neljapäev, 23. juuni 2011

Kontsert oli igati efektne. 30 seconds to mars - selles on mingil jabural kombel salapära. See oli pöörane! Palju üllatusi ühes päevas. Liiga palju ühe päeva kohta. Ümberringi pidid minema teised Rock Cafesse järelpeole, lõpuks leidsin iseennast sealt ja alles kell 4 saime tulema. Ma lähen pigem rokiklubisse kui klubisse - sellele sain üle pika aja kindla kinnituse. Mida kauem seal olin, seda mõnusamaks läks. Magasime õega kolm tundi und ja siis tulin ma bussile, mis oli puupüsti täis ja tema läks tööle, praktika kaitsmisele ning siis tantsima.

Olen täiesti läbi ja homme peab jälle varakult tõusma ning öösel ei saa magamisest rääkida. Mu asjad on veel pilla-palla.. jäin magama täna õhtul ja tõusin liiga hilja, kuid on osad olulised asjad, mida pean täna tegema.

Eks näis, mis saab ja kas saab. Olen veel dilemma ees, aga ma teen ära!

Robert ostis meile raamatu ja mina olen seda juba isuga õginud. Sõna otseses mõttes, igat lauset selles endasse ahminud! Nii hea on kui saad praktikast näiteid teooriasse tõsta ja näed, et sellest raamatust polnud kasu esimesel kursusel. Mida andis sotsiaalne kommunikatsioon mulle siis?! Praktiliselt mitte midagi. Annab alles nüüd, sama lugu grupiprotsesside ja konfliktidega. Grupipsühholoogia ja Heiki Krips. Usun sellesse ja vahet pole kui ma omaette usun. Ükskord see toimib!


Kuulan marsi lugusid ja kuradima hea on olla! Maksimum kella kolmeni vorbin täna oma pabereid.. ja tulgu nad parem head!




Homsest algab minul ka suvi!
23.-27. Gaudeamus Vilniuses, laulukooriga
27.06.-3.07. Maa ja Ilm Tallinnas, laulukoori ja neiduderühmaga

esmaspäev, 20. juuni 2011

Mitu lõppu ja algust

Eile lõpetasin oma viimase koolitöö, mis peaks tagama arvestuse ja kõik arvestused ning hinded.
Projekt pole läbi, see alles läheb lahti, aga olen palju panustanud, et saaksin tantse ja laule nautida kuni 3. juulini. Pikk pikk pikk puhkus-töö-tants-laul!


Homme on Tartus esinemine ja Tallinnas kontsert ja hetkel ei tea ma sugugi, kuidas sinna kõige parem oleks saada ning kus ööbida. Piletki veel arvutis.


Robert lõpetas eile kooli: http://loimik2011.kultuur.edu.ee/loim14/index.html. Muide Lõimikus on veel mitmeid häid ja väga häid lõputöid üleval, ka diplomikontsertide videode lõigud ;)






Ma saan koju alles 4. või 5. juulil. Esimesed jaanid, mida ma ei tähista nii nagu ma olen tähistanud ja see on võõras. Ometi on need mingid jaanid.. kõigest. Aga see on midagi kindlat ja pidevat olnud minu jaoks.

Tuba on lilli täis ja päevikus ei lõppe need tärniga ülesanded enne tänast õhtut!

pühapäev, 12. juuni 2011

Ahh, pealkirja ei tule praegu, mõtlesin 10 minutit

Eile oli klassikokkutulek: 10 inimest, palju sääski, superkuum saun ja tiik ning grill, millest ma ilma jäin.
Juba teist päeva olen peaaegu üksinda kodus.
Kui isa ei oleks unustanud mulle helistada, siis oleksin täna Lemuvere inimeste uut koera näinud, kes on selline:




Kertu ei saa Gaudeamusele tulla.. :(
Ta grillib hetkel õues, homme jälle ei näe. Venda näen alles nüüd, täna õhtul.
Käisime Kamari tammi juures ujumas ja naersime end autos puruks..
Mul on käe ümber punane tüll, mille Agnes oma Alice Imedemaalt tegelase kostüümi küljest noppis.


Äraütlemata mõnus oli istuda täna koos, mõnede suhete puhul tead, et need on ammused ja mingil olulisel põhjusel peavad need kestma.


Läheme homme isaga I Naiste tantsupidu vaatama! Ema esineb seal.
Tahan Viljandisse, siis saab tööle.. äikest võiks ka tulla ja vihma ka. Õnneks tuleb.




Kui mõni sein pidevalt ikka ette jääb, tuleb võtta kirka ja see puruks lüüa! Hakkan varsti grupipsühholoogia kohta lugema - ega ma pole mingi prügikast, et kõike rahulolevana pean omaks võtma või taluma. Tuleb oma osavad osad tööle panna. Need on ju kõigil olemas.. mingiski valdkonnas.


Kõht on tühi ja televiisorist tuleb väga hea film
Kool ei ole veel läbi, aga suured peod pole ka kaugel :)

pühapäev, 5. juuni 2011

...et sa sisemiselt kasvad ja muutud rahulikuks ja ei pea maailmale oma valu välja laskma...

Istume Pille sünnipäeva peol koos meie toredate välismaalastega. Oleme täna väga palju õppinud. Sisse vaadanud.. ja nii see käibki, iga asja kohta.
Õhtu muutis veel imelisemaks see, et lisaks rakenduskõrgharidusõppele on võimalik mul omandada ka tasuta bakalaureuse haridus. Olen ligi pool aastat oma peas seda mõtet veeretanud. Siin koolis õppides ei kasva iga aastaga mitte noorsootöö ja huvihariduse isu, vaid õppimise isu üleüldises mõttes. Tahan õppida ja võibolla hoopis midagi teistsugust.. mida siduda sellega, mida juba tean ja oskan. See on kingitus mu peagi lõppevale kolmandale aastale!
Päeva krooniks on Roberti diplomikontset.. see oli sõnuseletamatult raputav! Algusest lõpuni. Olen hetkel liiga pilves rõõmust ja heast meeleolust, et korralikult mõtteid kirja panna. Kibelen tagasi inimeste juurde..

Tal on nii palju sees, mida anda ja ta oskab seda teha. Vahel mõtlen, et kas tõesti peab inimene oma elus kogema valu või tõelist kaotust, et temast saaks mitmetasandiline inimene, kes ongi nagu ta on ja suudab anda edasi seda, mida mitmed ka parima harjutamise ja õppimise tagajärel ei saavuta..
Sest ma ka püüan olla veel parem inimene ja teen selle tarvis endaga tööd.. õpin ja süvenen sellesse, mis meeldib, et saada paremaks, aga ometi jääb midagi veel vajaka - elukogemus või see sama kurbus ja valu.

Robertiga koos olles olen kokku puutunud inimestega, kelles on see salapärane "miskisugune rahu ja sisemine tugevus" ning pahatihti on nende elud olnud rohkem kui me sooviks inimesele, keda me silmaotsaski ei kannata, pigem, kelle teatud iseloomuomadused on meile totaalselt vastukarva.
Siin kusagil on tõepõhi all.. kohe kindlasti on.


Ainuke asi, mille pärast ma natuke mures olen on suvine töö.. mille otsimisega ma väga tegelenud pole. Ei ole selleks aega! Aga raha ei saa olema takistus unistustele..

mul on õnn ja takistused. Teetki ütles täna, et pidev heaolu ei vii edasi, vaid sa pead astuma rehadele, et ebaõnnestuda ja õppida. Muidu sa ei arene. Ja seda ma õpin pidevalt.. kuidas paremini areneda..




Lähen teistega vestlusesse.
Robert sai briljantse A, seesugust on raske meie osakonnas saavutada.. sest meie tööd pole pooltki nii isiklikud ja endast viimset välja andvad, kui on muusikaosakonnas või tantsuosakonnas või teatriosakonnas. Mitte, et peaks olema - ma imetlen, kuidas mõned inimesed suudavad end pahupidi pöörata, et mina kui mitte mingisugune muusikakriitik või teoreetik saan sellise laksu, mida saavad anda... nemad, kes seda annavad :)