, kuna see meeldis kõigile väga. Lõbus oli. :)

Üks toredamaid asju eilses päevas oli Roberti ilmumine kell üks öösel meie peole. Veetsime täna mõnusasti aega. Ma olen õnnelik! Õnnelik! Õnnelik!
Kuis tahaks midagi veel.. ikkagi soovin midagi veel rohkemat, aga vähemalt olen ma õnnelik.
Ja mis kõige parem, ka tema soovib midagi veel, midagi rohkemat ja enamat peale selle, mida ta muidu soovinud on. Peale meie ja muusika.
Kõige heaga tuleb vaeva näha. Lill närtsib ka ära, kui teda ei kasteta. Ta ei püsi ilusana lihtsalt seepärast, et ta on ilus. Armastus on ka ilus..

***

Mairi ütles, et jaanuaris tuleb ehk Viljandisse või siis veebruaris. Mul on puhkus! Veel täna on mul puhkus. Ja juba tahaksin ma võileivatorti ning kooki ja viineripirukat, mis minust maale maha jäid..