kolmapäev, 11. veebruar 2015

Tagasitulek koju / Return to home

muusika oli selline
this is how the music was



Tere

See ma olin need kolm kuud pärast Seeds'ist lahkumist. Avastasin, et elan täiesti omaette
üksinduses
Viimaks oli aega end tükkideks lahti võtta ja päriselt mikrotasandil vaadelda iga osa


Hey

This is how I looked like during these 3 months after leaving Seeds and finding myself living
by
myself
Finally had time to break myself apart and really look each piece


Tõenäoliselt vaatlesin liiga lähedalt ja liiga kaua
...

Probably I looked to closely and too long
...


'Ärkasin' siis, kui töö juures oli hommikusöögil ~50 inimest ning meid köögis kaks.
Kõik pidid olema laual enne kui otsa said
müsli
leib
munad
tassid

Adrenaliin.
Tõeline adrenaliin.

Oot, olen seda varem kogenud
elu
särtsu
energiat
voolu
(maagiat)

Millal?
Kus?
Kuidas?


'I woke up' at work during the breakfast, when ~50 people ate and we had only two people in kitchen.
Everything had to be ready, before they finished
muesli
bread
eggs
cups

Adrenaline.
Pure adrenaline.

Wait, I have experienced this before
life
sparkle
energy
flow
(magic)

When?
Where?
How?


elamuspedagoogika praktikumides/during adventure pedagogy workshops

enne filosoofia eksamit/before phylosophy exam
laval, mõnes teises rollis/on stage, in some other role
kooris/in choir
joonistades/in my drawings
reisides/during travelling
armudes ja sügavates-siirates vestlustes/falling in love and deep-sincere conversations
projektid-programmid-ideed/projects-programs-ideas
sõpradega Islandi ekstreemses looduses/with friends in extreme nature of Iceland




Kuhu ma kadusin?
Where I disappeared?


Ülikoolis õppisin:
At university I learned:


Minu elu Seeds'is: Ärevus - kui on liiga palju

180 kraadi ja

minu elu pärast Seeds'i (endiselt Islandil): Igavus - kui pole piisav

My life in Seeds: Anxiety - when it's too much

180 degrees and

my life after Seeds (still in Iceland): Boerdom - when it's not enough

+

Islandi ilm!/Icelandic weather!




Lõpetasin 
mõlemal korral
hullumeelsena

I ended up crazy
twice


Otsustasin loobuda/I decided to leave



ja võtta uue kuju/and take a new role instead


TEESKLE, KUNI ON PÄRIS
teeskle häid asju endale
teeskle häid asju nukrale ja mures 'sinale'
mängi vingerpussi!

FAKE IT 'TIL YOU MAKE IT
fake good things for yourself
fake good things to sad and worried yourself
play! cheat a little!


Näiteks:
pane pastakas hammaste vahele ja lihased loovad positiivse harjumuse - naeratuse
põleta küünlaid ja viirukeid
väldi mõnda aega problemaatilisi-ärevaid uudiseid internetiavarustes
võta hommikul külma dušši ja siis sooja peale
või sama protseduur lume/ookeani ja saunaga/kuumaveebasseiniga
oma lugude asemel - meditatsiooni muusika, rahustav muusika
visku voodisse, sule silmad
kujutle, et oled mõtete kiirteel
astu teelt kõrvale
vaatle
vaata, mis pildid hakkavad jooksma
kas näed metsa, merd?
mis värvid?
kas oled üksi?
ära küsi
vaatle, mis su sees toimub
ja pärast küsi, kui tarvis

For example:
put the pen between your teeth and you start smiling automatically
burn candles and insences
ignore for a while problematic-frustrating news in internet
take cold shower in the morning and then warm
or same procedure with snow/ocean and sauna/hot bath-spring
instead of your regular music - listen mediation music, relaxing music
lay down your bed, close your eyes
imagine, that you are on the highway of your thoughts
step aside
look around
wht do you see?
do you see ocean? forest?
what colours?
are you alone?
don't ask
just look
be there
look, what is going on inside you
ask after, if you need


TEESKLE, KUNI ON PÄRIS
FAKE IT 'TIL YOU MAKE IT


***

0 isu teha süüa ja kõndida 1 tund, et sünnipäeva pidada.
Aga, mis juhtus, kui ma ikkagi läksin

0 mood to prepare dinner and walk 1 hour to get there for my birthday.
But, what happened, when still went
selline oli meeleolu ja inimesed/this was mood and people

sünnipäev 5 inimesega (mitte 30 ja mitte üksi)
birthday with 5 people (not with 30 and not alone)
ja kook ning küünlad/and cake-candles
selles majas Reykjavikis/inside that house in Reykjavik

***


selline oli ruum/this is how the room looked like
ja sellised nägid välja inimesed/and this is how people looked like

***


selline on muusika päikeselisel päeval Islandil/this is how the music is on sunny day in Iceland
ja päike/and the sun
tuuline, aga päikeseline ja sinine taevas
(kas Sa tead, kui HARLUDANE nähtus on seesugune ilm siin)

windy, but sunny and blue sky
(do You know how RARE is thiskind of weather here)

ja meie suvemeeleolus tagaistmel/and we in summermood on the backseat:
selline nägi välja auto tee ääres/this is how car looked like by the roadside
ja meie auto/and our car
ja mägede mitu nägu/and various faces of mountains
ja teed/and roads
sellised olid inimesed öösel/this is how people looked like at night
ja sellised hommikul ärgates/and in the morning after waking up - like this
ja hommik ise/and morning itself
inimestel on sellised majad/people have houses like this
unes või ilmsi/dream or reality
siin oleme lumes kinni/here we are stuck in the snow
ja siin kujutle meid (iseennast samuti) rullumas öise lume sees ning soojendamas looduslikus vanni(augus)/and here imagine us (yourself as well) roll in the snow at night; warming up in natural bath(hole)
(ma pole eestis sedasi lumes rullunud ei sauna ajal ega muidu..)
(I have never rolled myself in snow like this before, not during Sauna, nor otherwise..)



Ole vahel laisk

(ja pöörane)
Ära hooli liiga palju
Be lazy time to time
(and good-way-crazy)
Don't care too much
Sest tuleb otsustada, mis on kõige olulisem praegu
Kõige vajalikum
SINU jaoks

Andesta(n) endale ja teistele

Tee(n) endale pai ja kalli
(ja ära unusta pastakatrikki!)

Head asjad juhtuvad Sinuga


Because you have to choose, what you feel is the most important now
Most needed
for YOU

Give yourself hug
Forgive yourself and others
(and don't forget pen-trick!)

Good things are happening with You

pühapäev, 25. jaanuar 2015

Ma oleks enda justkui ära kaotanud mõneks ajaks. Panin täna tähele, et oot, ma pole siin, olen enese ära kaotanud. Eks see ole üks peituse mäng. Mäng. Mitte igavene kaotus.

Mu uks on avatud ja ma panin ise plehku sealt. Lasin kõigel sisse-välja voolata. Ühed Yogi teed, mis siin joome, kannavad sõnumeid. Üksi oli: "energy must move all the time".

Võibolla ma ei saa praegu õieti arugi.. aga energia ei pea liikuma kogu aeg.
Ma tunnen küll, et pean oma ukse koomale tõmbama või lausa kinni. Ja paotan siis, kui ise heaks arvan.

Aina annan ja annan. Annan ära kõik! 
Isegi pole midagi anda!
Ikka anna ära!

Tasakaal. Kus?
Kuhu kadus?

Nädala pärast on hingamise meditatsioon. Lähen. Kuidagi pean end töölt ära saama, aga lähen.
Ja siis on jooga. Igal teisi-neljapäeval. Lähen.

Maria läks sünnipäeval koju. Märtsis naaseb.
Õues mässab täna (jälle) torm.
Kõik tuled põlevad, küünlaid läheb palju.
Viirukeid niisamuti.

Ei viitsi süüa teha, aga siis panen head lood mängima ja teen ikkagi süüa.
Tuleb järjekordne salat, kõrvale tatra-muna-omlett ja siis segasin viimastest puuviljadest mingi smuuti kokku. Töölt leidsin sirtsu veini ja peaks sobima küll mu kõhule.

Täna hommikul (hommikud need kõige tumedamad) mõtlesin, et ostan lennupiletid KOHE ära! Aga siis meenus, et.. Tuuli tuleb külla. Ei, ei. Ma ikka ei põgene iseenese eest.
Vot, olen siin ja täiesti, totaalselt nii omaette kui eikunagi varem.

Energiat on vaja, et häid mõtteid mõtelda.

Ikka see sama õppetükk vajab uuesti läbi töötamist. Sõpradelt tuleb mõtteteri..
Iga laul raadios räägib mingit lugu, mis on jällegi minu lugu.

"Ole oma energiaga kade.. ära anna kergesti ära"
"Let go things, so the new ones could come"

Raamatud ootavad sirvimist.
Artiklid lugemist.
Vestlused vestlemist.
Kirjad vastamist
Filmid vaatamist.


Margelt sain paki. Võtsin oma sünnipäevaõhtusöögile kaasa, mis oli ääretult-ääretult otsata meeldiv (! mul hakkab usk tagasi tulema, et on võimalik välismaal suhelda teemadel.. nagu oleks eestlastega laua taga istunud !) Järgmisel hommikul lugesin.

"Mõnel hommikul väsinult küsid.
Kas tasubki paotada ust.
Kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri
tulles laostunult ei tea kust.
Ära kunagi eneselt päri,
kas võib kaotada naeratust.
Väljas tänaval ükksõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi ikka Su naeratust vajab,
kui ta jääbki ehk tundmatuks"


Tegelikult tahtsin nii väga lajatada, aga Pärt Uusberg ütles ilusasti oma lugude tekkimise kohta , et.. ma muutsin ka oma meelt.

"transformeerunud iluks
ei soovi lajatada seda valu kellelegi näkku ja iseendale ka mitte,
vaid pigem selles toimub.. transformatsioon iluks,
mis lohutab, et seda valu kanda"
-Eesti Lood: Sisekõla (ETV)


Karma.
Üks asi viib teiseni.
Kohtad kedagi - otsustad midagi. Lased lahti. Haakud. Muudad.
Muutud.
Ja siis jälle.
Ja jälle.
Õpin. Endiselt õpin.


Oktoobrikuu. Minu viimane laager.
See moment siin pildil on jäädvustatud fotolaagri töötoas, kus pidime paarides teineteise emotsioone pildistama. Küsisid küsimuse - teine reageeris - tegid foto. Praegu, siin, vastab üks ungari neiu küsimusele oma abielu kohta.

Kuidas, Sa teadsid, et on õige inimene?
Lihtsalt teadsin.

Süda tunneb ära.
Kogemustepagasiga süda.
Know the tree by it's roots.

esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Jäin haigeks aastavahetusel. Kerge nohu ja kurguvalu. Niisugust aastavahetust pole mul varem olnud. Kuidagi väga ära kiskus. Vajus kuhugi musta auku ja siis ma ei saanud sealt enam välja.

Viimati oli mul kurgu-nina haigus viimases välilaagris, siis, kui ma oma majutajaga ühist keelt ei leidnud. Keeruline inimtüüp mu jaoks. Ja ei osanud sõnu õigesti välja öelda. Jäid kuhugi kinni mu sisse.

Nüüd siis jälle. Ja ma tean küll, miks. Liiga palju mõtteid ja liiga vähe võimalust maha laadimiseks. Välja laskmiseks. Tunnen end paremini. Mul on hea meel, et keha vastutuse võtab ja paneb mõtete kraani peas kinni. Veidi niriseb, aga ei voola enam sedasi. Lihtsalt väsin ära.

Lugesin kord ühte artiklit, kus soovitati uudiste lugemine mõneks ajaks kõrvale jätta ja ärevate probleemjuhtumitega sarjad-filmid. Ning tegeleda kõige sellega, mida naudid. Kuna mul on praegu selleks tegelikult ka aega, siis seda ma püüangi teha. Ja haigusega koos.. ei olegi muud varianti.

Inimese keha on tark.

Täna ostsin poest jälle midagi uut, mida ammu või mitte kunagi pole ostnud. Redised, kurkuma (arvasin, et ingver, aga pole), päikesekuivatatud tomatid. Ja uurisin, mis nende asjadega peale hakata. Keerasin kokku mingi salati ja magustoiduks 2 ploomi ning india pähklid. Ma pole ammu end nii hästi tundnud kui pärast selle salati söömist. Esimesed kaks ampsu ja ma hõljusin kusagil.. ma ei tea, veider kirjeldada, aga hea toidu tunneb keha ära. Tunneb ära selle, mis sobib parasjagu. Muide, kurkumaga saab hambaid pesta. Katsetan ära.

Kuna gluteiin pole mu väga hea sõber, siis eile tegin tatra-näkileibasid:



Tatraleiba proovisin ka teha ükspäev, aga see tuli välja nagu tatrakook.. mitte leib. Kuid need kräkkerid, neid hakkan nüüd leiva pähe tegema. Petab ära küll.

Ja siin mu õhtusöök:


Üks mõte, mis mind eilsest saadab: Olen siin. Peaaegu 26. Mul pole oma isiklikku elamist, püsivat finantsilist sissetulekut, pole autot, lapsi ega karjääri oma erialal. Teen tööd, mis toidab, aga ei meeldi. Elan maal, kus 50m/s on normaalne tuul ning see on alles ekstreemsuste algus.

Tüüpilised painajad.

Ja kuidagi eile oli see päev, kus ma endale ütlesin: Hei, oota! Ma olen palju reisinud. Erinevate kultuuridega tutvunud, inimestega tuttavaks saanud. Olen siin omapäi ja mugavustsoonist väljas. Kogen midagi ebatavalist ka igapäeva tavalistes olukordades. Sest see on teistmoodi. Kõik on teistmoodi. Sama, aga ikka väga teistmoodi. Ning kuhu iganes mu tee mind viib, selle kõik võtan ma endaga kaasa.

Ja mingid tobedad küsimused eesmärkide, eesmärkide ja eesmärkide osas. Edasiõppimine, edasine töö ja.. oma korter ja oma auto ja OMA ja OMA.. misiganes.. on midagi, mis mind füüsiliselt haigeks teeb ja hauda ajab.. ja ajabki! See ajab mind hulluks ja aina sõelub mu peas.

Tihti on süütunne, et ma pole veel alustanud. Ülikool lõppes ja pärast seda on üks väga veider periood olnud. Ma ei saa õieti aru, mis toimub. Et, kus ma siis nüüd omadega olen. Ja selline tunne, et ma PEAN aru saama ja ma PEAN selgeks tegema.


Kuidagi praegu, siin, nohuse ninaga ja kumiseva peaga.. ikka ei PEA küll! Ma olen vaba! Ja ma juba ammuilma teen karjääri oma elus. Juba ammuilma teen.. ja 50-aastaselt saan aru, miks 26-aastaselt neid asju tegin, mida tegin.

Mmmm.. analüüsiv meel. See ongi minu karjäär. Iga päev teen karjääri selles osas. Kuidagi see ikka sobitub minu masterplaaniga. Chalicel on üks laul metsa minekust ja jama selja taha jätmisest. Umbes selline masterplaan ongi. Pillamisest ja tarbimisest minema.


Olgu.. kuidagi palju sai täna. Vaatan ehk midagi ja siis tuttu ära.
Head ööd