esmaspäev, 31. mai 2010

Täna räägin narkomaaniast ja ei millestki muust

1. Mis?

TRANSIS olek
AVATUS, justnagu lill avab kiirendatud kaamerapildis oma õied
TÕMME
või see, mida me foorumteatri lõpus tegime - ajasime sõrmed laiali ja nad sirutusid pahupidi maa poole.
VAIMNE RAHULDUS
justkui oleks suure noortevahetuse projektiga ühele poole saanud (muide meie pole oma projektiga ikka veel päris ühel pool)
SISEMINE JÕUD, justkui karjuks täiest jõust ja pingestaks kõik lihased endas (olete karjunud, vihastanud, lihaseid pinges hoidnud, siis teate)
FÜÜSILINE AKTIIVSUS
SUURUS, see ei mahu sisse ära! Keha on lihtsalt liiga väike, mis tõestab mulle, et vaimsus on ikka suursugusem kui füüsis. Juba oma müstika poolest.
ADRENALIIN
Kas nüüd just süda kiiremini lööb - ei saa arugi, kuid surinad käivad aeg-ajalt läbi keha, käed värisevad natukene, hingamine on kiirem ja kehal on raske ühel paigal püsida.. või kui kauaks ühele kohale jääda, siis tunned, kuidas kõik see vaimsus sind haarab endasse ja füüsis kaob ära. Ei taju enam enda käte pikkust, jalalabade suurust.. mitte midagi, ainult vaimsus.
VASTUVÕTLIKKUS - või kuidas selle kohta õigem öelda oleks. Igatahes, kui keegi õpetaks mulle täna Norra keelt, siis suudaksin päris palju selgeks õppida. Midagi sarnast.

Jah, transis olek.
Või midagi sellesarnast. Madalam aste, aga muud moodi ei oska ma seda seletada.


2. Miks?!

Kindlasti koormusest.
Kahtlemata õpihimust ja uudishimust.
Muidugi ka vajadus ja tahe.
Kõhutundest, et olen õigel teel.
Avastamise vajadus, asjade ja iseenda.
Arenemisvajadus.
Elamuste vajadus.
Edu saavutamise vajadus.
Eneseületamine.
Eneseülendamine.
Eesmärkide täitmine, nende poole pürgimiseks tee sillutamine.
Õppeedukus.

Jah, vajadused enese arendamiseks ja hingestamiseks.
Midagi sellesarnast.


3. Põhjustavad tegurid.

Jah, nüüd hakkan loetlema ja seda eelkõige enda jaoks, sest nii saan selle suure mahu enda seest kasvõi korrakski füüsilisse pisikesse kujusse vormida.

*
Kahe nädalane laagripraktika Viljandi Õpilasmalevas 28. juuni - 11. juuli:
--kohtumine tööandjaga
--kohtumine teise kasvataja ja noortega
--lepingud
--programm (tegevused+vahendid) PS. Me plaanime rattamatka Lätti!
--vastutus
--mis veel lahedam.. oleme ainult viieteistkümnekesi ja mitte kedagi teist pole meiega. Mitte kedagi, kellelt koha peal nõu küsida, abi küsida. Ainult meie ja noored. Pagan, ma ei ole sellest üldse vaimustuses, aga üles kütab sellegipoolest! No, mis ma teen?!
--10.-12. augustil on muide Malevate kokkutulek!
*
VKA Segakoor
--projekti vastuste ootamine; kõhedustunne, vastutustunne
--pikk kooriproov vahetult enne filosoofiat
--esinemine Viljandi Hansapäevade ühel päeval, 13. juunil Puhtas Kullas
--augustikuine kolmepäevane koorilaager
*VKA lõpuaktuse korraldamine
--Ugala lavakujunduse ettevalmistamine, kujundaja abistamine. Ehk maalimine ja meisterdamine ning mitu päeva mitte üks tund.
--vastutustunne enda asendaja ees
*Portugali noortevahetus 2.-9. augustil
--lennu- ja rongipiletite ostmine
--raha kogumine
--vastutustunne kogu grupi ees
--ettevalmistav kohtumine juunis
*Filosoofia eksam 10. juunil
--korralikult õppima hakkan 4. juunil, varem pole lihstalt aega
--20 artiklit lugeda, ei ole kergesti arusaadavad
--22? punkti päheõppimine
--mitme ööpäeva tihe töö
*Köietöö eksam+draamaõpetuse arvestus 3. juunil
--homne proovitund lastega (taaskord ja hilisel etteteatamisel!=
--proovitund sisaldab endas madalraja tegemist, köite ülespanemist ripsilla tarvis, ronimist kaevumäel
--eksamil kõike seda oma peast ja taaskord lastega, lisaks draamaõpetuse meetodeid kasutame ka
--mis on kõige lahedam, veel ei tea mida ja kuidas :D
--eesmärk on A, seepärast ka kõrgem pinge :D
*Huvijuhi portfoolio, 18. juuni, mul 13. juuni
--Kanuumatka koolituse reflektsioon
--Laagrikasvataja -"-
--Aktuse korraldamise -"-
--Urmo koolituse -"-
--Seikluslaagri -"-
--"Kuidas olen kahe aastaga aerenenud" reflektsioon
*Veel koolitöid 4. ja 10. juuniks
--seiklustegevused vees essee
--seikluslaagri kirjalik töö
*Huvijuhtide suveakadeemia, 16.-19. august
--korralduse abikäis


Hullu teadust me siin koolis ei tee, kuid praktikat on kõriauguni ja üle selle ka.


4. Ravi, taastumine

Ära teha, nautida oma tegemisi!
Mida rohkem teha, seda enam jõuab.
Leida ruumi puhkuse jaoks.
Sõpradega aega veeta.
VIIMAKS arvutis olevaid pilte ilmutada
uusi laule tõmbama hakata
seelikut õmmelda
Kidroni "Leidlik mees" läbi lugeda
veel raamatuid lugeda
võimalikult palju igal õhtul ujumas käia - täna on ka plaan minna
Robertiga vestelda, uurida, kuidas tal päev möödus
Rokk-kontserdile minna. Kunagised Rock Insuldis Põltsamaal.. meeletud. Mitte ühtegi beibe.. kõik on nemad ise. Vahel hädavajalik lausa minna.

Neiu, millal te viimati joonistasite?!
Varem oli see teie KÕIK!
Uus eesmärk püstitas end just praegu ise.




Kus lõpeb piir, kus muutub häguseks? Milleks üks inimene veel võimeline saab olla? Selline küsimus jääb õhku rippuma. Sest ma tean, et veel enamaks ja rohkemaks on võimeline! Kuidas nad suudavad? Nad naudivad oma tööd ja tegemisi. Minust on saanud töönarkomaan. Kui melanhoolset hetke pole, olen täielik tööhobune.

reede, 21. mai 2010








Siin peitub mingi müstika.. ja ma ei oska seda sõnadesse panna, mis mu sees toimuma hakkab, kui see lugu käib.


Põlenud, aga kogemuste võrra rikkam. Hea on tunda, kuidas areng toimub. Ja vahel ei käigi nii, et peab pool aastat mööda minema ja siis saab võrrelda, mis eelnevaga võrreldes teisiti on. Seekord lihtsalt muutus.

Hakkan huvijuhi portfooliot kirjutama. Palju kirjatööd ja vähe päikesepaiste käes olemist.
Palju arengujuttu ja kogemusi läheb täna ning homme paberile.

Olen ikka veel sooda.
Peaksin juba pesema ja bussi poole sättima, kuid kaalun tõsiselt, kas see nädalavahetus tasub minna, kuna juba homme õhtul on Egerti ja Kalvi sünnipäevade pidamine.. samas järgmisel nädalavahetusel on Viljandi maakonna laulupidu, kus kooriga üle mitme nädala taas üles astume.
Muide, kooriprojektid Kulkasse ja TÜÜEle on saadetud!
Pöidlad pihku!
(portfoolio peatükk)

Vahepeal saabus Priit koju. Nii tore! Tõsiselt.
Viimane esinduse pidu sai peetud.
Jess!
(veel üks portfoolio peatükk)

Laagrikasvatajate eksam sai samuti tehtud!
(taaskord portfoolio peatükk.. enam-vähem justkui sobiks)

Nüüd ongi nii, et Võhandu jõgi vallutatud ja esimene kanuumatk tehtud.
Peaaegu 3 päeva ning 2 ööd metsade vahel keset kaunist Lõuna-Eesti loodust.
Mul on kõik kohanimedki meelest läinud.
Paidra järve ääres ööbisime esimese öö. Tegin oma esimese supluse 18. mai hilisõhtul ülisoojas supivees :D

Hommikul koolitas meid Levo Tohva koos ühe teise noormehe Mikuga. Levo muide on Eesti Matkaliidu president ja kogemusi on tal mägede ja jõgede kaupa üle kogu maa kokku kogutud. matkajuht.ee saab rohkem uudistada.

Kui teooria osa kuulatud ja selge ning paar praktilist harjutust kajaki ning kanuuga järve peal tehtud, liikusime oma stradipaika Võhandu jõel.. kahjuks ei mäleta üldse algusepunkti.
Jõgi oli kivine, takistusterohke - puud rippusid jõe kohal ja nende alt oli kohati väga raske läbi pääseda. Vool oli teinekord väga tugev ja kärestikud närvikõdi tekitavad.
Paaris olime teisest rahvusest tudengitega (meie oma kooli multikultuursed huvijuhid). Oli päris suur hirm või ja?!!

Ma ei oska ju väga hästi ujudagi ning ammugi mitte kanuuga sõita ja sellisel jõel nagu Võhandu seda on. Hiljem Levo tunnistas ka, et andis meile parajalt suure pähkli, et võimalikult palju kogeksime. Ja muidugi kukkusin mina koos oma naabriga keset kive ja voolavat vett ümber. Päästmine meie õppejõudude poolt oli väga kiire ja asjakohane.
Hirmus ja lõbus ühekorraga. Täpselt nagu seiklusele kohane.

Viimaks kui ööbimispaika jõudsime langesime surnud sääskedena telkidesse (neid oli seal tonnide kaupa võrreldes näiteks Viljandi Paalajärve sääskedega). Inimestel on käed ja jalada otsast otsani ära söödud ja kuplasid täis. Mul on vedanud, sääsed mind väga ei armasta.

Järgmisel hommikul tõusis nutt kurku, kui uuesti kanuudsse ronisime. Seekord vedasime kotte kaasas ja vahetasime paarilisi ning ma pidin tüürima hakkama (olen ju "professionaalne" tüürija!) Rada pidi veel raskem tulema. Takistuste ja kõige muuga.. hirm oli sõna otseses mõttes naha ja kontide vahel. Isegi väikene sisemine paanika.. mis saab, mis nüüd juhtuma hakkab?
Ja ka see on seikluse ja elamuspedagoogika tunnus.
Lõpp on teadmata, tegevuse kulg on etteaimatav, kuid teadmata.
Hirm ja rõõm läbisegi.
Paanika ja eneseületamise kogemused.

Ma mõtlen, et see, mida ma õpin ja kunagi noortega tahan teha, peab minus ka närvikõdi tekitama, üleni läbi raputama ning endasse imema, muidu ei ole ma südamega asja sees.
Ning elamus pakub mulle ka avastamise võimalust ja närvikõdi ning avastamise vajadust!
Tegemise vajadust!
Õige valik.
Elamuste kaudu avastab inimene endas nii palju. Väga palju!

Jõudsime millalgi pärast lõunapausi sihile.
Kärestikke oli palju.. mõni oli ikka selline, et kohe põrkame vastu kiviseina.. ja põrkasimegi :D
Mõtlen, et Piret (minu teine õppejõud) rääkis meelega meile teise kanuutamisepäeva alguses, et rada läheb järjest raskemaks, kärestikud on suuremad ja loodetavasti ei kuku keegi ümber, kuid tõenäosus on suur..
Meelega seepärast, et me end hullemaks valmis paneksime ja siis kogeksime, et tegelikult oli päris tore ja isegi natukene rohkem lihtsam kui eelmisel õhtul. Et kogeksime suuremat joovastust..
Ta on kaval.. tõsiselt.. ta oskab väga hästi närvikõdi tekitada. Seepärast tuleb meile ka draama kasuks. Peab oskama näidelda. Nendel kahel asjal on omavaheline seos täiesti olemas.

Kuulsin, et vanemate kursuste seiklejad lähevad Sergei (meie õppejõuga) langevarjuhüppeid tegema. Maksab 1000 krooni, kuid on seda väärt.
Järgmise aasta prioriteet: koguda raha langevarjuhüppeks. Kes tahab liituda?
Roberti kutsun ka.
Kanuumatkale lähme ka temaga kunagi. Väga hea suhtlemisokuse õppimise koht.


Eile õhtul käisime Tuuli, Marge ja Mercaga Paala järves ujumas. Mõnus supp.
Öösel käisime Robertiga samas kohas ujumas.


Täna hakkan õppima ja õhtul saan ehk ujuma. Randa tahaks ka, kuna järgmiseks nädalaks lubab juba pilvi ning vihma ja kraade alla 20-ne.

Igatahes nüüd helistan emale, ajan Roberti jalule ja lähen üle mitme päeva normaalselt duši alla!
Koju ma vist ei saa jah..

Järgmise nädala tegemistest märkimisväärsemad on 24., 25. ja 27. mail aset leidvad rippsilla laskumised. Ise teeme sõlmed ja ise hakkame lapsi ning teisi vabatahtlikke (oled valmis osalema?) alla laskma. Õppejõud on muidugi ka olemas.

27. mail, kell 14:15-17:45

26. mail saan kokku Arega, et oma laagripraktikast rääkida.
Pagan, mai saab juba läbi ja millal ma filosoofia eksamiks õpin?!
Maiste sööb elusalt.
Ta on inimlik, aga elusalt sööb rohkem kui ükski teine õpetaja või õppejõud seda on teinud.

Nii, ülakorrusele nüüd!


PS! Kintsud ning käevarred ja õlad + nägu on punakad punakad. Peagi pruunid mis pruunid. Päike praadis hoolega mu nahka.

pühapäev, 9. mai 2010

Järjekordne linnapea vastuvõtt kultuuri- ja noorsootöötajatele täitis mu kõhu hea ja paremaga (siiani on raske olla) :)
andis mõningaid huvitavaid elamusi ning sai jäädvustatud fotodesse (esmakordselt muide).

Ligi 20 aastat pole meie korter remonti näinud. Nüüd on lastetoas tapeet peaaegu, et maas ja ööbime vennaga suures toas. Juhei!
Ahjaa.. vanaema külastasin ka täna isaga. Viimati käisin tema juures jaanuaris. Häbi mulle.. ja ta elab 10 kilomeetrit Põltsamaalt väljas. Topelt häbi. Ja kui päris aus olla.. on natukene häbi ja pole ka.

Kalvi ütles, et tal on 3 uut "Meeleheitel koduperenaiste" osa! Ei jõua ära oodata, millal neid vaadata saan.

Olin esmakordselt Aidaakvaariumis garderoobitädi. Mis sest, et seda sündmust korraldati ka eelmisel aastal. Me jõudsime sinna eile.

Huvijuhtide pidu oli rohke tantsu, etüüdide ja juhtumitega. Magada sain kaks ja pool tundi ning järgmine päev sõitsime setumaale Jüripäeva tähistama.

Nädalad on nii tihedad ja enamasti mõnusad ning enamasti toredaid (teinekord pole nii toredad) Viljandi tegevusi täis. Meelest läheb ära, et esmaspäeval sooritasin ju seikluskasvatuse teooria eksami edukalt!

Viljandis on mingi hõng.. olen mõelnud, et praegune aasta on hingeliselt kõige rahulikum. Pean silmas aastat, mis algab jaanuariga. Tavaliselt algab aasta minu jaoks septembris.

Pole ammu juuksuris käinud. Värv kulub ära.
Kulme tahaks ka värvida ja üldse ei teeks üks massaaž ka paha!

STOPP!

Millegipärast on mu sissekanded üha detailivaesemad ning ei kirjelda päevasündmusi. Jääb vaid üldine ja suur mass, mis kõige rohkem südame peal või mureks.




Seda kõike on palju ja ainult seepärast, et ma pole mitte millegagi veel korralikult algust teinud. Pean need asjad oma päevikusse üles kirjutama, siis on nad silme ees ja ma suudan iga tegevuse oma aja peale panna. Nii saan planeeritud ja tekib tunne, et juba läheb.. kuid siiski ei lähe.

Veel kuu aega ning kool saabki otsa!
Veel 4 eksamit ja ongi läbi.
Veel üks esinduse valimiste pidu ja ongi esindusega selleks aastaks ühel pool.
Veel 2 Tšehhi projekti ja ongi meie suur töö tehtud.. olgu, sponsorluskirjad ka ja kostüümid, olgu see viimane pole enam minu rida.
Veel kuu aega uue korteri leidmiseks..
Veel kuu aega Chalice ja Tõnis Mäe kontserdini.. :)

Ja see kõik on kõigest liiv?

Meenutades draamaõpetuse kursuse jutukest professorist, kes purgi kivide (kõige tähtsam siin elus - sõbrad, perekond, koduloomad), herneste (vähem tähtsamad asjad, mis on meile mingil ajahetkel oluliseks saanud - maja, auto, töökoht) ja liivaga täitis (mitte väga olulised asjatoimetused, mis meie igapäevast elu sisustavad).


Ei saa elu ilma liivata.
Jätta kõik need toimetused ja viibida herneste ning kivide keskel.
Olgu, loo moraal oli teistsugune, suunan teema valesse kohta.


Hea meelega jätaks vahel oma asjatoimetused ning külastaks järgemööda head tuttavad ning sõbrad läbi :)
Mina olin see inimene, kes ütles, et perekond ja uus keskkond ning tuttavad ei kaugenda inimesi üksteiest. Aga vahel on üksi raske pingutada selle nimel, et saaks teistega koos aega veeta. Heameelega istuks osade klassikaaslastega kokku, kellega kooli ajal natukene paremini läbi saime.



Nojah.. pole nagu millegi üle kurta, aga alati leiab.
Rasked ajad on. On küll raske.


Järgmiseks nädalaks lubab ilusat ilma. Algab köietöö tund ja leiab aset suur hullumaja. Priit tuleb lõpuks ometi Eestisse tagasi juba 12. mai õhtul!


Kujutlen end mõtetes Võrumaale Piusa jõe äärsesse suvemajakesse avatud akna alla värske õhu kätte.