esmaspäev, 7. oktoober 2013

Nädal aega töölt eemal. Iga päev kõike juhtub ja sealsamas ma vaatan teinekord tunde aknast välja - kuidas lehed ja pilved liiguvad.

Loen Oshot ja praegu on kõlama jäänud mõte, mida ikka ja alati olen endale korrutanud, kuid mis iga kord on midagi uut minu jaoks.

Unusta mõtlemine ja kuula enda sisetunnet.
Ainult Sina tead, et Sul pea valutab. Ainult Sina tead, et Sa oled kurb. Ainult Sina tead, et Sa oled õnnelik. Teised ei saa tunda Sinu eest. Sa ei saa panna oma tunnet, kogemusi lauale analüüsimiseks, mõõtmiseks, uuringuteks. Sina tunned, mis Sina tunned ja ometi on see olemas, mis sest, et tõestamatu!

Ja siis veel.. küllap saadab mind endiselt mingi minevikuküsimus seoses Jumala ja religiooniga.
Jumal ei ole mingi isik, Jumal on Sinu enda sees. Jumal on sisetunne. See on see, mida tunned, südamehääl, mida kuulad. Jumalik, puhas, ehtne. Ei ole vaja mingeid rituaalne. Religiooni. Kuulata on vaja. Iseennast.

Ja siis.. inimestel on ainsad puhkepäevad nädalavahetusel. Nad ootavad neid meeleheitlikult, et siis minna ja puhata, lõõgastuda, olla omaette, nautida elu. Ja kuhu nad lähevad? Sõidavad suvel randa, kuhu lähevad kõik teised inimesed, kes tahavad puhata. Ja kui küsida neilt, miks - et olla omette, puhata, lõõgastuda. Omaette ja puhata keset rahvamassi, lobinat.. 

Inimesed ei oska omaette olla. Nad kardavad kuulata enda sees toimuvat. Kardavad eralduda. Sest, kui Sa ükshetk otsustad, et Sinu suurim sisemine soov on minna välismaale viinamarju korjama (vähemalt praegu, järgmine samm), siis see on hullumeelsus! Hullumeelsus, sest Sa jätad pere, sõbrad, töö, karjääri.. 

..aga just seesugune hullumeelsus on inimlik ja loomuomane.
Enamikele meist võõras.

Me tahame üksteisele meeldida. Me tahame, et teised kiidaksid meie tegusid heaks.
Ja meil on raske käituda enda soovide kohaselt, kui meie lähedased ei ole nende tegude poolt.

Suurim julgus on sellest kõigest olenemata tegutseda oma soovide kohaselt.
Sest keegi ei tunne minu enda eest minu kurbust, rahulolematust, rõõmu ega rahulolu.


Must-valget elu ei ole olemas.

:)
**

Mõned päevad tagasi Skypesime Minna ja Tuuliga. Hea on, sest me kõik muudame oma elu nii nagu me sisemiselt soovime. Ja hea on jagada. Sealsamas, ma tundsin, kuidas igaüks ikkagi ise teab, mismoodi tal läheb ja igaüks ise näeb endaga toimuvaid edusamme, langusi. Me püüame küll jagada, aga alati jääb see lihtsalt sõnadeks ja väga keeruline on reaalselt jagada seda kõike toimuvat.
Tajusin, kuidas sõnad panevad piirid. Kuidas igaühe enda kogemus on igaühe enda kogemus ja seda ei saa panna lauale - vaadake, mõõtke, uurige, andke hinnang.

Ma polnud nukker.
Natuke kõhe hakkas - et ma olen tegelikult omaette. Nende asjadega.
Sain aru, et nii ongi.


**

Mu sees on üks.. ma pole rääkinud.
Ja ma ei ole kindel, et rääkimine aitaks.

Tahan hüpnoosi alla saada
kasutada enda peal meetmeid, mis teaduses ei loe, aga annavad kogemuse - võimaluse vaadata ennast kõrvalt.
Ma ikka püüame analüüsida end ja hinnata arengut.
Reaalsuses, kui asjalood ongi keerulised - tol hetkel - on meil rohkem vaja astuda iseendast kõrvale, et osata üldse mingit hinnangut anda.

Reaalseid praktikaid ja meetmeid.

pühapäev, 7. aprill 2013

neljapäev, 28. märts 2013

Kui R-Kioskist osta kuuma jooki, siis sai sõbrapäeva paiku kaasa ühe Contra mõttetera.
Üks seisab mul tööarvuti kuvari all, et ma aeg-ajalt seda endale meelde tuletaksin.

Kui oled rõõmus, ära noruta, ei ole ühtki mäge ilma oruta.



Täna on kummalise energiaga rõõmus päev.
Siiani.

Tahan kuulata rõõmsaid lugusid ja unistama panevaid lugusid.


Hommikul - jälle soe päike. Bussis kisu vägisi müts peast, sest nii palav on. Kahjuks ei ole õues veel sedasi.

Tädi valmistub eksamiteks, tal saab kool läbi see aasta. Me õega ikka aitasime tal üht-teist teha. Hea tunne on. Tädil ja meil.

Praktikandil oli täna viimane tööpäev. Kuidagi tühi on temata. Tore neiu. Meil kõigil kolmel klappis hästi.
Soojade sõnadega.

Viimased kaks nädalat on tööl lausa head olnud. Mõnus energia.. ja ulakad poisid, kellega on tegelikult naljakas ja huvitav.

Minna tahtis outlookis abi. Üks hea asi nende vähest hulgas, mida tööl olen õppinud. Lahendasime tema mure.

Kuidagi.. ühistranspordis kaa. On tunne olla hea ja abivalmis. Ning inimesed vastavad samaga. Tõesti vastavad.

Otsime Maigiga mõlemad paralleelselt EVS-võimalusi. Kirjutame ja jagame infot teineteisele. Äge.. ja kummaline, kuidas ükshetk on perega suhtlemine jälle esikohal. Iseenesest ja nii loomulikult.


Jõudsin koju. Triin oli läinud.. kuidagi tühi on, kui oled juba pool aastat ühe katuse all elanud.
Possuta on ka kurvem.
Kummaline.
Saab ukse lahti jätta.. ja keegi ei kräunu öösel.
Samas, ta on ikka eriline kass. Ma ei ole sellist kassi näinud. Koer-kass. Hingestatud loom nagu Agnes ütles.
Homme tuleb uus tüdruk, keda keegi veel ei tea-ei tunne.

Iris ja Merli tulevad. Lähen lõpuks välja. Laupäeval saan üle pika aja (jõuludel viimati), koju! Nii ootan.

Üks päev nädalavahetusel juures ja selline tunne nagu pikk puhkus algaks.

Tegin end couchsurfinguga rohkem tutvust. Otsin Portos häid kohti, mida külastada. Ja.. oh, Porto. Mul on head ootused selle reisi suhtes.


Võib-olla on Agnesel õigus, et täiskuu mõjutab naisi ja siis on võimalik mingid asjad selgeks saada.
Täna vabanesid minu jaoks 2-3 energiakanalit.. ehk siis osad suhted said justkui ilusa lõpu-alguse või jätku.


Naljakas on üleni rõõmsat teksti postitada. :D
Lihtsalt laduda kõik asjad ritta, et mis on tore olnud.


Lähen pesu pesema ja valmistun homseks.. ja aprilli lõpuks.

reede, 22. märts 2013

just be eternal

just be enternal

kõik juhtub ja mitte midagi ei juhtu

ma lendan kuu aja pärast Londonisse. Kohtun seal Kadriga ja lendame Portosse. Viibime seal 6 päeva.
meil on ainult piletid ja reisijanu.
ülejäänu tuleb iseenesest.

täna midagi lõppes 

ja midagi uut algas
tunnen füüsiliselt seda enda sees,

kuidas lõpp ongi algus,

aga emotsioonid peavad enne ladestuma
Marita ütles, et 3 päeva vähemalt (oli vist nii)

enne ei ütle midagi

ei ole kuidagi

püüan aru saada sellest suurest pildist, milles me oleme.

miks juhtub nõnda nagu juhtub ja 
mis on selles varjatud, mis tõeline


ajalugu kordub

ja ei kordu
oled ikka teine
teistmoodi
uuem ja parem
seega ei kordu


midagi on selles kiskumises võluvat ja kaunist
ehedat
Arvo Pärdi muusika sarnast


ega ma tean, et see on ohtlik..

aga samas usun ma millessegi suuremasse kui see, mis mu ümber näha ja kuulda ja katsuda ja haista on.
seega.. mis on ohtlik?
ei olegi ju midagi
on vaid teadmatus, mis võlub ja on kaunis
sest tavaliselt siis kõik pöördub ja kogu teadvus saab uue vormi.




Sigur Ros lasi mingisuguse hoopis teise maigulise loo välja, mis on ohh, kui ideaalse ajastusega..


Oma järgmise kuu palga eest ostan esimese asjana Positivuse pileti.

reede, 25. jaanuar 2013

becoming clean

Kus täna on olnud.. alles päev!

Üks peaaegu normaalne tavapärane noortekeskuse tööpäev.


Intervjueerisime kahte tulevast vabatahtlikku. Mõlemad noormehed ja pärit Hispaaniast.
Jälle üks telefon kadus ära. Mängisin päev otsa eradetektiivi ja politseinikku, sest alati pole päris politseinikust kasu!
Võimalik, et see olukord laheneb täna õhtuks.


***


Ta süüdistab mind.
Võib-olla mitte nii karmilt, aga mingi okas on.
Täna ei jaksa.
Täna ei jõua.

Kuidas see oligi?

3 päeva peavad emotsioonid jahtuma, mõtted selginema. Siis. Siis ma kirjutan.
Ma pole kunagi väga kaua suutnud keelt hammaste taga hoida. Kui ikka vaja, siis vaja.
Ja on vaja!

sina kõnnid öises taevas pihud pilvi täis
mina olen valge laev kes ankrusse sus jäi

On vaja!

***

Tegin endale töö juures tatraputru. Panin tatra keema, mõtlesin, et söön ülejäänud pool sünnipäevakooki veel ära. Otsustasin sama kiiresti ümber, sest muidu ei jaksa ma seda tatart enam süüa.

Sõin tatra ära.
Läksin kööki siis koogi järele. Ja külmkapp tühi. TÜHI!

Prügikastid - tühjad!

Ja poisid, kes tol hetkel toas olid, olid eelmisel hetkel hoopis teises ruumis. Kuidas?!

Tol hetkel..
see võisin olla ka mina, kes koogi ära sõi. Täna olen olnud siin ja sealpool piiri.
Ei saa enam aru, mis on uni, mis on reaalsus.
Kes on süüdi?
Kes on süüdi?

Aga mida see aitab.
Poisil oli võib-olla suur nälg. Suurim. Ja kook, see oli eilse kuupäevaga ning pealegi.. ma sõin sellest juba pool.

Ei jõua täna.
Ei jõua.

Kes on süüdi?
Ei ole keegi süüdi.
Sa oled rumal.
Sa oled nii rumal mõnes asjas.

Can you lie next to her
and give her your heart, your heart?
As well as your body
And can you lie next to her
and confess your love, your love?
As well as your folly
And can you kneel before this king
and say "I'm clean", "I'm Clean"?

Seriously?! SERIOUSLY?! You can?!

Ja mina?!
Tark?
Ei.

Iga päev uus versioon, kuidas lahendada see aastaid kestnud "mõrva"müsteerium.

Üks päev üks
teine päev teine
kes Sa oled?
Kes ma olen?
Who are you?
Do you exist?
"One day.."
"Someday.."

Seriously?!

Ma saan pildi selgemaks, veel selgemaks, kui see on praegu.
Ja ma ütlen!
Sa kas sured, seda mõistmata või sa mõistad.
Vahet ei ole!

Tol hetkel, kui ma tean, mida öelda, ma olen nõus tulema ja ütlema seda otse SULLE!

***


Aga.. peale selle. Mul oli väga tore sünnipäevanädal. Olen õnnelik inimene.
Ka kurbuses.
Ka teadmatuses.
sest
see on vaid hetkeks.

Homme on uus päev.

I will come clean.
But not today.
Not today.

kolmapäev, 16. jaanuar 2013

Siin on süngus ja valgus üheaegselt. Kontrastne.. olen meeldivalt vaimustuses!
Einari pilt.

Eile külastasin Tallinna THK juuksurisalongi. Asjad kukkusid, rahvas sigis-sagis edasi-tagasi. Ringi liikusid huvitavalt värvitud peadega neiud, kes tegid teineteisele kordamööda juukselõikusi.
Mina sain ka ühe hea raha eest. Lõpptulemus kujuneb välja alles siis, kui juuksed on veidi veel kasvanud.

Ma pole oma tööst väga rääkinud. Siin on töölaud aasta lõpus, mil meil oli tõesti veel palju tegemist. Vahel on ikka nii tühjad päevad. Liiga tihti, et kanda töö mõtet.. või pigem - liiga tihti, et motiveerida, elus hoida. Toidan enda vaimu millegi muuga, et ometi ellu jääda.