esmaspäev, 30. juuni 2008

mis siin toimub kah?

What's up?!
  1. Hispaania võitis Saksamaad 1:0!
  2. ANKi kodukal on laagri pildid üleval!
  3. Esimene tööpäev möödas, tervelt 4 veel.
  4. Ma sain päikest!
  5. "mis meelel, see keelel" - sa oled võluv nagu ikka. Kõigest hoolimata.
  6. Varsti joome Irisega meie veini ära, mis lõpupeost saati mul külmkapis seisab.
  7. juuli on tegemisi täis... aruanne, projekt sealhulgas
  8. Paljud sõbrad on ikka veel kadunud
  9. homme saan lõpupeo ning tutipäeva pildid ja DVD?!?
  10. peab uusi asju ostma minema (plätud jms)
  11. kes teab...?
  12. kahe tunni pärast algavad supermodellid
  13. ei ole korras ning ei saagi veel nii pea. Las ma piinlen ja piitsutan ennast.
  14. appi appi, kass läks kappi

pühapäev, 29. juuni 2008

Ei ole vaja neil lugeda (hullult palju inimesi loeb ju seda, mida ma kirjutan :D), kes aru ei saa. Olen veendunud, et igal ühel meist on vahel sellised, taolised, sarnased tunded, mõtted. Lihtsalt ühed julgevad olla nõrgad, teised tahavad näida ainult tugevatena.

Hoidke eemale, täiesti segane - kuutõbine

Hispaania vs. Saksamaa. Olin Türgi ja Venemaa poolt, aga mis seal ikka, finaal tuleb ju ära vaadata.

ei, ma üldse ei tea ega näe ning aru ei saa

millal?

Homme saan tööle. Kadri tuleb appi seekord! Teine Kadri :)
Ning Sulle tegin ma midagi. Kui järgmine kord näeme, siis annan Sulle. Olen ikka veel näruses seisus. See leevendab mu kriitikameelt enda vastu.

Mul on kõrini endast ja enda emotsioonidest teinekord. Praegu on.
Ongi hea. Kõigil on palju tegemist ja ma saangi omaette olla. See ajab ikka veel marru, aga no.. so what?!

Ja ma siiani arvan, et ega keegi puudust küll tundma ei jääks. :)
Ning kellele ei meeldi see sissekanne, ei ole vaja kommenteerida ka. Ma ei viitsi enam selgitada, miks ma nii kirjutan või miks ma naa mõtlen.
Igaüks tegelgu siis oma asjadega. Nii ju kombeks :)

Kurat, sündisin valesse linna ja valesse riiki. Mida teha? Kolin ära? Lepin sellega, mis mul on (oi, kui vapper ma siis olen). Inimesed vaatavad ja ütlevad: kui tugev tüdruk, ei vannu eluraskustele alla, ei nurise ja tunneb elust rõõmu.

Vot ei tunne ja nurisen!

bla bla bla bla

Kõik, kes kavatsevad oma sõpradesse ülemäära kiinduda: ei ole mõtet neile kirjutada ega nendega ühendust otsida. Nad võtavad sinuga ühendust siis, kui neil vaja on, õigemini, kui neil AEGA ON. Või kui nad ükskord avastavad oma telefonist sinu nime. Või leiavad lauasahtlist pildi, kus sa peal oled ja siis meenutavad.. mis küll on su nimi. Kas ma tunnen teda?

Miski pole möödas ega üle läinud. Aina sitemaks läheb.
Jah, ei olegi suur ja ega tahagi veel suureks saada.
Teie mängige kodu kui tahate.
Ma võin liivakastis üksi ka olla.

Miks ei sündinud ma üksikuks hundiks?!
Super!

Ma teadsin, et ükspäev pööran ma täiesti ära kõige selle pahna pärast, mida ei saa ega saa veel enda seest välja.

"Kas tibukesed sauna ei taha tulla?"
"Ei. Ega me kanalas ei ela."

Jalgpall hakkab!

siin need on

http://www.ank.ee/?p=p_352

laupäev, 28. juuni 2008

hurraa, hurraa, hurraa

Täna siis 28. juba. Polegi suve eriti olnud, kuid vaba aega olen nautinud küll palju. Magasin täna vähemalt 7 tundi tervest päevast maha. Öö jäi lühikeseks, kõigest 4 tundi und. Aga, miks siis?

25. ma siiski tööle ei läinud. Ajasin end hommikul üles, kuid isa saatis kohe magama tagasi. Ega ma tegelikult ei tahtnudki tööle minna. Uni oli nii suur.. lõpetamine ja jaanipäev selja taga.

26. hommikul kohtusime 8:15 Heidi maja ees ja sõit võiski alata. Kuhu? Eesti ANK (Avatud Noortekeskus) suvepäevad 26.-28. juuni Paunkülas megasuure järve kaldal.

Meid oli üle saja inimese, noored erinevas vanuses. Väga vahvad noorsootöötajad ning toredad inimesed. Magasime telkides ning päevastest tegevustest puudu ei tulnud. Tegime igasuguseid võistlusi ja esimest korda mängisin paintballi. Kus see oli alles mäng! Nagu päris lahing, ainult meie eesmärk polnud kellelegi liiga teha. Adrenaliinilaksu sain kindlasti kohe kätte. Veel tegime teatevõistlusi ja rattavõistlusi. Igasuguseid erinevaid võimalusi oli. Laager põhimõtteliselt tutvustaski Varaaida sisu. Mida saab laenutada ning kuidas neid vahendeid kasutada. Tõsiselt palju on noortele tegelikult antud, kingitud. Võimalusi on nii palju. Lihtsalt tuleb teada, kust saada ning mida. Varaaidast saab laenutada helitehnikat, laudu, toole, palle, telkimisvahendeid, igasuguseid mänge, rattaid, kõndimise keppe.. valik on suur ja lai (www.ank.ee).

Peale võistluste saime meisterdada veel töötubades. Meie tegime siidsalli endale, Kertu ja Kadri tegid kaelakee endale. Eile värvisime kipskujusid. Multifilmi sai teha, seiklusrada oli meil püsti, kanuuga sai sõitma õppida.. tõesti.. seinast seina igasuguseid erinevaid tegevusi! Õhtul esines bänd, öökino oli, saunas käisime eile öösel Tuuliga, seepärast ka meeletu väsimus.

Rahet, vihma, päikest - kõike saime! Söögid olid maitsvad. Tihe programm. Just nagu Tuuligi ütles, ma oleks nõus kasvõi terve nädal laagis olema, kui erinevaid tegevusi pakutakse. Tõesti, mõtted on eemal, lihtsalt OLE JA TEE!

Suutsin Timo kingitud kaelaehte ka ära kaotada. Õigemini, ma teadsin, kus ta mul oli, aga hiljem teda seal ei olnud. Arvasin, et keegi äkki võttis või siis kett lihtsalt kukkus maha. Otsisime, ei leidnud. Masendus oli täitsa peal.. hullumaja. Pärast vihma läksime uuesti otsima ja leidsime ikka sealt samast kohast üles! Jumal tänatud, et keegi meie hulgast varas ei olnud.. muidu oleks päris nukker tunne.

Õppisime Tuuliga jumpsitle'i! Ohohohohooo, kus see on alles vahva tants :D Nüüd saab Remo ees kekutada.

Tõsiselt vahvad 3 päeva!

Homme on vaba päev ja ülehomsest tahan tööle saada. Nädal aega tööl ja siis on taas rahanatukest, mida suvel laiaks lüüa. :)

Ei teagi kohe, kuhu minna või mida ära teha. Varsti peaneb Heidi laagripildid ka üles. Sain kooli suhtes ja julgustust juurde. Valikuvõimalusi on ju palju.. nüüd kahtlen juba kolme vahel. Kuid üht tahan siiski kõige rohkem ja Heidi kinnitas mu soovi :)

Uuringi nüüd ühe eriala kohta netist. Selline huvitav nimi, et esmapilgul ei teagi kohe, millega on tegemist. Semiootikat ma siiski õppima minna ei taha. :D

Projekti kallale tuleb asuda, mis muud..
ning vanad teemad TULEB korda saada. Minuga pole siiski veel korras.

teisipäev, 24. juuni 2008

Suvi

Ja ongi käes viimane puhkepäev. Viimaste päevade ralli on väsitav, aga vajalik. Uni on kogu aeg, kõht on täis, aga ma söön ikkagi juurde.


Lõpetamist võin pidada edukaks. Tõesti, ilusad inimesed ja rõõmsad hetked. Lilled, lilled, lilled. Klassijuhataja sai meilt lapiteki, meie nimed peal ja lend samuti. Veel hankis Eva talle suure lillepoti koos imeilusate valgete ja siniste lilledega. Pildid on tulemas. Nii lõpupeost kui ka sellele järgnevast afterpartyst, mis kestis lausa 2 päeva, kui nii võin öelda (21. õhtu-23. varahommik). Omamoodi. Järgmine kord tean, et alati on kasulikum üürida suuremat sorti maja, et keegi ei saaks peitu pugeda. Erapidusid saab igaüks kodus ka korraldada. Saun oli ühine, grill samuti. Ka paadiga aerutasime Peipsi mere peal. Siret tegi imelisi fotosid.. üks asi vedas viltu. Mina.


Ikka ja jälle olen enda suurim vaenlane. Ärritun kiiresti. Ütlen selle käigus sõnu, mida ei tohiks öelda. Jah, tunne on närune ja peabki olema. Ma pean õppima ükskord selgeks, mida võib, mida mitte. Vaatasin Kodus ja Võõrsili.. lohutan end sellega, et seal lähevad nad alalõpmata riidu.. ütlevad sõnu, mida kahetsevad ja saavad andeks. Üritan seda võtta normaasena. Samas ma ei tohigi nii.. tunne on ikka näru. Sest ma ei tea, kas Sa annad mulle üldse andeks. Kuigi mu süda ütleb, et kui on tõeline.. siis kindlasti. Aga milleski ei saa ju kindel olla. Mitte milleski.


Andesta mulle.


23. hommikul sõitsime Tallinnasse jaane pidama. Esmakordselt tegime seda linnas. Sugulased koos, lõbu laialt. Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis siis.. palju rahvast, eriti välismaalasi, porine tee, hobused, mitu jaanituld, rahvatants, bändid, söögid, joogid - teistmoodi jaan, kui oleme harjunud. Tegelikult tahtsime kõik sisimas maale lõkke äärde.. grillima. Elmar käib üle õue ja meie naeru on kõik kohad täis. Oled nagu oled ja teed, mis sa teed. Hoopis teistmoodi ja nii kodune. Vanaonu Reinu oli ka tore näha. Ammu pole kohtunud. Uni on hommikusest äratusest saadik peal.


Mõtlen siiani Sulle.. anna mulle andeks, kallis.


Üks asi, mis mind natukene kurvaks teeb, on see, kuidas kõik lõppes. Möödas on nii palju aega, aga te kumbki ei lase mul seda unustada. Usun, et oleksin ammu kõik kõik seljataha jätnud, kui te vaid suhtleksite minuga normaalselt. Oleme klassikaaslased.. miks need asjad ei saanud varem arutatud? Miks peab seda kõike edasi lükkama tulevikku? Kõige hullem ongi see, et mina kraabin mineviku nii ehk naa üles. Varem või hiljem. Miks ei võinud te lasta seda KOHE siis teha?


Lollid idiootsed oleksid. Oleksid ei maksa midagi elus, mitte midagi! Juusiis teile meeldibki sedasi, ideaalseid ja korralikke inimesi mängida. ******** või asi.


Oeh. Teisest küljest.. õnneks on see viimaks läbi. Täeisti läbi. Ühel pool.


Otsingumootor jätkab otsinguid.


Homme tööle. Siis loodetavasti 3 päeva laagrit ning uuesti tööle (?). Juulikuu on alles ees. Sellega koos mitmedki huvitavad päevad seiklusi täis. Kavatsen millalgi Pärnu minna. Merili ja Mairi on nüüd mõlemad seal. Timo kutsus külla suvel. Killu rääkis, et võiks endiste ÕOV-liikmetega kokku saada. See oleks küll tore! Kontserte ei tohi ära unustada! Mõned tähtsad sünnipäevad on tulemas. Muide, Remol on täna. Õnne sulle! Suvi võiks nüüd suve moodi välja ka näha, siis on täitsa hea :)
Jah, juulis peame oma projekti ju jätkama. Loodan siiralt, et keegi teine võtab seekord asja kirjakastis üles.



Kõige raskem on
üldse seletada,
mis asi on sõprus.
Seda ei õpita koolis.
Aga kui sa pole
selgeks saanud
sõpruse tähendust
,

siis pole sa tegelikult
elus mitte midagi õppinud.
/Muhhamad Ali/


Kui ma tunnen, et ei
suuda toime tulla
mõne ähvardava
raskusega, oled sina
seisnud mu kõrval

ja öelnud, et ma
saan hakkama.
Ja olengi saanud.
/Clara Ortega/



Igal inimesel
peaks olema
piisavalt suur
surnuaed,
kuhu matta
sõprade
vigu.
/Mark Twain/


andesta mulle


Juba oma loomu
poolest on sõprus
pettusest vabam kui
ükski muu suhe,
mida me võime
kogeda, sest sõprus
on side, mida kõige
vähem mõjutab
võimuiha, kehaline
nauding või
materiaalne kasu,
temaga pole seotud
mingid kohustused või
püsivuse tõotused.
/Francine du Plessix Gray/



Sõprade vahel,
kes on rasked ajad
koos läbi elanud,
on side,
mida kõrvalseisjad
iialgi
ei mõista.
/Pam Brown/



...ja veel ja veel ja veelgi rohkem veel...




esmaspäev, 23. juuni 2008

Nii palju emotsioone ja mul ei ole veel mahti siia kirjutada. Kell 6 ärkasin üles, tulime alles lõpukalt ning kell 12 sõidame Tallinna sugulastega Jaane pidama.

24. kohtume!

teisipäev, 17. juuni 2008

tihe

13 ja reede tuletab meelde.. :D
Nädalvahetuse veetsin kodust eemal. Reedel olime Jõgeval, käisime Koogil Kadri ja Mairi sõprade juures. Ühel oli sünnipäev. Väga palju rahvast oli koos. Rahvastepalli mängisime, paadiga käisime sõitmas, tantsisime.. lihtsalt hea. Sain muidugi esimese eksamitulemuse teada, tuju läks natukene alla, aga meil oli liiga lõbus, et eksami peale kogu aeg mõelda. Mis tehtud, see tehtud.
Jõudsime öösel koju ja ärkasime hommikul kell 6, et rongile jõuda. Tallinnasse minek võis alata. Kõigest 3 tundi und, aga väsimusest polnud märkigi. Seiklesime mööda suurt linna.. jõudsime Kaido majani ja saime lilled üle anda. Sõime, rääkisime.. niisama.. tore :)
Õhtul vajusime nagu laibad voodisse.. pühapäev möödus rahulikult..
Esmaspäeval käisime Kadriga koos tööl ja õhtul õues rahvaga.
Täna saime koolis kokku.. viimased asjad veel vaja selgeks teha. Sotid selgeks :D
Ei.. ei taha enam koolis olla.. kunagi äkki meenutan neid kooliaegu suure heameelega.. praegu tahan võimalikult kiiresti ühele poole saada. Istun klassis ja see negatiivne energia.. ikka need samad näod ja ikka see sama pobin..
Vastik kohe.
Aga osadest inimestest on küll kurb lahkuda.

Homme lähen juuksurisse.. saan natukene midagi teistsugust endale pähe :)

Vanaema helistas hetk tagasi. Ikka küsib, et kuidas läheb ja kuidas eksamid on. Tore..


Tegelikult.. ma ei viitsi täna üldse rääkida siin.
Kunagi hiljem.
:D

neljapäev, 12. juuni 2008

Töö kiidab tegijat ja tegija tööd.

Eile oli esimene tööpäev sellel suvel, täna teine, homme kolmas.
Mõnus on kohe. Töö kiidab tegijat ja tegija kiidab tööd. Ajee!
Täna oli lihtne tööpäev nagu eilegi.
Natukene saan päikest, üldse mitte palju. Võiks rohkem saada ju! Loodan, et järgmine nädal õues kuumab!

Eile pärast tööd helistas Kadri ja ütles, et ta linnas, Anti pool. Läsin siis sinna ja istusime ning rääkisime kolmekesi juttu. Sõime ja niisama olime. Nad käisid eile muusikaklassiga paadiga sõitmas.. nojah, palju neid siis ikka oli.. kahekesi vist olidki :D Siis maandusid koos Sinne ja Reigoga Anti juures. Mnjah, mõnus õhtu.

Sandra uurimistöö tuleb ära retsenseerida täna! :) Või siis homme ;)
Ülehomme olen juba läinud!

Kadri, kirjutasin telefoni ka üles, mis plaanid meil laupäeval on ja mida me teha tahame, teha võiksime. Ja ma saan täiesti oma raha eest minna! Viimaks.. appi, kui hea tunne see on, kui ma saan ise endale mingitki raha teenida. Kodus lihtsalt ütlen, et täna lähen sinna ja homme lähen tänna.. hea tunne!

Madisel on täna sünnipäev!
Kolleril on täna ka sünnipäev!
Mul ei ole isegi ta telefoninumrit, et õnne soovida. Tema on üks neist.. sõber! Tõeline päris ehtne ja aus ning usaldatav SÕBER! Me näeme väga harva.. ülimalt harva. Viimati kohtusime vist enne meie noortevahetust. Sattusime kogemata koos msnni (kus ta käib VÄGA harva) ning läksime õue ja jutustasime taas mitu tundi KÕIGEST!
Ma igatsen teda vahepeal. Temaga on hea rääkida.. ja kuna ta ei ole mul igapäev võtta, seda erilisemaks see sõpruse teeb. Teinekord ajab marru ka. Ükskord ka rääkisin ju, et minu inimesed on maailmast lahti nagu minagi. See on hea, kuid vahel ajab see väga vihale.

ÕNNESOOVID TEILE MÕLEMALE! :)

Nägu õhetab päikesest. Täna tuli küll vihma ja tuul puhkus nii mis kole, aga päike hakkab kogu aeg samamoodi peale.. olgu külm või soe. Suvi on suvi :) Päike on päike.

Vihmapilved sõeluvad taeva all. Mitu ilusat maali või fotot oleksin saanud täna põllu peal.

kolmapäev, 11. juuni 2008

Karamba!

MA SAAN HOMSEST TÖÖLE!!!

Ajasime täna Kristoga mõnusat juttu. Tema on üks neist inimestest, kellega rääkides ei pea mõtlema, mida ja kuidas öelda.. appi, kui hea. Vahel on see lihtsalt uskumatu, kuidas inimesed oma suutmatusest ei klaari õigel ajal suhteid ära.. jorutavad sada aastata..
Nagu Kristogi nii ka mina ei saa neist aru!

Ja täna vaatasin ETVst Eesti iseseisvuse taastamise kohta dokfilmi. Kuidas nad seal rääkisidki.. pidevalt rõhutasid ühele asjale. Läbiv teema.

Mõte siis selline:
Me ei saa minna edasi, kui ei ole minevikku lagedale toonud. Lihtsalt võimatu on midagi muuta, edasi toimetada, kui me nüüd ja kohe asja ära ei klaari.
See on tuleviku koha pealt ülimalt oluline.

MINU TEEMA! Leian mõttekaaslasi sealt, kust ei oska oodatagi.. hoopis teine teema, teised inimesed, aga mõte!
Mina tuleb peagi tagasi!

homme töö
reede Palamuse?, Jõgeva
laupäeval Tallinn (inimesed!)
- elu on seiklusi täis!
Ja seegi pole veel kõik.. järgmine nädal läheb pööraseks!

Kertuga rääkisin. Sattus hetkeks msnni.. rügavad seal tööd teha. Isegi osad sugulaste tuttavad leidsid Soomest.. maailm ikka väike :)


Tuuli.. pea vastu, sa saad hakkama! Olen sinuga :)


Head ööd.. homme varajane tõus. Nalja pole.. töö on!

teisipäev, 10. juuni 2008

Igatsen Mind!

2. veebruar
ma ju teadsin, et ta ei tea.. ja sul oli jultumust valetada.. veel pärast seda suurt valet.. sa ei saavuta sellega midagi. Mul on sinust kahju, et sa sellest aru ei saa.. Ausalt, mul on sinust kahju..
Sa lõid mu minema, kuna ei julge endale tunnistada, et see, mis ütlesin, on tõsi.

Ma tahaks sind aidata.. aga see pole minu elu.. minu maailm ja minu õnn ammugi mitte.
Vaatan, mis aeg teeb.. ja siis vaatan edasi.

Kummaline on see.. et sa mind ei karda.. võin ühe sõrmenipsuga kõik välja laduda. Aga ma loodan ja usun, et sa oled ise aus.
Kas oled?
Ja see on samuti kummaline, et sa minu käitmusest.. lugu ei pea. Sellest, et ma pole midagi rääkima läinud talle!

Tead.. ma nii tahan sind sitaga loopida.. aga ma pole sinu moodi!
Samas.. minul on tõde.. ja sinul olid valed.
Tõega saab haiget teha, aga see ongi nii..
..et tõde on valus.

Mida ma teen.. mõlemat moodi saab keegi haiget.

Ma ei ole veel valmis. Vabadus on käega katsutav. Jah, kool piirab kõige rohkem, isegi, kui seal enam ei käi, olen sellega ikka veel seotud. Ma ei ole veel valmis. Viimased nädalad on olnud liiga kõikuvad, liiga ebastabiilsed, nagu ma ise teinekord - muutuv. Ühes minutis mustmiljon emotsiooni.
Ma ei ole veel valmis.
Vahepeal on usk suurem. Praegu ei ole seda. Pisike leegike on.

Mitte veel.

Tuuli, loodan, et kõik saab korda.

Tahan minema ja ma saan seda endale varsti lubada. On vaja mõtete selginemist, pea tuulutamist. See ei käi sõrmenipsuga. Teinekord käib ka.
Vahel võtab kuid, teinekord sekundeid.


Midagi on väga puudu. Väga.
Puudu.
leidmine algab otsimisest.


Käed üles, tuul juustes, päike nahal, kõrgustesse, iga hetk võid kukkuda. Adrenaliin, kartus, soojus, kindlus - kõik ühes.
Varsti.


Ma pole nii ammu joonistanud. See on lausa patt.
Kuid praegu.. uni.

pühapäev, 8. juuni 2008

Kord olid niidud...

Olen olemas ja kadunud. Kõik on hästi, liigub ja areneb, edeneb, kuid ma pole mina ise. Lihtsalt ei saagi olla veel. Mulle on seda vaja.
Kui üks võtab õiguse valetada,
teine võtab õiguse ignoreerida,
siis kolmas võtab õiguse rahu saada.

Mulle on seda vaja, muud põhjust polegi.


Projekt.
Praegu on küll nii: selleks, et saata ühele kiri, on vaja vastust teiselt, selleks, et saata teisele kiri, on vaja vastust kolmandalt. Segane.. aga noh, küll rööpasse läheb.. või siis lükkub edasi jälle. Samas oleks hea, kui edasi lükkuks.. siis saan töörüppe ja pole aega projektile mõeldagi. Iseenesest ei mõtle siis enam eriti. Kuniks Heidi kirja saadab: "Mis teil järgmisena plaanis on?"
Saaks sellegi ürituse tehtud, oleks 3 veel.


Eile hommikul esinesime kirikus vilistlastele. Koor oli päris hale, aga esinetud sai. Ilus mälestus jääb igatahes 12. klassi segakoorist - kohusetundetud logardid (need muidugi, kes ilma põhjuseta kohal ei olnud). Järgmine aasta on laulupidu, tõesti loodan, et meie koor saab edasi mingi imeväega.
PS! Ossat nägime Buzz'il! :D

Pärast kirikut tulime Kadriga minu poole, sõime hommikust ja hakkasime Jõgeva poole sõitma.
Kodu jäi tühjaks.. kass jäi üksi koju.
Pesime auto puhtaks ja ootasime Kadri ema ka ära ning pärast pisitoimetusi sõitsimegi juba Tartu poole. Kassinurmest ja Tabiverest pidime ka läbi käima.
Buzz'il oli vähe rahvast. Omamoodi mõnus. Üks noormees määris mulle pensionisamba pähe ja ma läksingi õnge. :)
Birgitit nägin (mitte superstaari oma), Raimondot ka.
Esinejad täitsa meeldisid. Ketaspidurit pole ammu kuulnud. Kaspar isegi laulis ja mängis seal. Enamus inimesi oli siiski Metsatöllut kuulama tulnud. Tõsiselt hea bänd!
Öösel sõitsime tagasi. Tabiveres käisime koolikokkutulekult ka läbi. Sealne kool sai siis 35, meie oma 90. Noor kool.
Sain kaheks päevaks vaheldust ja nüüd..?

Õhtul on Superstaari Superfinaal ja siis algabki uus nädal. 2 päeva vaba, 1 päev tööl (LÕPUKS OMETI!), 2 päeva vaba ja eks siis vaatab, kuidas kulgeb.

Kertust ikka kuuleb vahel.. saatis oma sõnade järgi mulle kirja, aga mitte üheski võimalikus kohas, kuhu vähegi saab midagi kirjutada, pole ühtegi kirja temalt. Hõmm?
Eks kuuleb veel :)
Ta võiks siiski mu lõpupeoks tagasi tulla.


Lähen söön pannkooki.. koristan natukene ja.. muide.. sõitsin Jõgevalt bussiga koju, mis maksis 30.- !!! Pole kunagi nii kalli bussiga Jõgevalt Põltsamaale sõitnud.

neljapäev, 5. juuni 2008

töönarkomaania

2 vaba päeva juba. Täna saime Tuuli ja Kätriniga kokku. Joosep oli ka esialgu. Arutasime spordipäeva värki. Päris lahedad mõtted tulid, loodame, et teostuseni ka jõuavad. Asi liigub.

Kui kõik hästi läheb, siis 15.06. kell 12 hakkab trall Põltsamaa kesklinnas lahti! ;)
Ja oodatud on absoluutselt KÕIK huvilised! Eriti noored vanuses 10-26. Midagi seesugust :D

Agnest ja Mihklit nägin ka. Saatsime Mihkli siis bussile ja ajasime Agnesega törts juttu.
Appi, kui ilus kuu õues on!

Pean Miku uurimistöö läbi lugema, retsenseerima. Homme veel ja siis lähme Kadriga Tartusse!
Tööle saan ka varsti.


Suvi käes ja inimestel on veel kiirem kui varem.
Suvi ju.


See üritus võiks käes olla.. 13. võiks siiski meie pidu tulla ja.. ahh.. tahan puhkust!

teisipäev, 3. juuni 2008

5/5

Viimane eksam lõppes pool tundi tagasi. Vene keel: tõmbasin hea teksti, jutustasin Põltsamaa ajaloost, tunne oli hea ja kindel. Küsimustele pidin vastama jaapani filminduse teksti põhjal. Seda olin samuti kodus lugenud, meeldis, sain aru ja vastasin õigesti. Kõik oli justkui suurepärane ja kui vastama läksin (olin muide esimene), oli pea tühi. Ma rääkisin kõik, mida õppisin, kuid ikka ajasin segi.. sõnu ja käändelõppe ja..

Ma olen enda suurim kriitik! Mul läks tegelikult hästi, kuid ma ei ole üldse rahul. Ma oskan paremini, ma tean. Kodus rääkisin hästi soravalt.. ma lihtsalt ei tea, miks alati nii läheb.

Paha tunne.. väga paha tunne.
Kadist ei saanud kunagi väga head õpilast mitte üheski aines. Ikka ja jälle keskmine või alla selle.
Ma võiks ükskord juba aru saada, et koolis hiilgavad ainult väga head õpilased, sest koolis loeb see. Kahjuks ei aita mind vene keele juures noorsootööga või kuidas seda öelda, mida me teeme.. tegelemine. Jollarii!

Kuid elu on alles ees. :)
Kukkumisi tuleb veel ja palju hullemaid. Loodan, et edu ka tulemata ei jää.

Varsti on möödas.

Tahan tööle, päikest, raha teenida ja sõpru näha.
Täna on ilus ilm vähemalt.

esmaspäev, 2. juuni 2008

EKSAM - VIIMANE, homme, 9 tundi veel ja õppimisega siin koolis on kõik.

magama,
närv on sees

pühapäev, 1. juuni 2008

Viimased 3 päeva veel...

Ajalooeksamist nii palju, et 29 mai oli mul õppimise maraton: hommikul kümnest õhtuni välja. Pisikesed pausid tegin ka.

Eksam ei olnud raske, täiesti tehtav, kuid mõned asjaga panin puusse ka. Nautisin seda, vähemalt sai tehtud. :)

Meie teema ("Täht on sündinud!" "Mina olengi Põltsamaa täht!) siis koosseisus linna üritusega: SEFF! Tõsiselt. Rahvast oli väga palju, särke loosisime, igasugu asju pakkusime, päikest sain. Tore!

Homme tuleb järgmine õppimise maraton: vene keel. 3 teksti pähe ja lugemise ning tõlkimisega olen peaaegu ühel pool.

Muide, eile oli Jõgevamaa tantsupidu Põltsamaal. Mina muidugi õppisin rõdul ja kuulasin sealt.. eriti "lõbus"...

Meie sõpruslinn Lätist oli ka siin.. rahvatantsijad. Ema käis ka tantsimas Skrundas millalgi oma rühmaga. Juba siis rääkis ta kodus, et lahe oli. Eile, kui paljud nende rühmast kellegi hoovi peal koos istusid, siis ema ja isa läksid hoopis ühikasse lätlaste juurde, kuna lätlased tegid neile küll vinge vastuvõtu, aga meie linn ei teinud.. ja siis emal oli lihtsalt häbi ja nad läsksid. Kõige toredam on see, et kui nad koju tulid öösel kahe ajal, siis olid mõlemad väga särtsu täis ja hästi rõõmsad. Laulsid kõik koos meie maja ees, mis oli ääretult vahva!

Nüüd siis sai isa ka aru, miks mulle noorsoovahetused nii väga meeldivad.
Eestlane vajab oma ellu päikest ka rõõmsate inimeste näol.
Eestlane võib olla rõõmus, aga ta ei ole kunagi sedasi rõõmus nagu on välismaalased. Ja muidugi vastupidi.
Kuid seda vaheldust ongi vaja!
Minul näiteks on.


Kertu läks täna Soome tööle. Ta ei jõua vist mu lõpetamisele.. kahju on sellest.


Kuidagi imelik on olla, kui korter nii tühi.. palju ruumi. Ma olen nii harjunud, et tuba rahvast täis ja privaatsust pole.

Samas Kätrin ja Toomas on nüüd Eestis. Maidul peaks sõjavägi justkui läbi olema, aga noh, kes teda teab.. jääbki sinna ;)

Nüüd võiks küll pidu teha ju!

Sille, Jaanika, Toomas, Piusad, Veiko, Tuuli, Kätrin, Kadri, Neili.. lahe ju!

Kahju, et Signe enam.. jah.. mis teha.. tõesti, midagi ei saagi ju teha. Tema soov, tema valik. Ja ma isegi ei mäleta enam, miks on nii nagu on.

Ja Mait - kadunud.

Sõnumitele enam ei vasta, msnnis ei räägi. Ise veel rääkisid, et ärgem jäägem kaugeks. Ausalt öeldes.. olen natukene solvunud ka, aga noh, olen üle :)

Samas oled sa üks ausamaid ja lahedamaid inimesi, keda viimase kooliaasta jooksul kohanud olen. ;)


Ma olen tegelt mõnede peale veel rohkem solvunud, aga hoian enda teada. Nad ise ei tea :)

Ma pole seda neile öelnud.


Ja ma loodan, et suudan nüüd kaua vastu pidada ja ei torma esimese asjana oma häid tundeid alati kellegagi jagama. See teeb haiget, kui lähen, räägin.. ja siis.

Nojah, eks ma olen vahel enesekeskne ka ja alles hiljuti ütlesin siin, et ei oska viimasel ajal suhelda.



Täna käratasin lossihoovis Kadrile ka. Mul veab, ta käratab mulle ka ;) Paljud solvuksid. Meil on teisiti. Aga siiski, see pole vabandus!

Arvasin juba, et terve tekst kustus ära, aga mul vedas :)
Toredat homset maratoni siis mulle ja Kadrile!

21. juuni kell 14:00 näeme! ;)

Tulevane? Eesti superstaar: http://www.youtube.com/watch?v=BC6vBVb-z1o&feature=related

või tema?: http://www.youtube.com/watch?v=gf4vimQGplo&feature=related