Täna küsisin siis õppejõult mitmendat korda jaanuarikuu arvestuse kohta ja tema reageering oli ootuspärane:
ladus ette kuupäevad, millal on arvestus ja ütles, et loodusprogramm tuleb uuesti esitada, sulgudesse lisas (ka sinu töö polnud täiuslik)
nagu ma seda oleksin üldse arvanud või maininud
Kahjuks ei saa ma sinu isiklikele soovidele vastu tulla,
õppetöö on siiski teie sh Sinu põhitöö ja selleks tuleb paratamatult aega ohverdada
minu isiklikud soovid :D
mis oleksid kasulikud kõigile meile, kes me projektitiimis ka loodushariduse aines osaleme
ohverdusi tegema: ta teatab täna, pärast mu mitmendat kirja arvestuse kuupäeva ja tal jääb õigust ülegi.
There's a crack in my time! says
ta on ikka pärsi imelik
Mina says
ja me peame oma plaane paugu pealt muutma
mu õppejõule ei meeldi isikud, kes julgevad asju välja öelda. Aga samas, tema käe all õppides ma ka mõistan teda omal moel:
igatahes ta norib minuga, kuna ma ütlen asju välja ja julgen uurida
ja ma ei saagi aru, mis talle siis ei sobi
kas see, et ma olen neis asjades täpne või mis
ega see ei tee mind ju üleolevaks ja isekaks
aga tema just seda tahabki rõhuda
arvab, et nii ma nagu õpiksin elust mingeid olulisi asju
kusagil on piirid ka.. tema mängudel
eks P on oma meetodid, millest me tegelt arugi ei saa
ma millegipärast usun, et P tahab meile tõesti ainult head
lihtsalt ta teeb seda viisil, mil surub meid nurka, et me hakkaks tegutsema
et me ise algataks oma tegusid
tema annab eelise oma sõnade, suhtumisega
näiteks
ja see ajab tihti marru, aga samas on see temast hullult julge
sest teda ei huvita, kas me nüüd vihkame teda või peame sõbraks
ta tahab, et me ükskõik mil moel areneksime
ja tema meetodid ongi karmid
There's a crack in my time! says
olen sinuga nõus
Mina says
ning meile teinekord täiesti vastuvõetamatud
ja me ei saagi oodata heakskiitu tema poolt
see, kuidas ta saadab sellise kirja mulle näiteks..
ja siis ootab, mismoodi ma nüüd reageerin
kas ma ärritun ja hakkan paukuma
või ma säilitan enesekindluse- ja rahu
ta kuidagi.. tahab meid nagu.. üksikuteks huntideks kasvatada, et me saaksime üksi ka hakkama
vms
sest maailm ei ole alati sõbralikke ja toredaid inimesi täis. Vahel tuleb palju võidelda, et ellu jääda, et iseennast mitte alla suruda ja kaotada...
ning tegelikult sedasi inimeste analüüsimine, mitte nende kohene hukka mõistmine (ISEGI, kui nad pole alati õiglased) aitab iseendal paremini maailma ja teisi mõista. Nii on elu selgem ja inimene ise ei podise ka omaette, vaid saab paremini hakkama enda ümber toimuvaga.
See on areng.
See etapp saab ükskord läbi.
Terve projekti paranduse periood on veel ees, usu, sa ei taha meie asemel selles osaleda. :)
Ka kõige sitemas asjas on kõige paremaid asju.
Igaüks ise teeb valiku, kas märkab või ei märka, kas õpib või ei õpi.
Kohati on tunne, et oleme tüüpilises ameerika filmis, kus üks onu või tädi on kellegi vastu nii karm ja tõre, aina sõimab ja ülbitseb, kuid filmi lõpus ta ütleb, mida tegelikult arvab sellest inimesest ja tema võimetest. Ütleb, et arvab head, et too inimene on tegelt võimekas. Meil on sama lugu siin. Ta on seda korra ka mulle väljendanud. Korra, aga tuli ära :)
Täna (või oli see eile) hommikul rõõmustas mind kõige enam see, et lund sadas ja temperatuur oli miinusesse langenud.