Lihtne keerulisus.
what the hell were you waiting for?!
learn something from this! - Tyra Banks :D
...aga ausus tasub end alati ära. Alati.
"naudiksin asju mis on seda v22rt ja unustaksin need mis seda v22rivad"
Ole ilus!
Olen.
(:
esmaspäev, 29. oktoober 2007
Järg käes.
Ei saa uriseda.. palju feimi ja sulli!
Vaheaeg algas siis laupäeval, kui me Irisega Relli sünnipäevale põrutasime. Sünnipäeva võib liigitada positiivsemate poole. Võileivatort oli näiteks väga meeldiv, aga gooti träna mitte niiväga meeldiv. :D Ööseks jäime Merli juure ja hommikul põrutasime bussiga koju. Mingi tüüp kuulas terve tee oma telefonist Eminemi. Tahtsin kähku kohale jõuda.
Kodus hakkasin valmistuma Birgiti sünnipäevale minekuks. Kaapisime raha kokku ja transpordiga sai ka asi lõpuks korda. Sünnipäev oli üleootuste tore. Kõike tegime :D Trikke ja tralli. Sõime ja jõime ja.. no, mida ikka sünnipäevadel tehakse. Saun oli ja batuut ka. Oi, batuudil sai palju hüpatud. Ainult positiivne.
Väljaarvatud hommik.. vara üles ja siis tuli veel välja, et me peame jala tagasi kõmpima. Õnneks viskas Kadri näpu püsti ja pärast kolme autot.. umbes.. saime peale ;) Jei! Ja otse minu maja ette :D
Hullem nälg oli.. sõin ja möllasin natukene ning kümneks lippasin noortekasse. Arengukava tegemine.. suur sündmus. Hullud bossid olime seal. Ei, väga hea tunne on, et meid ka kutsus Heidi.. saime asjadesr veel rohkem aimu ja kaasa ka töötada. Põnev!
Muidugi sai süüa ja piljardit mängida.
Jah.. Nüüd lähen viieks kultrasse.. peab Narkokonverentsi teemat ajama vähekene ;)
Homme tuleb äkki Kadri linna ja siis lähme tema ühikatuba maalima.
Plaane on igasuguseid: karvaseid ja sulelisi. Eks näis, mis õnnestub, mis mitte. No.. kindlasti õnnestuvad kõik plaanid, kuid mõni jääb hetkel ainult mõttetesse. Vohnii :)
Hetkel kuulan üht Padari head lugu/suhteliselt uus teine: http://www.youtube.com/watch?v=0ImNSI2_EDY
Olgu. Ma sööma ja sättima.. uni on nii suur!
Ja täna vaja veel lugeda ja õppida ka.. masendav.. nagu polekski vaheaeg.. samas.. magada saab küll mõnuga!
Tsau!
Vaheaeg algas siis laupäeval, kui me Irisega Relli sünnipäevale põrutasime. Sünnipäeva võib liigitada positiivsemate poole. Võileivatort oli näiteks väga meeldiv, aga gooti träna mitte niiväga meeldiv. :D Ööseks jäime Merli juure ja hommikul põrutasime bussiga koju. Mingi tüüp kuulas terve tee oma telefonist Eminemi. Tahtsin kähku kohale jõuda.
Kodus hakkasin valmistuma Birgiti sünnipäevale minekuks. Kaapisime raha kokku ja transpordiga sai ka asi lõpuks korda. Sünnipäev oli üleootuste tore. Kõike tegime :D Trikke ja tralli. Sõime ja jõime ja.. no, mida ikka sünnipäevadel tehakse. Saun oli ja batuut ka. Oi, batuudil sai palju hüpatud. Ainult positiivne.
Väljaarvatud hommik.. vara üles ja siis tuli veel välja, et me peame jala tagasi kõmpima. Õnneks viskas Kadri näpu püsti ja pärast kolme autot.. umbes.. saime peale ;) Jei! Ja otse minu maja ette :D
Hullem nälg oli.. sõin ja möllasin natukene ning kümneks lippasin noortekasse. Arengukava tegemine.. suur sündmus. Hullud bossid olime seal. Ei, väga hea tunne on, et meid ka kutsus Heidi.. saime asjadesr veel rohkem aimu ja kaasa ka töötada. Põnev!
Muidugi sai süüa ja piljardit mängida.
Jah.. Nüüd lähen viieks kultrasse.. peab Narkokonverentsi teemat ajama vähekene ;)
Homme tuleb äkki Kadri linna ja siis lähme tema ühikatuba maalima.
Plaane on igasuguseid: karvaseid ja sulelisi. Eks näis, mis õnnestub, mis mitte. No.. kindlasti õnnestuvad kõik plaanid, kuid mõni jääb hetkel ainult mõttetesse. Vohnii :)
Hetkel kuulan üht Padari head lugu/suhteliselt uus teine: http://www.youtube.com/watch?v=0ImNSI2_EDY
Olgu. Ma sööma ja sättima.. uni on nii suur!
Ja täna vaja veel lugeda ja õppida ka.. masendav.. nagu polekski vaheaeg.. samas.. magada saab küll mõnuga!
Tsau!
laupäev, 27. oktoober 2007
Läheb.
Vahel vist ongi parem kõik jätta nii nagu jäi.
Isegi kui on kahtlusi, et edasiminek toimub segaduses.
On põimunud osaliselt valedega.
Või rääkimata asjadega.
Kuid, kas sel ongi tähtsust.
?
Oleneb.
Oleneb, mis edasi saab.
Vähemalt ma tean, et ma pole valetanud.
Jah.
Minu südametunnistus on puhas ja see on hea tunne.
Vastasel korral ei saaks ma olla sedasi nagu olen praegu.
Ja teised..
..eks kõik valed tulevad ükspäev välja.
Muud vist polegi selle kohta öelda.
:)
Täna on Reelika sünnipäevale minek. Ootan juba. Varsti saame Irisega bussijaamas kokku.
Homme saab loodetavasti Birgiti sünnipäevale.
Mõnus.
Magasin täna mingi poole kaheni ikka. Hea tunne on laupäeval ärgata, kui homme ei pea õppima hakkama.
Mmmmm...
Pole ammu rääkinud. Vahel ikka igatsen ka. Mõtlen.. tal läheb vist hästi. Temaga on korras. See on hea. See on väga hea!
Eile rääkisin oma Sõbraga, kellega pikki jalutuskäike harrastada saab. Tal on vist raske..
Hehee.. eile helistati mulle. Rääkisime 12 minutit. Tohutult mõnus! Mulle meeldivad inimesed, eriti sõbralikud inimesed. Ausad inimesed.
Ja sina.. oled kummaline. Heas mõttes kummaline. Eks vaatab, äkki õnnestub lähitulevikkus juttu ka ajada. :) Tore oleks.
Ja kõik läheb nii nagu minema peab.
Ja mina olen taas selles vabadusehõngus.
Nüüd veel enam.
Veel rohkem.
Soovin Sulle head reisi, mu armas! (:
Ja Sul saab ka kõik korda, ausalt saab.
Ole julgem! Seisa enda eest rohkem.
Eile oli tore Sinuga õues jalutada.
Palju salajasi tegelasi :D:D
Nii peabki.
Ega ma ka alati nii avatud pole.
Isegi kui on kahtlusi, et edasiminek toimub segaduses.
On põimunud osaliselt valedega.
Või rääkimata asjadega.
Kuid, kas sel ongi tähtsust.
?
Oleneb.
Oleneb, mis edasi saab.
Vähemalt ma tean, et ma pole valetanud.
Jah.
Minu südametunnistus on puhas ja see on hea tunne.
Vastasel korral ei saaks ma olla sedasi nagu olen praegu.
Ja teised..
..eks kõik valed tulevad ükspäev välja.
Muud vist polegi selle kohta öelda.
:)
Täna on Reelika sünnipäevale minek. Ootan juba. Varsti saame Irisega bussijaamas kokku.
Homme saab loodetavasti Birgiti sünnipäevale.
Mõnus.
Magasin täna mingi poole kaheni ikka. Hea tunne on laupäeval ärgata, kui homme ei pea õppima hakkama.
Mmmmm...
Pole ammu rääkinud. Vahel ikka igatsen ka. Mõtlen.. tal läheb vist hästi. Temaga on korras. See on hea. See on väga hea!
Eile rääkisin oma Sõbraga, kellega pikki jalutuskäike harrastada saab. Tal on vist raske..
Hehee.. eile helistati mulle. Rääkisime 12 minutit. Tohutult mõnus! Mulle meeldivad inimesed, eriti sõbralikud inimesed. Ausad inimesed.
Ja sina.. oled kummaline. Heas mõttes kummaline. Eks vaatab, äkki õnnestub lähitulevikkus juttu ka ajada. :) Tore oleks.
Ja kõik läheb nii nagu minema peab.
Ja mina olen taas selles vabadusehõngus.
Nüüd veel enam.
Veel rohkem.
Soovin Sulle head reisi, mu armas! (:
Ja Sul saab ka kõik korda, ausalt saab.
Ole julgem! Seisa enda eest rohkem.
Eile oli tore Sinuga õues jalutada.
Palju salajasi tegelasi :D:D
Nii peabki.
Ega ma ka alati nii avatud pole.
reede, 26. oktoober 2007
Läheb märuliks kah!
või nagu Christyn ütleb, kui pinge hakkab kasvama: "Võtame kurikad välja!"
Tegelikult vahel võtaks küll.
Aga hetkel ei ole vaja. :)
Ma vana rahu ise.
Vaheaeg tõotab sisukas tulla:
Laupäeval saab Reelikale sünnipäevale minna
Pühapäeval Birgitile (loodetavasti).
Esmaspäeval on AANK-is mingi märul + väikesed orgunnid Narkokonverentsi kasuks.
Reedel on äkki Tallinnasse minek.. RONGIGA! :D
Pühapäeval Võrru sõit.
Volla!
Ja kõige selle vahele mahub hulganisti vene keelt, saksa keelt, Keisri Hullu, kirjandit ja ega rohkemaga ma oma pead ei vaeva veel. Piisab :D
Jamh.
Nii ta läheb.
Elu, ma mõtlen.
Loodetavasti saab varsti pannkooke.. siis oleks kõik päris tore.
NB! Olen üllatusi täis! :D
Tegelikult vahel võtaks küll.
Aga hetkel ei ole vaja. :)
Ma vana rahu ise.
Vaheaeg tõotab sisukas tulla:
Laupäeval saab Reelikale sünnipäevale minna
Pühapäeval Birgitile (loodetavasti).
Esmaspäeval on AANK-is mingi märul + väikesed orgunnid Narkokonverentsi kasuks.
Reedel on äkki Tallinnasse minek.. RONGIGA! :D
Pühapäeval Võrru sõit.
Volla!
Ja kõige selle vahele mahub hulganisti vene keelt, saksa keelt, Keisri Hullu, kirjandit ja ega rohkemaga ma oma pead ei vaeva veel. Piisab :D
Jamh.
Nii ta läheb.
Elu, ma mõtlen.
Loodetavasti saab varsti pannkooke.. siis oleks kõik päris tore.
NB! Olen üllatusi täis! :D
kolmapäev, 24. oktoober 2007
.
"..ei au ega häbi, no mitte üks raas.."
Kummaline, et asjad just nii on.
Vahel.. nagu praegu, ma mõtlen, et miks nii tehakse?
Olen ma tõesti nii tühine ja tähtsusetu, et mulle võib käkki keerata?
Millega ma selle ära olen teeninud.
Jah.
Vastust polegi.
Ükskord saad elult omad vitsad.
Mina ei suuda enam.
Mina tahan nüüd enda peale ka mõelda.
"Milleks raisata aega inimeste, peale, kes sinust ei hooli.."
Jah, valus on.
Aga mis sest enam.
Kedagi teist peale minu see ei puuduta.
Jah.
Nii ongi.
Ilus vale.
Kõik!
Võlts.
Arg.
Ei au ega häbi.
Kummaline, et asjad just nii on.
Vahel.. nagu praegu, ma mõtlen, et miks nii tehakse?
Olen ma tõesti nii tühine ja tähtsusetu, et mulle võib käkki keerata?
Millega ma selle ära olen teeninud.
Jah.
Vastust polegi.
Ükskord saad elult omad vitsad.
Mina ei suuda enam.
Mina tahan nüüd enda peale ka mõelda.
"Milleks raisata aega inimeste, peale, kes sinust ei hooli.."
Jah, valus on.
Aga mis sest enam.
Kedagi teist peale minu see ei puuduta.
Jah.
Nii ongi.
Ilus vale.
Kõik!
Võlts.
Arg.
Ei au ega häbi.
Which way to go? mhh.. MY WAY!
Jah.
Möödas on mitu päeva. Kirjutasin siia ammu. Vahepeal oleksin igasuguseid teravusi ja muid totrusi ja sarkasmi välja pritsinud, kuid õnneks sain kõik normaalsel viisil endast välja. Välja ja tagasi sisse.
Uuesti välja.
Jah, nüüd peaks siis korras olema.
Osad asjad on siiski veel vaja.. tagastada.
Ja kui vaja, siis ka natukene rääkida.
Kui vaja.
Hetkel nagu pole.
Minul endal on korras.
Aitäh, Marita! Et olid osake minust. Ja see kõik seepärast, et sa OLED osake minust olnud nii kaua kui ma mäletan.
Tuuli. Sa tead küll..
Ei, ma ei saa kurta.. ei saa. Mul on vedanud. Olen õnnelik inimene.
Päris natukene olen.. vahepeal ikka.
Jah, kummaline, kuidas inimesed oma sõnu söövad... olen vist liiga naiivne, et usun inimestesse. Õpin, olge mureta. Õpin.
...
Tuuli :D
Teeme veel mõne pannkoogiõhtu? Muideks, Kadri ütles täna, et ta tuleks ka meiega.
Kõige kummalisem oli see, et esmaspäeval olin ma täiega ärkvel.
Erinevalt tänasest.. ma ei käinud koolis.
Magasin ja sõin ja lugesin ja tegin aruande valmis.
Esmaspäeval käisime Kätriniga taas Noortekogu koosolekul. Narkokonverents on peagi käes. Nii lahe on midagi korraldada.. meeskonnas. Saime noortekogu särgid ka!
Ja täna sain veel seda teada, et ÕE ja Annika projekt sai rahastuse!!!
See tähendab, et ühel vaheajal peab ööläbi koolis viibima! SUPER!
Me oleme võimsad.
Jah.. peas on noorsoovahetus. Peas on kõik asjad, mis kohe-kohe tulekul.
Viimasel ajal on paljud inimesed nii kurvad, sünged, muserdunud.. see muserdus lihtsalt peegeldub nende silmadest. Osad ei näe.. mõned näevad. Mina näen ka.
Nägin enda muserdust, näen teiste oma.
See pole hea. Aga see peab ka olema.
Teisiti ei mõista inimene häid asju.
Rõõme.
Oeh.. Und pole. Kell on juba 1, aga und pole.
Pean küünevärvi maha võtma.
Homme esimene tund on töö.. vene keeles.
Rääkisime täna Kadriga ka.
Võtsime taas jutuks Tallinnasse mineku idee.
Millalgi peab ikka rongiga koos minema..
Väga vahva oleks!
Õnneks aega on :)
Jah.. vaheaeg tuleb. Ma ootan seda. Ootaks veel rohkem, kui õppima ei peaks.
Vabaduse lõhn ka tuleb tagasi.
Elu on liigagi ilus!
Ma teen seda, mis meeldib.
Ja ma pole endale valetanud.
Pole valetanud ka neile, kes tunnevad, et olen neile noa selga löönud.
Tõde on olemas.
Küll näete, et mina pole teie mure.
Teil on suuremaid takistusi.
Ei ole mõtet minu lahtiarutamise peale aega raisata.
Kui vaja - ma selgitan ise.
Aga pole mõtet ise asju välja mõelda.
Ma tunnen, et pidin rääkima.
Ükskord ehk pikemalt.
Aga mitte siin.
Öö.
Möödas on mitu päeva. Kirjutasin siia ammu. Vahepeal oleksin igasuguseid teravusi ja muid totrusi ja sarkasmi välja pritsinud, kuid õnneks sain kõik normaalsel viisil endast välja. Välja ja tagasi sisse.
Uuesti välja.
Jah, nüüd peaks siis korras olema.
Osad asjad on siiski veel vaja.. tagastada.
Ja kui vaja, siis ka natukene rääkida.
Kui vaja.
Hetkel nagu pole.
Minul endal on korras.
Aitäh, Marita! Et olid osake minust. Ja see kõik seepärast, et sa OLED osake minust olnud nii kaua kui ma mäletan.
Tuuli. Sa tead küll..
Ei, ma ei saa kurta.. ei saa. Mul on vedanud. Olen õnnelik inimene.
Päris natukene olen.. vahepeal ikka.
Jah, kummaline, kuidas inimesed oma sõnu söövad... olen vist liiga naiivne, et usun inimestesse. Õpin, olge mureta. Õpin.
...
Tuuli :D
Teeme veel mõne pannkoogiõhtu? Muideks, Kadri ütles täna, et ta tuleks ka meiega.
Kõige kummalisem oli see, et esmaspäeval olin ma täiega ärkvel.
Erinevalt tänasest.. ma ei käinud koolis.
Magasin ja sõin ja lugesin ja tegin aruande valmis.
Esmaspäeval käisime Kätriniga taas Noortekogu koosolekul. Narkokonverents on peagi käes. Nii lahe on midagi korraldada.. meeskonnas. Saime noortekogu särgid ka!
Ja täna sain veel seda teada, et ÕE ja Annika projekt sai rahastuse!!!
See tähendab, et ühel vaheajal peab ööläbi koolis viibima! SUPER!
Me oleme võimsad.
Jah.. peas on noorsoovahetus. Peas on kõik asjad, mis kohe-kohe tulekul.
Viimasel ajal on paljud inimesed nii kurvad, sünged, muserdunud.. see muserdus lihtsalt peegeldub nende silmadest. Osad ei näe.. mõned näevad. Mina näen ka.
Nägin enda muserdust, näen teiste oma.
See pole hea. Aga see peab ka olema.
Teisiti ei mõista inimene häid asju.
Rõõme.
Oeh.. Und pole. Kell on juba 1, aga und pole.
Pean küünevärvi maha võtma.
Homme esimene tund on töö.. vene keeles.
Rääkisime täna Kadriga ka.
Võtsime taas jutuks Tallinnasse mineku idee.
Millalgi peab ikka rongiga koos minema..
Väga vahva oleks!
Õnneks aega on :)
Jah.. vaheaeg tuleb. Ma ootan seda. Ootaks veel rohkem, kui õppima ei peaks.
Vabaduse lõhn ka tuleb tagasi.
Elu on liigagi ilus!
Ma teen seda, mis meeldib.
Ja ma pole endale valetanud.
Pole valetanud ka neile, kes tunnevad, et olen neile noa selga löönud.
Tõde on olemas.
Küll näete, et mina pole teie mure.
Teil on suuremaid takistusi.
Ei ole mõtet minu lahtiarutamise peale aega raisata.
Kui vaja - ma selgitan ise.
Aga pole mõtet ise asju välja mõelda.
Ma tunnen, et pidin rääkima.
Ükskord ehk pikemalt.
Aga mitte siin.
Öö.
esmaspäev, 15. oktoober 2007
Varsti.
Lubadus on lubadus.
"jumala õige ..... kui sa seda täita ei saa siis ära luba või olgu selleks väga väga hea põhjus!"
ka mul on mõttekaaslasi.
Mis siin keerulist? Lihtne tõde. Kuid mitte alati.
Ma mõistan rohkem, kui te arvata oskate.
Ja, see, kuidas ma olen, see olengi mina. Ja see, kuidas ma tunnen, nii ma tunnengi. Ei midagi liigset ega vähemat. Nii lihtsalt on.
Vahel on lausa kummaline seda kõike seletada. Tekib tunne nagu peaksin seletama seda, et mul on heledad juuksed. Sest leidub ka neid, kes seda ei pruugi uskuda.
Inimesed ei peagi mõistma.
Kui nad ei viitsi mõista. Minu jaoks pole miski muutunud. On vaid lahendamata ülesanne. Elu koosnebki ju kõigest sellest ja muustki. Ja miks mitte jääda iseendaks.
Miks pean ma mängima kedagi, kes ma pole? Ei pea ju.
Ja see, kui ma pole alati ühesugune (rõõmus), ei tähenda, et ma pole mina ise teatud olukorras.
Nagu praegu.
Ma mõistan rohkem, kui arvta oskate. Tõde on see, et ma ei näe vastupidist.
Ja ehk ei saagi kõike kõigile selgeks teha, kuid see on võimalik.
Ja miks mitte proovida?
Inimesed, kes on mu elus, ei ole mulle mingid suvalised objektid, kelle vastu end vahepeal toetada või keda silmailuks vaadata.
Inimesed on tähtsad. Ja miks mitte üritada neile selgitada seda, mis on segane ja sees?
Mis on selles halba?
Ikka tuleb proovida.
Ükskõik kui palju valesti ei pakuta.. tõde ei kao kuhugile. See on alati olemas.
Ja küll minu tõde ka selgeks saab.
Mina ise tean. Ma pole kuhugile eksinud ja millesegi ära kadunud.
Ma lihtsalt mõtestan lahti seda, mis segane.
Ärge muretsege.
Olge õnnelikud!
Olen ma kunagi andnud põhjust, et keegi üldse saaks midagi välja mõelda.
Siinkohal palun mitte midagi välja mõelda.
See on mõttetu pea kulutamine ja iseenda koormamine.
Tõde on see, mis on alati tõde olnud.
Ei ole mõtet.
Ausalt pole.
Midagi uut välja mõelda.
Aga ma nüüd tuttu.
Ja nüüd üks mõttetera ühest tänasest vestlusest:
Keegi ei räägi kunagi liiga palju. Lihtsalt on need, kes ei suuda kaua kuulata.
See on juba nende viga.
"jumala õige ..... kui sa seda täita ei saa siis ära luba või olgu selleks väga väga hea põhjus!"
ka mul on mõttekaaslasi.
Mis siin keerulist? Lihtne tõde. Kuid mitte alati.
Ma mõistan rohkem, kui te arvata oskate.
Ja, see, kuidas ma olen, see olengi mina. Ja see, kuidas ma tunnen, nii ma tunnengi. Ei midagi liigset ega vähemat. Nii lihtsalt on.
Vahel on lausa kummaline seda kõike seletada. Tekib tunne nagu peaksin seletama seda, et mul on heledad juuksed. Sest leidub ka neid, kes seda ei pruugi uskuda.
Inimesed ei peagi mõistma.
Kui nad ei viitsi mõista. Minu jaoks pole miski muutunud. On vaid lahendamata ülesanne. Elu koosnebki ju kõigest sellest ja muustki. Ja miks mitte jääda iseendaks.
Miks pean ma mängima kedagi, kes ma pole? Ei pea ju.
Ja see, kui ma pole alati ühesugune (rõõmus), ei tähenda, et ma pole mina ise teatud olukorras.
Nagu praegu.
Ma mõistan rohkem, kui arvta oskate. Tõde on see, et ma ei näe vastupidist.
Ja ehk ei saagi kõike kõigile selgeks teha, kuid see on võimalik.
Ja miks mitte proovida?
Inimesed, kes on mu elus, ei ole mulle mingid suvalised objektid, kelle vastu end vahepeal toetada või keda silmailuks vaadata.
Inimesed on tähtsad. Ja miks mitte üritada neile selgitada seda, mis on segane ja sees?
Mis on selles halba?
Ikka tuleb proovida.
Ükskõik kui palju valesti ei pakuta.. tõde ei kao kuhugile. See on alati olemas.
Ja küll minu tõde ka selgeks saab.
Mina ise tean. Ma pole kuhugile eksinud ja millesegi ära kadunud.
Ma lihtsalt mõtestan lahti seda, mis segane.
Ärge muretsege.
Olge õnnelikud!
Olen ma kunagi andnud põhjust, et keegi üldse saaks midagi välja mõelda.
Siinkohal palun mitte midagi välja mõelda.
See on mõttetu pea kulutamine ja iseenda koormamine.
Tõde on see, mis on alati tõde olnud.
Ei ole mõtet.
Ausalt pole.
Midagi uut välja mõelda.
Aga ma nüüd tuttu.
Ja nüüd üks mõttetera ühest tänasest vestlusest:
Keegi ei räägi kunagi liiga palju. Lihtsalt on need, kes ei suuda kaua kuulata.
See on juba nende viga.
neljapäev, 11. oktoober 2007
Liigun eemale ja olen ometi siin.
Hetk tagasi oli pea mõtteid täis. Avasin ju seepärast interneti kasti, et oma mõtted üles kirjutada.
Nüüd on nad uuesti läinud.
Aga ma siiski püüan.
Ei teagi, mis see on, mis laseb mul olla.
Kas on see Erko Niit, kes mulle kõrva laulab
või hoopis
Jaan Kaplinski, kelle luule täna eriti südamelähedane on
aga äkki
on need mu uued prillid.
Agnes ütles täna, et ma läheksin prillidele järele ja vaataksin maailma uuema pilguga läbi prillide. Midagi sellist.
Ja me kallistasime.
Kaua.
Ma pole ammu nii kaua kedagi kallistanud.
Ja ma läksin..
ainult seepärast, et teadsin, mis saab edasi.
Kuidas, ma veel ei tea,
aga ma tean,
mis.
Ja nii siis jääbki.
Nii ongi.
Jätan need mõtted maha. Liigun eemale. Ükspäev tulen tagasi ja avastan, et kõik vanad mõtted on uued. Ka mina.
Ma ei viitsi otsida üles, kuidas Sa neid sõnu tegelikult seadsid. Kuid kas see ongi oluline..
Mõte on mul meeles nagu Sa isegi.
Alati ja kogu aeg.
Sina, kes sa oled aus mitte vale.. lik.
Olgu.
Ma jätan mõtted.
http://www.youtube.com/watch?v=zxtvHxQllzM - lihtsalt ilus.
Ma ei tea veel, kas loobusin luuletuste valimisest.
Tahan neid kõiki homme lugeda. Neid ja rohkem veel.
Sest, kui mul ei lasta öelda seal, kus vaja. Ma ei saa. Ja ma ei taha ka. Vahepeal. Eriti nüüd.
Sest, kui mul ei lasta öelda seal, kus vaja, siis pean ütlema seal, kus on vaja öelda 10 minutit.
Aga ma tahan neid kõiki luuletusi lugeda, mis valisin, mis Kadri valis.
Sest ma tunnen neis ennast nii suures koguses. Seda, mis on mu sees.
Teine väljund.
Kõik saab korda.
Kõik on korras.
Mida ilusam on elu, seda valusam.
Seda kaunim.
Ma ei taha enam nutta. Aga üksi võin seda teha.
Nüüd on nad uuesti läinud.
Aga ma siiski püüan.
Ei teagi, mis see on, mis laseb mul olla.
Kas on see Erko Niit, kes mulle kõrva laulab
või hoopis
Jaan Kaplinski, kelle luule täna eriti südamelähedane on
aga äkki
on need mu uued prillid.
Agnes ütles täna, et ma läheksin prillidele järele ja vaataksin maailma uuema pilguga läbi prillide. Midagi sellist.
Ja me kallistasime.
Kaua.
Ma pole ammu nii kaua kedagi kallistanud.
Ja ma läksin..
ainult seepärast, et teadsin, mis saab edasi.
Kuidas, ma veel ei tea,
aga ma tean,
mis.
Ja nii siis jääbki.
Nii ongi.
Jätan need mõtted maha. Liigun eemale. Ükspäev tulen tagasi ja avastan, et kõik vanad mõtted on uued. Ka mina.
Ma ei viitsi otsida üles, kuidas Sa neid sõnu tegelikult seadsid. Kuid kas see ongi oluline..
Mõte on mul meeles nagu Sa isegi.
Alati ja kogu aeg.
Sina, kes sa oled aus mitte vale.. lik.
Olgu.
Ma jätan mõtted.
http://www.youtube.com/watch?v=zxtvHxQllzM - lihtsalt ilus.
Ma ei tea veel, kas loobusin luuletuste valimisest.
Tahan neid kõiki homme lugeda. Neid ja rohkem veel.
Sest, kui mul ei lasta öelda seal, kus vaja. Ma ei saa. Ja ma ei taha ka. Vahepeal. Eriti nüüd.
Sest, kui mul ei lasta öelda seal, kus vaja, siis pean ütlema seal, kus on vaja öelda 10 minutit.
Aga ma tahan neid kõiki luuletusi lugeda, mis valisin, mis Kadri valis.
Sest ma tunnen neis ennast nii suures koguses. Seda, mis on mu sees.
Teine väljund.
Kõik saab korda.
Kõik on korras.
Mida ilusam on elu, seda valusam.
Seda kaunim.
Ma ei taha enam nutta. Aga üksi võin seda teha.
kolmapäev, 10. oktoober 2007
Beautiful lie
See oli nüüd küll praegu kummaline kokkusattumus..
Üks ilus suur pikaajaline vale, mida mina, loll, uskusin.
Mida muud on mul mõelda või arvata?
Varem oli teisiti ja praegune on hoopis teine, aga siiski.. ma nägin juba alguses, et nii võib minna ja.. nüüd siis sedasi. Ja ma pole enam ainus, kes nii arvas.
Ainult, nüüd on tagajärjed valusamad.
Parem on üldse mitte mõelda hetkel. Kergem on ja ei teki küsimusi.. sest jah.. mul on segadus ja küsimused ja ometi pean ma mõistma ja ei saa neid küsida. Äkki mitte kunagi.
Pean selle teisiti välja elama.
Nüüd ma saan aru sinust, sõber.
Saan aru, et sul oli veel valusam.
Ikka paras.. paraja käki lasime kokku keerata endale..
Ja kõik teised ka läbi aegade.
Ja süüdlasi polegi.
Kõige nõmedam ongi see.
Ma ei saa viha kanda, kui ma ei saa.
Ma olen pettunud ja vihane, aga ma ei saa seda välja elada.. mitte sedasi.
Ma ei saa aru.
Nutan ja ei saa.
Korda saab.
Ma tean.
Ilus vale.
Üks ilus suur pikaajaline vale, mida mina, loll, uskusin.
Mida muud on mul mõelda või arvata?
Varem oli teisiti ja praegune on hoopis teine, aga siiski.. ma nägin juba alguses, et nii võib minna ja.. nüüd siis sedasi. Ja ma pole enam ainus, kes nii arvas.
Ainult, nüüd on tagajärjed valusamad.
Parem on üldse mitte mõelda hetkel. Kergem on ja ei teki küsimusi.. sest jah.. mul on segadus ja küsimused ja ometi pean ma mõistma ja ei saa neid küsida. Äkki mitte kunagi.
Pean selle teisiti välja elama.
Nüüd ma saan aru sinust, sõber.
Saan aru, et sul oli veel valusam.
Ikka paras.. paraja käki lasime kokku keerata endale..
Ja kõik teised ka läbi aegade.
Ja süüdlasi polegi.
Kõige nõmedam ongi see.
Ma ei saa viha kanda, kui ma ei saa.
Ma olen pettunud ja vihane, aga ma ei saa seda välja elada.. mitte sedasi.
Ma ei saa aru.
Nutan ja ei saa.
Korda saab.
Ma tean.
Ilus vale.
Kena üllatus
Jah. Nii siis jääbki ja nii just ongi.
Õhtuks on mu meel rahunenud.
Vihm nutab õues minu eest.
Ma ei ole ammu nii suurt segadust tundnud. Pettumus. Täielik pettumus.
Ma lihtsalt ei mõista, miks just nüüd? Miks alles nüüd, kui terve aasta oli aega ära öelda.
Samas ma hindan seda.. kuid alles nüüd..
Nüüd on vaja paar asja ära anda ja siis ongi läbi.
Vaiksed inimesed jätavad teistele meeletult vaba ruumi, mõelda neist igasuguseid asju. Sest nad ei räägi ju ise, kes nad on.. nad ei näita ka seda.
Ma ei tea, mida mõtled. Siiani.
Ja nüüd vist polegi sel enam tähtsust.
Nüüd on mulle selge, kes olen olnud..
..täiesti tühi koht.
Uskumatu.
üks kõnekäänd siia.
ning nüüd..
Läbi.
Kõik on läbi.
Algab uus.
Tahan näha.. kas see ongi rahulolu, mille sain.
Elame-näeme.
Mina endale pähe astuda ei lase.
Ma ei taha enam rääkida. Praegu mitte.
Pole kunagi end nii reedetuna tundnud.
Kõik oli nagu mingi nali.
. PUNKT!
Õhtuks on mu meel rahunenud.
Vihm nutab õues minu eest.
Ma ei ole ammu nii suurt segadust tundnud. Pettumus. Täielik pettumus.
Ma lihtsalt ei mõista, miks just nüüd? Miks alles nüüd, kui terve aasta oli aega ära öelda.
Samas ma hindan seda.. kuid alles nüüd..
Nüüd on vaja paar asja ära anda ja siis ongi läbi.
Vaiksed inimesed jätavad teistele meeletult vaba ruumi, mõelda neist igasuguseid asju. Sest nad ei räägi ju ise, kes nad on.. nad ei näita ka seda.
Ma ei tea, mida mõtled. Siiani.
Ja nüüd vist polegi sel enam tähtsust.
Nüüd on mulle selge, kes olen olnud..
..täiesti tühi koht.
Uskumatu.
üks kõnekäänd siia.
ning nüüd..
Läbi.
Kõik on läbi.
Algab uus.
Tahan näha.. kas see ongi rahulolu, mille sain.
Elame-näeme.
Mina endale pähe astuda ei lase.
Ma ei taha enam rääkida. Praegu mitte.
Pole kunagi end nii reedetuna tundnud.
Kõik oli nagu mingi nali.
. PUNKT!
esmaspäev, 8. oktoober 2007
Vahel tahan, et mul oleks kuldkala mälu.
Jah. Seda ma tahan tõesti. Nii unustan ära kõik lubadused, mida mulle antakse. Unustan ära kõik need tühjad sõnad, mida üldse kunagi kuulnud olen. Õigemini, mul oleks need juba meelest läinud.
Päris mugav on sedasi. Kõik oleks lilleline. Siis ma ei suudaks inimestes pettuda või nende sõnades. Ma lihtsalt unustaksin kõik kohe ära. Ja keegi ei peaks taluma mu õelust. Ma oleksin lihtsalt üks kuldkala mäluga inimene.. nende keskel, kes sellise mäluga inimestega harjunud on. Kuna ma ise libekeeleks pole mõelnud hakata, siis kuldkala pole paha mõte. (:
Hetkese meeleolu võib positiivseks nimetada.
Nimelt olen otsustanud, kuidas ma teen. Paratamatult tekitab milleski selgusele jõudmine.. õigemini, mingi otsuse tegemine rahulolu.
Tasakaal.
Ja üldiselt olen ka päris rahulikus meeleolus. Joonistan vaikselt ja nuputan elu üle.
Ma lihtsalt ei jõua enam enda pead vaevata inimestega, kes selle segi ajavad.
Nad lihtsalt ongi sellised - arusaamatud kohati minu jaoks.
Lähen nüüd jäätise kallale.
Ja ma ei nuta täna enam.
Sest pettuda saab ikka vaid ühe korra. Tegelikult.
Mina, totu, pettun iga kord.
Ootan.. edasi. Jah, mis siin muud teha.
Zip.
Päris mugav on sedasi. Kõik oleks lilleline. Siis ma ei suudaks inimestes pettuda või nende sõnades. Ma lihtsalt unustaksin kõik kohe ära. Ja keegi ei peaks taluma mu õelust. Ma oleksin lihtsalt üks kuldkala mäluga inimene.. nende keskel, kes sellise mäluga inimestega harjunud on. Kuna ma ise libekeeleks pole mõelnud hakata, siis kuldkala pole paha mõte. (:
Hetkese meeleolu võib positiivseks nimetada.
Nimelt olen otsustanud, kuidas ma teen. Paratamatult tekitab milleski selgusele jõudmine.. õigemini, mingi otsuse tegemine rahulolu.
Tasakaal.
Ja üldiselt olen ka päris rahulikus meeleolus. Joonistan vaikselt ja nuputan elu üle.
Ma lihtsalt ei jõua enam enda pead vaevata inimestega, kes selle segi ajavad.
Nad lihtsalt ongi sellised - arusaamatud kohati minu jaoks.
Lähen nüüd jäätise kallale.
Ja ma ei nuta täna enam.
Sest pettuda saab ikka vaid ühe korra. Tegelikult.
Mina, totu, pettun iga kord.
Ootan.. edasi. Jah, mis siin muud teha.
Zip.
Ilus, aga vale.
Ma ei saa aru, kuidas inimesed üldse sedasi lubavad.. kui nad pole suutelised lubadust täitma.
Minu kannatus pole lõputu.. Näts läheb venitades ükskord ikka katki.
Ma ei saa aru, miks inimesed sedasi teevad?
Ja ikka annan ma andeks. Süü langeb kõik mulle. Ja ma olengi süüdi. Süüdi selles, et üldse uskunud olen.
Lubadus on juba murtud. Ma vihkan vahel väga, et ma inimesi usun. Siiralt.
Enam vihkan seda, et see mulle haiget saab teha.
Aitab nutmistest. Seda on liialt palju isegi tehtud.
Kõik on hoopis teine ja ikka sama.
Kõik.
Ma ei tea, mida ma ikka veel loodan? Aga ma loodan. Ikka veel.
Sest ennekõike süüdistan ma ennast.
Olenemata oma sarkasmist.. süüdistan ma ikkagi ennast.
Palun natukene rohkem ausust.. natukene.. kas seda on tõesti palju.. nõutud.
ja kui ei siis ei.
Milleks enam oodata.
Milleks veel oodata?
Ma ei saa aru ootamise põhjustest.
SUVI ON JU LÄBI!
Ei ole?
Sedasi mõeldes võiksid kõik valetada.
Sügis on. Ilus sügis on käes.
Ma lähen joonistama ja sööma.
Mu vasak käsi nutab, kui ta joonistab ja kirjutab.
Aga ma pole kurb.
Pettunud, natukene.
Vahel rohkem ja vahel veel rohkem.
Mida teeksite teie?
Mina enam ei tea. Ammu juba ei tea. Mida ma võin ja mida mitte.
Minu kannatus pole lõputu.. Näts läheb venitades ükskord ikka katki.
Ma ei saa aru, miks inimesed sedasi teevad?
Ja ikka annan ma andeks. Süü langeb kõik mulle. Ja ma olengi süüdi. Süüdi selles, et üldse uskunud olen.
Lubadus on juba murtud. Ma vihkan vahel väga, et ma inimesi usun. Siiralt.
Enam vihkan seda, et see mulle haiget saab teha.
Aitab nutmistest. Seda on liialt palju isegi tehtud.
Kõik on hoopis teine ja ikka sama.
Kõik.
Ma ei tea, mida ma ikka veel loodan? Aga ma loodan. Ikka veel.
Sest ennekõike süüdistan ma ennast.
Olenemata oma sarkasmist.. süüdistan ma ikkagi ennast.
Palun natukene rohkem ausust.. natukene.. kas seda on tõesti palju.. nõutud.
ja kui ei siis ei.
Milleks enam oodata.
Milleks veel oodata?
Ma ei saa aru ootamise põhjustest.
SUVI ON JU LÄBI!
Ei ole?
Sedasi mõeldes võiksid kõik valetada.
Sügis on. Ilus sügis on käes.
Ma lähen joonistama ja sööma.
Mu vasak käsi nutab, kui ta joonistab ja kirjutab.
Aga ma pole kurb.
Pettunud, natukene.
Vahel rohkem ja vahel veel rohkem.
Mida teeksite teie?
Mina enam ei tea. Ammu juba ei tea. Mida ma võin ja mida mitte.
pühapäev, 7. oktoober 2007
Oh jeerum
Ohohohohohohohohohooo!
Praeguse seisu järgi:
21.10. - Koosolekumöll
04.11. - Sõjaväe külastamine
27.12. - Otepää trall
See on see, mis on meie grupi teema ;)
Seff.
Aga ma nüüd Kadri juurde.
Olen jõudnud oodata, jõuan veel.
Aga jah.. ikka Väääääikselt hakkab närvi peale juba! :D Urr!
Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab asju niiiiiii aeglaselt ajada? Olen küll kuri, aga ikkagi üritan mõista. Ma lihtsalt ei saa kõike vastu taevast saata.
Lihtsalt ei saa. Sest see poleks õiglane.
Urr.
Praeguse seisu järgi:
21.10. - Koosolekumöll
04.11. - Sõjaväe külastamine
27.12. - Otepää trall
See on see, mis on meie grupi teema ;)
Seff.
Aga ma nüüd Kadri juurde.
Olen jõudnud oodata, jõuan veel.
Aga jah.. ikka Väääääikselt hakkab närvi peale juba! :D Urr!
Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab asju niiiiiii aeglaselt ajada? Olen küll kuri, aga ikkagi üritan mõista. Ma lihtsalt ei saa kõike vastu taevast saata.
Lihtsalt ei saa. Sest see poleks õiglane.
Urr.
hate it or love it
Mõnuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuus!
Sõitsime autoga koju. Õues on tähed ja mõnusalt jahe.
Päeval oli päike ja jumalikult kaunis taevas!
Mõtlesin täna, et kõik sünnipäevad peab läbi käima, kuhu kutsutakse. Kes teab, millal kunagi jälle saab koos olla. Kes teab..
Üldiselt on täitsa hea.
:)
Päris hea on olla.
Muideks.. üle pika pika aja ma joonistan jälle.
Pilt on pooleli, aga saab varsti valmis. Ja läheb ära andmisele. (:
Homme siis kümnest Noortekasse.. ja asju ajama ning tegema.. mis kõik veel.
Igatahes homme õhtuks olen hull valmis.. füüsika puha tegemata veel. :D
Aga tavaiks.. eks siis järgmine nädal vaatab, mis edasi saab.
Sõitsime autoga koju. Õues on tähed ja mõnusalt jahe.
Päeval oli päike ja jumalikult kaunis taevas!
Mõtlesin täna, et kõik sünnipäevad peab läbi käima, kuhu kutsutakse. Kes teab, millal kunagi jälle saab koos olla. Kes teab..
Üldiselt on täitsa hea.
:)
Päris hea on olla.
Muideks.. üle pika pika aja ma joonistan jälle.
Pilt on pooleli, aga saab varsti valmis. Ja läheb ära andmisele. (:
Homme siis kümnest Noortekasse.. ja asju ajama ning tegema.. mis kõik veel.
Igatahes homme õhtuks olen hull valmis.. füüsika puha tegemata veel. :D
Aga tavaiks.. eks siis järgmine nädal vaatab, mis edasi saab.
laupäev, 6. oktoober 2007
te ei tea.
Eks ma ikka loodan..
tühjalt..
..loodan.
Kuidas siis teisiti
ikka loodan
kahjuks..
..tühjalt.
Ma ei tea.
Kuidas saab üks asi teisi nii palju segada. Ma ei küsi seda.. sest ma ei oska enam.
Ootan.. veel natukene.
Veel.
Vähekene.
Tahan!
Lähen.
tühjalt..
..loodan.
Kuidas siis teisiti
ikka loodan
kahjuks..
..tühjalt.
Ma ei tea.
Kuidas saab üks asi teisi nii palju segada. Ma ei küsi seda.. sest ma ei oska enam.
Ootan.. veel natukene.
Veel.
Vähekene.
Tahan!
Lähen.
kolmapäev, 3. oktoober 2007
Et.. nüüd?
Ütleme nii, et on, millele mõelda.
Aga kõik on ok.
Päriselt.
(:
natukene.. mõtted liiguvad.
Olgu.
Vihm ja Bellamor.
Kohe lähen.
Homme on selgem.
Aga kõik on ok.
Päriselt.
(:
natukene.. mõtted liiguvad.
Olgu.
Vihm ja Bellamor.
Kohe lähen.
Homme on selgem.
teisipäev, 2. oktoober 2007
Tule õhtul tänavale
"tule õhtul tänavale, ootan bellamor on hambus
töllerdame vähekene, kurgus bellamori kangus
tule õhtul tänavale, ootan bellamor on hambus
töllerdame vähekene, kurgus bellamori kangus
kunagi sa äkki tuled, naiseks mulle, silmad sulen
arm on bellamori vines, oled praegu oivaline"
Parim lugu.
Natukene veel kannatust.
Ilus päev on täna olnud.
Mõtlen headele inimestele. Sellele, et alati need kõige toredamad on kusagil lennus.. noh.. osad on siin ka.
Olen nagu nõiutud. Nii hea lugu on. Õppida ei viitsi. Ja olen iseendaga. Nii mõnus.
Tänasest liitusin siis Jõgevamaa Noortenõukoguga.
töllerdame vähekene, kurgus bellamori kangus
tule õhtul tänavale, ootan bellamor on hambus
töllerdame vähekene, kurgus bellamori kangus
kunagi sa äkki tuled, naiseks mulle, silmad sulen
arm on bellamori vines, oled praegu oivaline"
Parim lugu.
Natukene veel kannatust.
Ilus päev on täna olnud.
Mõtlen headele inimestele. Sellele, et alati need kõige toredamad on kusagil lennus.. noh.. osad on siin ka.
Olen nagu nõiutud. Nii hea lugu on. Õppida ei viitsi. Ja olen iseendaga. Nii mõnus.
Tänasest liitusin siis Jõgevamaa Noortenõukoguga.
esmaspäev, 1. oktoober 2007
Närib jah.
"...sest olen näinud nii paljusid, kes lubavad või räägivad mingitest asjadest, tegemistest ja siis ma pean alati peaaegu pettuma. Ja ma vihkan sellist asja"
"jumala õige ..... kui sa seda täita ei saa, siis ära luba või olgu selleks väga väga hea põhjus!"
"just, aga mida ma ikka teha saan.. kui on selliseid tuttavaid, sõpru.. kuidas iganes nende kohta öelda.. no, inimesed, kellest päris ükskõik pole. Sest kui ma neile selgitada üritan.. siis nad ei saa lihtsalt aru, kuna nad ongi sellised"
"need on sellised inimesed, kellega suhelda, aga päris avatult sa nendega rääkida ei saa"
Seda ma mõtlengi!
Mul on nii kahju, et asju saab venima panna nagu nätsu.. oleks keegi teine.. konkreetsem inimene minu asemel.. ma arvan, et siis oleks asi ammu selge. Aga minul pole nii.
Varsti. Ausõna.
Ma nüüd ühikasse Kadri juurde.
Homme on trenn ja noortenõukogu.
Ja ma jään Kadrikese juurde ööseks :)
Aitäh Sulle nende sõnade eest! Tead küll.
(:
"jumala õige ..... kui sa seda täita ei saa, siis ära luba või olgu selleks väga väga hea põhjus!"
"just, aga mida ma ikka teha saan.. kui on selliseid tuttavaid, sõpru.. kuidas iganes nende kohta öelda.. no, inimesed, kellest päris ükskõik pole. Sest kui ma neile selgitada üritan.. siis nad ei saa lihtsalt aru, kuna nad ongi sellised"
"need on sellised inimesed, kellega suhelda, aga päris avatult sa nendega rääkida ei saa"
Seda ma mõtlengi!
Mul on nii kahju, et asju saab venima panna nagu nätsu.. oleks keegi teine.. konkreetsem inimene minu asemel.. ma arvan, et siis oleks asi ammu selge. Aga minul pole nii.
Varsti. Ausõna.
Ma nüüd ühikasse Kadri juurde.
Homme on trenn ja noortenõukogu.
Ja ma jään Kadrikese juurde ööseks :)
Aitäh Sulle nende sõnade eest! Tead küll.
(:
Tellimine:
Postitused (Atom)