esmaspäev, 28. mai 2012

Täna jõudsime kooriga Pärnust rahvusvaheliselt kooride festivalilt tagasi. Puhkuse päevad üle pika-pika aja. Minu viimane ühine laulmine selle koori koosseisus ja 2 Steffani pitsa külastust kolme päeva jooksul on rekord. Jalutasin esmakordselt üle Pärnu silla.. nostalgiline tunne on juba mitu päev-ööd.

Grey Anatoomia kaheksas hooaeg sai läbi ja üheksas (tuleb!) alles sügisel.
Oma Kodu ühiselamu suve alguse koosviibimine kolmapäeva öösel. Esimese kursuse mälestused ja gümnaasiumiaegne muusika.
Eile õhtune ühine eurovisiooni vaatamine. Vist üks mu toredamaid ja lõbusamaid, olenemata rohketest sääskedest.

Kõik, millega olen harjunud, tahab vägisi ära kaduda ja end vabastada minust või mina sellest kõigest.

Seikluste vajadus ja suhtlemise vajadus. Lobiseda tahan ja inimesed on sümpaatsed. Nostalgiline, justkui tahaks olla armunud ja ise ka ei saa aru, millesse, mis ajahetkesse. Meeldida või ma ei tea ise ka.
Kummaline on olla.
Kool saab läbi ja seda üsna varsti. 17. juuni on lõpetamine. Juuksuriaeg on paigas.

Vahepeal on palju vett merre voolanud. Esitasin oma viimase koolitöö ära, mis ei tahtnud sugugi valmis saada, aga lõpuks ei jäänud tal ega mul muud üle. Akadeemial olid suured juubelipidustused, mille raames esinesime ja järelpidu pidasime. Kaotasin oma telefoni ära, õigemini unustasin akadeemia järelpeole. Loodetavasti saan selle homme juba tagasi.

Homme jätkan.. mõtisklustega, aga millegagi pean jätkama.

IX Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival

Maa ja Ilm, juuli 2011

TÜ VKA Vilistlaste päev, 19. mai 2012




Kurb on ja rõõmus ka.
Rohkem nukker ja mõtlik.

Kirjutamisest on mõneks ajaks küll.. villand. Sel semestril olen kirjutanud kokku üle 100 lehekülje teksti. Lugenud artikleid-raamatuid, kuulanud ööülikooli-vaadanud saateid. Seostanud, analüüsinud, mõtestanud, setitanud.

Pausi tunne on ja see on täitsa hea tunne :)
"Ma pole enam see inimene, kes ma olin neli aastat tagasi"
"Teooriaid on mitmeid, aga need ei selgita ära seda, mis tegelikult ON, aga selgus ei tule ilma mõtlemata ja mõtisklemata, ilma põhjani tunnetamata. Selleks on vaja viibida teooriatega koos, aga mitte kinni jääda" - hea on olla pidevas-konstantses selguses ja taibata, et enam ei ärrita pisikesed plekid. Olla teel.

See hirmu surin teadmatuse ees.. on hea.
Pika vestluse isu ja mul ei ole kahjuks veel siia pilte panna, need on Pille kaameras.

kolmapäev, 2. mai 2012

Nii. Ma olen alustanud! Viibisin eelmisel nädalal Tallinnas, käisin väljas ja tegin tööd. Sain vist oma peatükid paika alles eile hommikul, seega ma olen nüüdseks juba kusagil poole peal.


Uhamine ja puh(k)amine käsikäes.


Eile täitus Ungari grupp ja mulle jõudis lähemale teadmine, et järgmise nädala neljapäeval lendan ma Budapesti.
Mis omakorda tähendab praegu rohket uhamist.


Välise maailma protsessid tahavad kiiresti ja ruttu inimesi järgmiste ja üha järgmiste tegevuste juurde suunata. Aga ma pole veel valmis. Tundub, et keegi pole ja mingi hetk seisab igaüks endaga vastamisi ja küsib: kes ma olen? miks ma olen? kuhu olen teel? kust pärinen?


Kui juba mingid vastused on, ei kisu väline maailm kuhugi.. siis kisub sisemus.
Hetke tuleb nautida.
Täna sõin trepi peal apelsini ja nii hea oli.


Jah, tööle tagasi!