teisipäev, 31. jaanuar 2012

Täna oli mul viimane rütmitund ja tööpäev Viljandis.
Kütsin 3 ahju-pliiti kuumaks ja sõin ülemaitsestatud spagette. Isegi, et head said ning muid lisandeid ei igatsenudki.
Pakkisin justkui ja ei pakkinud ka kogu oma paberimajanduse kokku. Lõpuks otsustasin, et veel ei pea ju pakkima, aega ju on kuni pühapäevani.


Kaheks kuuks Tallinnasse elama. Viis inimest kahetoalises korteris. Saab olema.. katsumus ja põnev.


Nädalavahetuse koorilaagris otsustan ära, mis saab edasi. Kurb kuidagi.. kui kõik küljest kukub, et mis siis inimesel tegelikult veel alles jääb. Ja tegelikult on see hea. Sest nüüd saab selgeks vaade tuleviku suhtes. Midagi konkreetsemat kui lihtsalt sisemine kindlus.




Hakkasin eile lugema raamatut ja leidsin sealt järgmist: 
Kui tahad olla õnnelik, siis õpi elama üksi (mina: iseendaga) ja uuri sisevaatluse abil iga kogemust: häid raamatuid, probleeme, religiooni, filosoofiat ja sisemist õnne. 
*** 
Kui oled sunnitud viibima lobisejate summas, siis eraldu sügavale mõttemaailma ja naudi oma sisemise vaikuseallika rahu.
***
Ära naljata liiga palju. Mina ise, nagu sa tead, armastan head nalja, ent kui ma otsustan olla tõsine, ei saa keegi mind isegi naerma panna. Ole õnnelik ja rõõmsameelne - ennekõike sisimas.
***
Tühjad sõnad on nagu kuulid
***
Pühendades aega tarbetult vestlemisele ja ülevoolavale naermisele, avastad sa, et sinusse endasse pole enam midagi jäänud. 
***
Muidugi, vahel teeb veidi nalja ja naeru head.
Ole sügav kõiges, mida teed.


Ei tasu endas kahelda. Inimene teab sügaval sisimas, mis ta on ja mida ta tahab.
Pole oluline, kus inimene füüsiliselt viibib.




Me sünnime iga hetk uuesti.
Ma olen õnnelik! Õnnelik! Õnnelik!
Ka oma õnnetuses olen õnnelik!
Ja see on võimalik!


Kõlab väljakirjutatult kummaliselt.

kolmapäev, 25. jaanuar 2012

Seest on soe

Ärkasin täna liiga vara, aga see-eest sain eile mõnusa õhtu osaliseks. Mängisime mu lemmikkaarte ja olime. Draakoniaasta algas, muide. Väga väga kodused 3 päeva on mööda saadetud. Tuba on enamasti jahe. Õues lumi. Söögilaua taga on pigem tühjus. Olen Essenist tagasi.

27. jaanuaril on meil projekti lõpetamise auks istumine planeeritud.
Varsti ma näitan filmi, mis kokku tuli.
***
Peagi kohtuvad Saksamaal Piret, Tünde ja Stephan. Projekt on ulatunud kaugemale kui oleksime osanud oodata. :)

Meie Esseni sõbrad tulevad suvel ehk siia, Eestisse.
Pagan, mu kõht on ikkagi tühi. Ometi sõin nii palju.. et enam justkui ei mahuks midagi.
Peaksin magama, aga kuidagi.. ei taha enam.

Kahe nädala pärast olen kaheks kuuks Tallinnas. Pean vahepeal otsustama, kuidas saab kooriga ja mis edasi..  justkui peaks juba ära minema ja kõik pea peale keerama. Mugavustsoonist välja minema.

Olen nii harjunud Viljandiga.
Ometi koputab südame peal aina selgemalt, et on vaja minna ja teha. Sest, mis peidus on, peab välja saama, eks. :)

teisipäev, 17. jaanuar 2012

Mida valida?

Liiga palju jutumüra. Mittepäris maailma, mis on päris, kuna see on meile kõige otsesemalt kättesaadav. Keeruline on oma mõtteidki selle keskelt üles leida. Aga see on hea. Sest millegipärast paneb elu mind sellistesse olukordadesse. Justkui tõukab mind tagant. Otsingutele.

Ainuke hea lahendus on praegu magama heita. Puhata. Energiat koguda.
Tundub, et ma saan viimaks magada nii kaua kui ma soovin.

Põhiline, et pea selgineks.

***

Rullnokal on õigus röhkida, aga kui sa ise tahad vaikselt tuult kuulata? Kuidas elada keset kõike seda mitmekesisust, kuidas elada tasakaalus tähendussügavustega? Bob Dylani sõnadega: "The answer is blowing in the wind". Ehk igaüks peab leidma lahenduse igale olukorrale eraldi. ..hinnata mitmetähenduslikkust, mitmetõlgenduslikkust, irooniat ja asjade algset mitmekihilisust.

/Saarinen ja Lonka. Muutumised. lk. 304/

Kui läheb raskeks, nii, et enam ei jaksa üldse.. iga hetk võiks ÖELDA, PLAHVATADA, MÕTLEMATULT "lasta vabaks" pinged.. me oleme ju tsiviliseeritud inimesed. Seega ei saa..
..ja igaüks leiab mingi tegevuse.
Sest kellel ei oleks selliseid hetki.

Suitsetamine.
Joomine.
Magatamine.
Pidutsemine.
Klatš.
Kirumine.
Sulgumine.
...
ka ilusa tegevuse taha saab end ära peita.

Mitte ükski neist pole ju halb, aga me ei saa ise arugi, et me enam ei kontrolli ise seda, mis meiega toimub.

Üks oluline moment. Kõik negatiivsed mõtted, välja öeldu, põhjendamatu pahameel, teeb kellelegi kusagil ikkagi haiget. Iseendale veel kõige enam. Aga, mida märgatakse kõige esimesena? Neid, kes räägivad, ütlevad otse. Ometi ei ole sisuliselt mingit erinevust näiteks suitsetamise ja klatšimise vahel.

Pealtnäha maailmarahu, sisemiselt ikkagi need samad mured, mis meil kõigil. Oleme samad. Samas elus. Samad. Ei ole keegi parem, ei halvem. 

Seega, 10 korda mõtle(n), enne, kui mõista(n)d hukka. 10 korda.

Aga milline neist tegevustest aitab jäädagi seisundisse, kus mitte jaksamise ajal ei soovi enam ÖELDA, PLAHVATADA, ÜKSKÕIK, mis iganes põhjusel see RIIVAS, PUUDUTAS.. liiga tihti puudutavad meid asjad, olukorrad, laused, mis tegelikult ei ütle meie enda kohta mitte midagi ja ei defineeri meid mitte kuidagi.

Usk.
Sisemine jõud.
Ja see on meis alati olemas olnud, ometi on seda kõige keerulisem rakendada.

"Võta Jeesus vastu oma ellu" on sageli tähendanud: teologiseeru, saa osaks kirikust. Küps usu leidmine ei ole siiski mitte teoloogiline, vaid inimlik põhiküsimus. Elustrateegia, argistrateegia.

/Saarinen ja Lonka. Muutumised. lk. 276/

Jeesus. Kõiksus. Sisemine jõud.
Üks ja see sama.
Kriimsilm. Susi. Hunt.

Ja kui siis tulevad need tegevused nagu 

Muusika.
Laul.
Luule.
Koristamine.
Lugemine.
Söömine.
...

Ülim olemine ei ole võimalik ilma küpse vaimse eneseleidmiseta, aga ka ilma vaimse eneseleidmiseta võib kahtlemata meeldivalt aega veeta. 
Paljud kasutavad kogu oma jõudu õnne eemaletõrjumiseks.

/Saarinen ja Lonka. Muutumised. lk. 278/

***

teisipäev, 10. jaanuar 2012

Raske õppustel, kerge lahingus.

Need inimesed, kes on võtnud endale teadlikult rolli olla näiteks tippärimehed, on ka võtnud endale sellega kaasneva suure vastutuse, stressi, kiire elutempo. Pärineb ühtede feng shui esindajate videost (pajumaa&Seeder).

Mis ei tähenda, et tippjuhid ei suudaks õigel ajal hoogu maha võtta - armastada oma perekonda, lähedasi, pühendada neile aega. 

Nagu kirjanikuga abiellunu on võtnud endale vastutuse, et peab tihti üksi olema ja kaaslasele aega pühendama, et alati ei saa koos olla jne.

Ela nii või ela naa, kumbki variant pole iseenesest ju vale. Need on meie rollid, meie suunad, mis me valime.
Ole teadlik oma rollist.

Raske õppustel, kerge lahingus.
Tänase päeva tsitaat kohe kindlasti.
Mis ma nüüd teen, teen juba tuleviku heaks, ilma, et ma tulevikule mõtlema peaksin.
Küsimus ongi selles, kuidas teha?

Las minna või.. suunata ise oma mõtteid-vaimu-tundeid = elukäiku.
Ja ma jõuan tagasi algusesse.
Ööd

pühapäev, 8. jaanuar 2012

Erinevad suhtlemistasandid - see toimib! Ma jälgin inimesi, sh iseennast ja nende suhtlemistasandeid, mida nad valivad


On olemas vanema tasand (V), täiskasvanu tasand (T), lapse tasand (L). Me kõik suhtleme kõikides tasandites, aga tuleks jälgida enda juures, mis neist on domineerivam.


V - suhtleja näitab oma verbaalse ja kehalise keelega, et on teisest suhtlejast üle
T - suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega
L - suhtlemine "võrdse lapsega" - sõbralik suhtlemine, nalja viskamine & suhtlemine "sõltuva lapsega" - enese madalamale asetamine suhtlemispartneri suhtes. Enese alusetu alavääristamine, isegi, kui partner suhtleb täiskasvanu tasandilt (mis muide on kõige efektiivsem suhtlemisviis)... juhul, kui ümberringi seda ka nii võetakse. Aga kui ei võeta, ka siis on.


"On normaalne, et me kasutame oma igapäevaelus kõiki suhtlustasandeid. Ometi on võimalus mõne suhtlemistasandiga üle pakkuda. Nagu ikka käitumisviiside analüüsi puhul, tuleks ka siin lähtuda eesmärgist."


"Ka meie käitumine tekitab teises psühholoogilist vastumeelsust. Seda tuleks silmas pidada enese käitumist analüüsides."


Olgu see tasand siis sõbralik ja fun (L), samal ajal, kui vestluspartner ütleb midagi nn asjalikku (T).
Olgu see tasand siis vanemlik, üleolev (V), mil vestluspartner solvub, saab haiget, tunneb end alaväärselt.
...


raamatust Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel. Autoriks Heiki Krips. // lk. 97-98, 106.




Senikaua, kuni üks või teine käitumisstiil pidevalt häirib, ei ole muud teha kui aktsepteerida või lasta end üha enam ja enam uutes samalaadsetes olukordades häirida.


Suhtlemine muutub lihtsamaks, kui endale oma põhistiil selgeks teha.




Üks, mille üle olen ikka mõelnud.. miks siis on nii, et ma või keegi teine oleme kunagi muutunud, muutume mingi aeg kriitilisteks, nö targutajateks. 


1. Sest ei talu pidevalt lapsetasandil suhtlemist ja ei oska jääda püsivalt täiskasvanu tasandile, kui keegi teine suhtleb pidevalt lapse tasandilt.
2. Sest inimesed kas käituvad lapsikult, alaväärselt (mina olengi see vilets, marsivad minema, torisevad teiste käitumisviiside kallal - oma mõtetes sel juhul.) See ju ei tee otseselt teistele kahju, inimesed ei märka seda, ei saa otseselt haiget. Nii justkui paistab. Tegelikult saavad küll. Tegemist on vanemliku tasandiga sarnase käitumisega. Vastandpooled, aga üks paistab otse välja, teist on raskem tabada.
3. Kõik me kasvame, areneme.. igal ühel oma kasvuhäired. Ja need ei kao kõigil samal ajal ja võib juhtuda, et kõigil ei kaogi.
4. ...


Seega, küsimus miks on siin täiesti valel kohal.
Kuidas edasi?


Vaikus aitab ja uni ka.
Head und

teisipäev, 3. jaanuar 2012

Mängisin eile üksinda Monopoly deali kaarte.. võitja peab muidu saama 4 komplekti täis, aga mul sai lõpuks 8, sest ma ei suutnud lõpetada.


Ilmselgelt oli mul aastavahetusel samalaadne olukord nagu projekti lõpus - hea, hea, hea :)




Lisaks sain raamatupidajalt kirja ja tundub, et ta on saksa partnerile ligi 200 eurot rohkem reisiraha tagasi kandnud. Geniaalne.. mul ei ole aega see nädal projektile mõelda, aga juba reedel tuleb filmida valmis meie filmi algus ning lõpp.


Mis iseenesest on ju kõik tore ja reedel saab filmi juba näha.


Ning hea meelega jätkaks peoteemal ka laupäevaõhtul, kuna kooriproovid on mõnustalt "lühikesed".


Lasin isudel end kanda. Sõin Ameerika burgeri-poe wrappi ja vahtrasiirupi vahvlit. Magasin (ma ei tee seda kunagi päeval) ligi poolteist tundi ja vaatasin telekat suure naudinguga.


Ikkagi ei loe üldse, kas saan töölt lahti 17:30 või 13:00.. päev läks koolitöö mõttes mokka, aga see isegi ei kurvasta mind, mis on midagi uut. Olen ikkagi õnnelik.


Naljakas :D


Kuigi mis seal salata, ma poeks ikkagi Roberti kaissu, sest päris üksi oma mõtetega olla ei taha. Ta andis mulle ühe raamatu lugemiseks ning see on päris hea.. selgitab näiteks lahti, miks inimesel on vaja suitsetada ja kuidas erinevad religioonid meid tegelikult kastidesse tahavad suruda, inimesed otsivad Jumalat väljaspoolt - mitte ainult seda, aga näitas valgust sellele, mis on loovus ja mis on usk.. mis ta tegelikult veel võib olla. Olen alles alguses, ei saa veel lõplikku hinnangut anda. 


Usu teemast nii palju, et aastaid tagasi, kui ma gümnaasiumiga alles algust tegin, siis mõtlesin, et mis see Jumal on ja küsisin hästi palju, ka meie kohalikus koguduses. Külastasin neid nn piibliga tutvumise päevi, et nö aru saada, mis "see" siis ikkagi on. Ning see ei puudutanud mind ja siis mõtlesin, et usun iseendasse ja ma tõesti uskusingi. Kuid millegipärast ei olnud see koht minu jaoks.. see kogudus ning miskipärast mind ikkagi häiris, et kuidas siis mina ei usu nii nagu nemad seal.. Ja nüüd, tänavustel jõuludel sain ma päriselt aru, miks. Ja, et tegelikult usk iseendasse ongi kogu võti.. lihtsalt hoopis teises tähenduses.. mitte usk "minasse". 


jah...


Raamat ise on Loovus. Sisemiste jõudude vallapäästmine - Osho.