laupäev, 26. veebruar 2011
reede, 25. veebruar 2011
Kusagil on see olemas
Tahan luua, midagi
lõika aina seda paksu tundamatut maailma enda ees lahti ja ikkagi ei saa lõpuks aru, miks ja milleks üks või teine olukord sul läbi tuleb elada. Teame vaid, et kõik on millekski vajalik ja hea ning on variandid: alluda või edasi lõigata. Tunnen end nagu Heiddegger, kes tahtis seda maailma läbipaistvamaks muuta, et oleks ometi selgem ja mõistetavam, miks inimesed on nagu nad on või kuidas nad saaksid tagasi puhtaks ja puhtasse maailma, kui üleüldse midagi seesugust on kunagi eksisteerinud.
Ma tahan midagi luua
Vahel on nii võõras olla siin. Istud küll kõige soojemas ja ja pehmemas toa nurgas ning teed oma ainsa koolitöö ära, mida juba mitu päeva oled edasi lükanud ning lähed normaalsel ajal magama ja lased oma kallimal teises toa servas rahulikult lõputööd kirjutada (erinevate rahvuste muusikast, muide). Ikkagi on võõras, justkui eksleks mitme erineva dimensiooni vahel. Oled nagu siin maailmas, aga ei ole ka. Tihti tunnen just nii.
Ma arvan, et ma pole veel leidnud seda, mida ma päris enda omaks saaksin pidada ja mida ma oskaksin teistele ka edasi anda. Aga ma tean, et ma leian selle ja et olen õigel teel, ma loodan.
Ma tahan õppida ja tahan luua. Tohutusuur õppimise vajadus ja teadmiste janu on. Teadmiste janu maailma kohta. Mitte see, kuidas ühes või teises kultuuris erinevaid tantse tantsitakse või kuidas keegi lusikat hoiab, kui ta suppi sööb.. ma ei tahagi seda teada, pigem seda, mis tuleb pärast väliselt ja käega katsutavat, seda, mis on nende sirmide taga.
Ma janunen ja janunen ning suu kuivab. Mitte ainult seepärast, et nohuga magades ei saagi muud moodi, kui peab suu lahti hoidma..
Ma ei muutu rosinaks.
Inimesed on valmis taluma mitmeid asju selleks, et saada tilgakestki janu kustutamiseks.
Hingeta pole mitte miski päris, mitte miski
Parem hakkas. Mul hakkaski juba parem
lõika aina seda paksu tundamatut maailma enda ees lahti ja ikkagi ei saa lõpuks aru, miks ja milleks üks või teine olukord sul läbi tuleb elada. Teame vaid, et kõik on millekski vajalik ja hea ning on variandid: alluda või edasi lõigata. Tunnen end nagu Heiddegger, kes tahtis seda maailma läbipaistvamaks muuta, et oleks ometi selgem ja mõistetavam, miks inimesed on nagu nad on või kuidas nad saaksid tagasi puhtaks ja puhtasse maailma, kui üleüldse midagi seesugust on kunagi eksisteerinud.
Ma tahan midagi luua
Vahel on nii võõras olla siin. Istud küll kõige soojemas ja ja pehmemas toa nurgas ning teed oma ainsa koolitöö ära, mida juba mitu päeva oled edasi lükanud ning lähed normaalsel ajal magama ja lased oma kallimal teises toa servas rahulikult lõputööd kirjutada (erinevate rahvuste muusikast, muide). Ikkagi on võõras, justkui eksleks mitme erineva dimensiooni vahel. Oled nagu siin maailmas, aga ei ole ka. Tihti tunnen just nii.
Ma arvan, et ma pole veel leidnud seda, mida ma päris enda omaks saaksin pidada ja mida ma oskaksin teistele ka edasi anda. Aga ma tean, et ma leian selle ja et olen õigel teel, ma loodan.
Ma tahan õppida ja tahan luua. Tohutusuur õppimise vajadus ja teadmiste janu on. Teadmiste janu maailma kohta. Mitte see, kuidas ühes või teises kultuuris erinevaid tantse tantsitakse või kuidas keegi lusikat hoiab, kui ta suppi sööb.. ma ei tahagi seda teada, pigem seda, mis tuleb pärast väliselt ja käega katsutavat, seda, mis on nende sirmide taga.
Ma janunen ja janunen ning suu kuivab. Mitte ainult seepärast, et nohuga magades ei saagi muud moodi, kui peab suu lahti hoidma..
Ma ei muutu rosinaks.
Inimesed on valmis taluma mitmeid asju selleks, et saada tilgakestki janu kustutamiseks.
Hingeta pole mitte miski päris, mitte miski
Parem hakkas. Mul hakkaski juba parem
esmaspäev, 21. veebruar 2011
Euromärul
Teen doodle hääletuse enda eurolaulude eelistuse kohta. Hääletan lähtuvalt kahest tegurist: a) mis minu arvates läbi lööks ja/või b) mida on ka hea lauluna kuulata.
Kollane - võib minna, aga pigem mitte
Roheline - sobib
Punane - kohe kindlasti mitte
1. Hopa'pa-rei! - Ithaka Maria
2. All & Now - Rolf Roosalu
3. Valss - Orelipoiss
4. Rockefeller Street - Getter Jaani
5. Don't Want Anything - Jana Kask
6. Smile - MID
7. I Wanna Meet Bob Dylan – Outloudz
8. The Storm - Mimicry
9. Be My Saturday Night - Noorkuu
10. Baby Had You - Victoria
Kui oleks minu teha, saadaksin Eurovisioonile hoopis tükis loo, mis konkursist ootamatult eemaldati. :)
pühapäev, 20. veebruar 2011
Üks väga ülendav päev..
17.02.
Algas see hommikuga, mil mingite sahinate peale üles ärkasin. Käisin vetsus, vaatasin kella ning end voodisse uuesti kerra keerates mõtlesin, et tund aega saan vähemalt veel magada. Samal ajal helises telefon, ekraanil võõra lauatelefoni number.
Tere, Kadi, Agda olen.
Minu kõrval on üks inimene, kes on sinu sugulane, ta tahab sinuga ühendust saada.
Annan nüüd toru temale ja leppige omavahel kokku, kuidas kohtute.
(Agda on meie osakonna koordinaator)
Esimene mõte oli, et mida ma teinud olen või tegemata jätnud. Olin ootusärevuses. Kui ta mu sugulasest rääkis, siis mõtlesin, et see on mingi nali. Aga ei olnud. Oligi sugulane. Minu vanaonu tädi.
Mul on Tallinnas vanaonu, kes on minu kadunud vanaisa kaksikvend (emapoolne). Too sama tädi kasvas koos mu vanaisa ja vanaonuga üles, ta põhimõtteliselt kasvatas neid. Sugupuusse süvenedes, mis on mul geni.com'is olemas ja mida vanaonu hoolega täidab on tädi, kes mind Agda kaudu üles leidis minu vana-vanatädi, ehk siis minu vana-vanaema õde. Ehk siis minu ema vanaema õde. Minu ema vanaisa (isapoolne) oli sakslane. Seega oli mu vanaisa ja vanaonu isa sakslane.
Segane ja ennast üle kordav selgitus, kuid ma saan vähemalt pihta nüüd.
Me saimegi kokku. Istusime kohvikus ja tähistasime mu sünnipäeva. Ta ütles, et põhjus, miks ta mind üles otsis, on selles, et vanemate patud ja ka heateod nuheldakse nende laste seljas. Tänu minu ema avatusele, heatahtlikkusele ning julgusele soovis mu vana-vanatädi minuga kohtuda. No näed siis, pärimus kukub otse sülle! Pean jälle tõdema, et meie pärimuskombestiku aine on olnud mulle rohkem kasuks kui kahjuks, rohkem heaks, kui tüliks. Vaatan oma suguvõsa peale hoopis teise pilguga ja just tänu sellele ainele :)
Alles päeva lõpus sain seda lugu emale rääkida. Isa heitis voodisse juba pikali, aga ma jutustasin lugu.
Päeval tuli peale raamatute vaimustus, jätk Jaan Kaplinski loole.. kirjutasin kirjanduse vihikust üles kõik head ja paremad teosed, mida olen lugenud või mis soovitusliku kirjanduse nimekiras seisavad ja SIIANI lugemata on. Tellisin interneti kasutatud raamatute poest Robertile kingituseks ühe hea raamatu.. ta pole eriti ilukirjandust lugenud, seega.. see raamat peaks olema just talle sobilik. Valisin ausalt öeldes kahe vahel: kas Hingede öö või Leegitsev süda. Viimase tellisin, kuna see oli saadaval.
Mul ootab nimekirjas veel palju häid teoseid, mida täna raamatupoes ka silmasin, kuid lahkusin kiiresti, sest riiulitel lamas vähemalt kuus raamatut, mida olen tahtnud.. ja olen hakanud viimasel ajal tahtma.
bussisõit ja talv - et ta ometi jääks selliseks ja ei kaoks.. ma naudin alati bussisõite, kui on ilus vaade ja piisavalt ruumi, et istuda. Selle aasta talv on nii lummav, et ma ei saa lihtsalt magada hommikul bussis.. kasevõrad sädelevad, kas te olete enne märganud? Ja nii palju erinevate loomade jälgi on.. ma tõesti ei taha, et talved muutuksid ükskord jälle sulaseks ja vesiseks. Ühed targad meteoroloogia onud televiisoris rääkisid täna, et tegemist on inimeste enda hulgas käiku pandud jutuga nagu ilm oleks kliima soojenemise pärast hulluks keeranud. Ei ole, me elame jääaegade vahelisel perioodil, mil ilmastik kõigub üles ja alla. Kord plussi, kord miinusesse. Nad ütlesid, et praeguse aja inimesed pole ilmastiku olusid enam üles märkinud. Varem tehti seda palju rohkem ja seega sai ka ennustada, mis juhtuma hakkab. Nüüd mitte. Seepärast leitakse ilmastiku trastilistele muutustele oma selgitusi, mis ei pruugi sugugi õiged olla. Minagi olen arvanud, et jäised ja lumised talved ning palav suvi tulenevad just kliima soojenemisest. Võta näpust.
Robert sai endale uued suusad. Veel mõned päevad tagasi kerkis see idee alles esile ja jällegi mu ema peast. :) Robert ei saanud sõnagi suust, kui talle suusad ja kepid pihkudesse andsin. Ta lihtsalt seisis seal ja oli õnnelik.
Noortekas tundsin end üle pika aja vajalikuna. Aitasin noortegruppidel projekti kirjutada. See mulle meeldis. Sain teha midagi, mille tegemise juures end hästi tunnen. Mulle ei sobi vist ikka pidev mängude läbiviimine või räige kaartide meisterdamine. Meeldib siis, kui ma tean asjast midagi ja kui ma olen korralikult ette vamistanud.
Vanaemal sünnipäev. Käisime täna kahe perega tal külas. Olen nüüdseks end klubitamisest välja puhanud ning suure nohu endasse krabanud - juhei! Silmad jooksevad aina vett, lõualuu pole enam nii valus kui ta oli eelnevatel päevadel. Saan taaskord muremõtted oma viimase väljatõmmatava tarkusehamba pärast nurka visata.
Ma ahmiks praegu kõik endasse.. olen nagu väike laps, kes ühel hetkel unistab saada juuksuriks, järgmisel hetkel superstaariks ja müüjaks.. minu vend tahtis kunagi müüjaks saada, vaevalt, et nüüd enam.
Mina olen viimastel kuudel tahtnud saada/minna:
huvijuhiks
noorsooametnikuks või midagi sarnast kusagil suuremas organisatsioonis
näitlejaks
kirjandust või luulet õppima
kunsti õppima, et maalida või kujundada, disainida riideid või raamatuid või cd-plaate..
Ringvaate või mõne muu saate toimetajaks
Ma tahan anda, anda endast ära, aga ma ei tea, mis meetodiga ma seda suudan. Ma tahan inimesi suunata, neid aidata millegi kaudu, mida ma oskan ja armastan.
Olen väike tüdruk, sest ma tahan täna nii ja homme teisiti, kuid enamasti läbivad mu pead just need ametid, mida ülevalpool nimetasin.
****
Kirjutasin osa teksti juba üleeile valmis, aga ma ei jaksanud lõpuni trükkida. Vahel juhtub nii palju, et ma ei viitsi üles märkidagi ja siis leian, et polegi vaja. Ja vahel polegi.
Mul on kahe erineva pükste lõiked valmis. Nööpnõelad ja riidekriit juba kotis ning peagi joonistan ühed püksid riide peale.
Mu enesetunne on kordi parem kui ta oli septembris ja oktoobris ja novembris. Olen paremaks saanud ja seda tunnen eriti, kui teiste inimestega suhtlen. Mulle ei hakka nii paljud asjad enam vastu, mis varem hakkasid täiega vastu. Ma ei taha iga arutelu pärast veel pead tulle panna ja ma valin, mille suhtes ma rohkem suud pruugin, mille suhtes mitte. Võiks mõelda, et olen nüüd justkui osa endast minema visanud ja õppinud varjama, kuid see pole nii. Olen täpselt sama kriitiline ja sama optimistlik nagu varem, lihtsalt nüüd juba targem kui varem. Erinevad olukorrad elus õpetavad. Eriti õpetavad inimesed, kes on harjumatud või ebameeldivad või ebamugavad. Suhtlemine nendega õpetab kõige rohkem. Panna end ebamugavasse olukorda ning tõdeda, et tegelikult saab kõige ja kõigiga täiesti kenasti ja valutult ning iseennast maha surumata hakkama.
Mulle tundub, et see on üks neist asjadest, mida igaüks elus õppida saab.
Teen täna mõne töö ära enne kui päris põhku poen.
Olen rahul ja keskendunud.
Algas see hommikuga, mil mingite sahinate peale üles ärkasin. Käisin vetsus, vaatasin kella ning end voodisse uuesti kerra keerates mõtlesin, et tund aega saan vähemalt veel magada. Samal ajal helises telefon, ekraanil võõra lauatelefoni number.
Tere, Kadi, Agda olen.
Minu kõrval on üks inimene, kes on sinu sugulane, ta tahab sinuga ühendust saada.
Annan nüüd toru temale ja leppige omavahel kokku, kuidas kohtute.
(Agda on meie osakonna koordinaator)
Esimene mõte oli, et mida ma teinud olen või tegemata jätnud. Olin ootusärevuses. Kui ta mu sugulasest rääkis, siis mõtlesin, et see on mingi nali. Aga ei olnud. Oligi sugulane. Minu vanaonu tädi.
Mul on Tallinnas vanaonu, kes on minu kadunud vanaisa kaksikvend (emapoolne). Too sama tädi kasvas koos mu vanaisa ja vanaonuga üles, ta põhimõtteliselt kasvatas neid. Sugupuusse süvenedes, mis on mul geni.com'is olemas ja mida vanaonu hoolega täidab on tädi, kes mind Agda kaudu üles leidis minu vana-vanatädi, ehk siis minu vana-vanaema õde. Ehk siis minu ema vanaema õde. Minu ema vanaisa (isapoolne) oli sakslane. Seega oli mu vanaisa ja vanaonu isa sakslane.
Segane ja ennast üle kordav selgitus, kuid ma saan vähemalt pihta nüüd.
Me saimegi kokku. Istusime kohvikus ja tähistasime mu sünnipäeva. Ta ütles, et põhjus, miks ta mind üles otsis, on selles, et vanemate patud ja ka heateod nuheldakse nende laste seljas. Tänu minu ema avatusele, heatahtlikkusele ning julgusele soovis mu vana-vanatädi minuga kohtuda. No näed siis, pärimus kukub otse sülle! Pean jälle tõdema, et meie pärimuskombestiku aine on olnud mulle rohkem kasuks kui kahjuks, rohkem heaks, kui tüliks. Vaatan oma suguvõsa peale hoopis teise pilguga ja just tänu sellele ainele :)
Alles päeva lõpus sain seda lugu emale rääkida. Isa heitis voodisse juba pikali, aga ma jutustasin lugu.
Päeval tuli peale raamatute vaimustus, jätk Jaan Kaplinski loole.. kirjutasin kirjanduse vihikust üles kõik head ja paremad teosed, mida olen lugenud või mis soovitusliku kirjanduse nimekiras seisavad ja SIIANI lugemata on. Tellisin interneti kasutatud raamatute poest Robertile kingituseks ühe hea raamatu.. ta pole eriti ilukirjandust lugenud, seega.. see raamat peaks olema just talle sobilik. Valisin ausalt öeldes kahe vahel: kas Hingede öö või Leegitsev süda. Viimase tellisin, kuna see oli saadaval.
Mul ootab nimekirjas veel palju häid teoseid, mida täna raamatupoes ka silmasin, kuid lahkusin kiiresti, sest riiulitel lamas vähemalt kuus raamatut, mida olen tahtnud.. ja olen hakanud viimasel ajal tahtma.
bussisõit ja talv - et ta ometi jääks selliseks ja ei kaoks.. ma naudin alati bussisõite, kui on ilus vaade ja piisavalt ruumi, et istuda. Selle aasta talv on nii lummav, et ma ei saa lihtsalt magada hommikul bussis.. kasevõrad sädelevad, kas te olete enne märganud? Ja nii palju erinevate loomade jälgi on.. ma tõesti ei taha, et talved muutuksid ükskord jälle sulaseks ja vesiseks. Ühed targad meteoroloogia onud televiisoris rääkisid täna, et tegemist on inimeste enda hulgas käiku pandud jutuga nagu ilm oleks kliima soojenemise pärast hulluks keeranud. Ei ole, me elame jääaegade vahelisel perioodil, mil ilmastik kõigub üles ja alla. Kord plussi, kord miinusesse. Nad ütlesid, et praeguse aja inimesed pole ilmastiku olusid enam üles märkinud. Varem tehti seda palju rohkem ja seega sai ka ennustada, mis juhtuma hakkab. Nüüd mitte. Seepärast leitakse ilmastiku trastilistele muutustele oma selgitusi, mis ei pruugi sugugi õiged olla. Minagi olen arvanud, et jäised ja lumised talved ning palav suvi tulenevad just kliima soojenemisest. Võta näpust.
Robert sai endale uued suusad. Veel mõned päevad tagasi kerkis see idee alles esile ja jällegi mu ema peast. :) Robert ei saanud sõnagi suust, kui talle suusad ja kepid pihkudesse andsin. Ta lihtsalt seisis seal ja oli õnnelik.
Noortekas tundsin end üle pika aja vajalikuna. Aitasin noortegruppidel projekti kirjutada. See mulle meeldis. Sain teha midagi, mille tegemise juures end hästi tunnen. Mulle ei sobi vist ikka pidev mängude läbiviimine või räige kaartide meisterdamine. Meeldib siis, kui ma tean asjast midagi ja kui ma olen korralikult ette vamistanud.
Vanaemal sünnipäev. Käisime täna kahe perega tal külas. Olen nüüdseks end klubitamisest välja puhanud ning suure nohu endasse krabanud - juhei! Silmad jooksevad aina vett, lõualuu pole enam nii valus kui ta oli eelnevatel päevadel. Saan taaskord muremõtted oma viimase väljatõmmatava tarkusehamba pärast nurka visata.
Ma ahmiks praegu kõik endasse.. olen nagu väike laps, kes ühel hetkel unistab saada juuksuriks, järgmisel hetkel superstaariks ja müüjaks.. minu vend tahtis kunagi müüjaks saada, vaevalt, et nüüd enam.
Mina olen viimastel kuudel tahtnud saada/minna:
huvijuhiks
noorsooametnikuks või midagi sarnast kusagil suuremas organisatsioonis
näitlejaks
kirjandust või luulet õppima
kunsti õppima, et maalida või kujundada, disainida riideid või raamatuid või cd-plaate..
Ringvaate või mõne muu saate toimetajaks
Ma tahan anda, anda endast ära, aga ma ei tea, mis meetodiga ma seda suudan. Ma tahan inimesi suunata, neid aidata millegi kaudu, mida ma oskan ja armastan.
Olen väike tüdruk, sest ma tahan täna nii ja homme teisiti, kuid enamasti läbivad mu pead just need ametid, mida ülevalpool nimetasin.
****
Kirjutasin osa teksti juba üleeile valmis, aga ma ei jaksanud lõpuni trükkida. Vahel juhtub nii palju, et ma ei viitsi üles märkidagi ja siis leian, et polegi vaja. Ja vahel polegi.
Mul on kahe erineva pükste lõiked valmis. Nööpnõelad ja riidekriit juba kotis ning peagi joonistan ühed püksid riide peale.
Mu enesetunne on kordi parem kui ta oli septembris ja oktoobris ja novembris. Olen paremaks saanud ja seda tunnen eriti, kui teiste inimestega suhtlen. Mulle ei hakka nii paljud asjad enam vastu, mis varem hakkasid täiega vastu. Ma ei taha iga arutelu pärast veel pead tulle panna ja ma valin, mille suhtes ma rohkem suud pruugin, mille suhtes mitte. Võiks mõelda, et olen nüüd justkui osa endast minema visanud ja õppinud varjama, kuid see pole nii. Olen täpselt sama kriitiline ja sama optimistlik nagu varem, lihtsalt nüüd juba targem kui varem. Erinevad olukorrad elus õpetavad. Eriti õpetavad inimesed, kes on harjumatud või ebameeldivad või ebamugavad. Suhtlemine nendega õpetab kõige rohkem. Panna end ebamugavasse olukorda ning tõdeda, et tegelikult saab kõige ja kõigiga täiesti kenasti ja valutult ning iseennast maha surumata hakkama.
Mulle tundub, et see on üks neist asjadest, mida igaüks elus õppida saab.
Teen täna mõne töö ära enne kui päris põhku poen.
Olen rahul ja keskendunud.
kolmapäev, 16. veebruar 2011
Otsisin netist Jaan Kaplinski luuletusi ja vesistasin taga raamatut, mida olen nii kaua kaua ihaldanud - tema hiiglaslik luulekogu, mis on poodidest ja ladudest lõpmatuseni otsa saanud.
Otsisin netist Jaan Kaplinski luuletusi ja ühtäkki mõistsin, et ma ei taha surra ilma, et oleksin lugenud selle mehe teoseid. Sest ma pole. Ja see on patt.
Ma pole nii paljusid asju teinud ja millal ma enda arvates alustan nendega?!
On nii palju imelisi raamatuid, mida ma pole puutunud.
Otsisin netist Jaan Kaplinski luuletusi ja ühtäkki mõistsin, et ma ei taha surra ilma, et oleksin lugenud selle mehe teoseid. Sest ma pole. Ja see on patt.
Ma pole nii paljusid asju teinud ja millal ma enda arvates alustan nendega?!
On nii palju imelisi raamatuid, mida ma pole puutunud.
esmaspäev, 14. veebruar 2011
Üks päev
Kütsin toa täna soojaks, aga ikka on külm.
Põikasin pagariärist läbi ja läksin Robertile külla.
Viskasin lumepallid valedesse akendesse.
Sain uue plaadi :)
Õues on karge, ninasõõrmed jäätuvad. Talv on ja aina üllatab, mul ei ole veel kõrini. Kaunis on õues. Eriti praegu, kui kuu ka paistab nii öösel kui ka päeval. Ja päike.
Külm on, aga mis sest.. mis sellest, kui meelerahu on seda hinda väärt.
Võimalik, et ma saan siiski Otepääle kummiga sõitma, kui veab.
Pükste idee on peas ja osati ka paberil, aga täna jätan selle töö. Lähme uudistame, mida Viljandis sõbrapäeval tehakse.
Olen olnud halb sõbrapäevaline täna. Kohati ehk meelega päeva enda pärast. Enamasti seepärast, et ma pole lihtsalt jõudnud.
Päeva üllatav moment: Timo saatis sõnumi. Ei teagi, kas olen rõõmus või ükskõikne. Minu jaoks on see aeg justkui ümber saanud. Mingis mõttes. Aga inimesed muutuvad. Või? Võõras on ikkagi.
Täna magan külmas toas, aga ma olen harjunud, vahel on täitsa hea.
Põikasin pagariärist läbi ja läksin Robertile külla.
Viskasin lumepallid valedesse akendesse.
Sain uue plaadi :)
Õues on karge, ninasõõrmed jäätuvad. Talv on ja aina üllatab, mul ei ole veel kõrini. Kaunis on õues. Eriti praegu, kui kuu ka paistab nii öösel kui ka päeval. Ja päike.
Külm on, aga mis sest.. mis sellest, kui meelerahu on seda hinda väärt.
Võimalik, et ma saan siiski Otepääle kummiga sõitma, kui veab.
Pükste idee on peas ja osati ka paberil, aga täna jätan selle töö. Lähme uudistame, mida Viljandis sõbrapäeval tehakse.
Olen olnud halb sõbrapäevaline täna. Kohati ehk meelega päeva enda pärast. Enamasti seepärast, et ma pole lihtsalt jõudnud.
Päeva üllatav moment: Timo saatis sõnumi. Ei teagi, kas olen rõõmus või ükskõikne. Minu jaoks on see aeg justkui ümber saanud. Mingis mõttes. Aga inimesed muutuvad. Või? Võõras on ikkagi.
Täna magan külmas toas, aga ma olen harjunud, vahel on täitsa hea.
pühapäev, 13. veebruar 2011
Ma lähen homme Tallinnasse
Ahh, mida ma ajan. Eilses postituses oleksin saanud ette laduda kõik toredad saated, mida ETV mulle viimastel päevadel on pakkunud.
*Vikerraadio hakkab peagi laskma raadioteatrist "Puhastust". New Yorkis etendatud etendus Eesti kohta. Tasub kuulata, mida neil pakkuda on.
*Eile öösel vaatasin 3 pealtnägija saadet järjest. No on tore vahelduseks.. vaadata :)
*Siis oli täna eetris selline saade nagu NAGI - päris huvitav jällegi.
*Peagi on eetris ka eesti teadlaste saade..
*aaa, sattusin Jüri Üdi klubi ka vaatama, seal oli meie oma akadeemia naine rääkimas kultuurist. Jällegi huvitav saade. Samuti esines meie oma akadeemia jazzitudeng :) http://www.err.ee/etv2/video-ee.aspx?id=2685
Tundub, et ETV arhiiv on selle nädala topis esimesel kohal ning näoraamat jääb tublisti maha. :)
*Vikerraadio hakkab peagi laskma raadioteatrist "Puhastust". New Yorkis etendatud etendus Eesti kohta. Tasub kuulata, mida neil pakkuda on.
*Eile öösel vaatasin 3 pealtnägija saadet järjest. No on tore vahelduseks.. vaadata :)
*Siis oli täna eetris selline saade nagu NAGI - päris huvitav jällegi.
*Peagi on eetris ka eesti teadlaste saade..
*aaa, sattusin Jüri Üdi klubi ka vaatama, seal oli meie oma akadeemia naine rääkimas kultuurist. Jällegi huvitav saade. Samuti esines meie oma akadeemia jazzitudeng :) http://www.err.ee/etv2/video-ee.aspx?id=2685
Tundub, et ETV arhiiv on selle nädala topis esimesel kohal ning näoraamat jääb tublisti maha. :)
laupäev, 12. veebruar 2011
Ahh, ei viitsi
Käisin täna esimest korda sellel talvel suusatamas. Emaga. Kooli pargis. Pimedas.
Päev möödus enamasti süües - et ei oleks punnis kõhu tunnet - ja etv arhiivist saateid vaadates. Valimisdebatt, pealtnägija ning kahekõne ümbermaailma purjetajaga.
Homme tõusen varem kui täna ja kriban oma tööd edasi.
Ma pean midagi välja mõtlema.. mingi vahelduse või mõne käigu kuhugi kanti, külla.
Nagu ma varem ka ütlesin, siis kõik asjad ootavad vastuseid.
Semestrialguspidu oli üle ootuste tore! Mairi tuleb siiski 18. Viljandisse, seega saan lausa kaks toredat semestrialguspidu.
Kuidagi.. on kohe.. ma ei või.
No nagu on ja ei ole mitte kuidagi.
See töö kirjutamine pole ka mitte midagi märkimisväärset.
Kõik kirjutavad ju. Ma pole esimene.
Aga midagi muud polegi märkida.
Enamus asju ma ei märgigi lihtsalt ära.
Tahan, et Robert saaks teha väga hea diplomitöö. Seda tahan kõige rohkem praegu üldse :)
Meil on väga hästi, ta on mind targaks teinud.
Ma hakkan varsti pükse õmblema endale, vot. Koti materjali ostsin sünnipäeva paiku kaltsukast. Selle teen ka ükskord valmis.
Päev möödus enamasti süües - et ei oleks punnis kõhu tunnet - ja etv arhiivist saateid vaadates. Valimisdebatt, pealtnägija ning kahekõne ümbermaailma purjetajaga.
Homme tõusen varem kui täna ja kriban oma tööd edasi.
Ma pean midagi välja mõtlema.. mingi vahelduse või mõne käigu kuhugi kanti, külla.
Nagu ma varem ka ütlesin, siis kõik asjad ootavad vastuseid.
Semestrialguspidu oli üle ootuste tore! Mairi tuleb siiski 18. Viljandisse, seega saan lausa kaks toredat semestrialguspidu.
Kuidagi.. on kohe.. ma ei või.
No nagu on ja ei ole mitte kuidagi.
See töö kirjutamine pole ka mitte midagi märkimisväärset.
Kõik kirjutavad ju. Ma pole esimene.
Aga midagi muud polegi märkida.
Enamus asju ma ei märgigi lihtsalt ära.
Tahan, et Robert saaks teha väga hea diplomitöö. Seda tahan kõige rohkem praegu üldse :)
Meil on väga hästi, ta on mind targaks teinud.
Ma hakkan varsti pükse õmblema endale, vot. Koti materjali ostsin sünnipäeva paiku kaltsukast. Selle teen ka ükskord valmis.
neljapäev, 10. veebruar 2011
mkhmm TÖÖ!
Hetkel on nii, et 12 lehekülge juba olemas, tehtud on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja lisad on lisatud. Nö vormistuslik pool.. ja süsteemi üles ehitamine. Täna plaanin erinevaid uurimusi lugema hakata. Püüan meenutada, mismoodi ma miniuurimust tegema hakkasin. Kas kuu aega enne töö esitamist või isegi hiljem.. mida ma öelda tahan sellega.
Nimelt oli siis teema väga teaduslik ja suhteliselt keeruline; okei, andmeid ei pidanud analüüsima, kuid see-eest oli vähemalt 8 allikat keerulist kirjandust, mis tuli oma töösse panna. Ei midagi muud peale raamatute sisu. Nüüd alustan oma tööga ligi 2 kuud enne ning mu juhendaja suvatseb mulle kirjutada, et tema pole enam valmis nii palju mu töö juhendamisse panustama, kuna ta pole selle jaoks aega planeerinud. Miks ei ole? Sest tema arvas, et ma pidin oma töö ära tegema juba eelmisel semestril, ometi on mul praegu ka selleks veel täielik õigus.
Mõtlesin, et vahetan ta kellegi teise vastu, aga.. las olla. Ma tahangi üksinda teha oma tööd, nokitseda selle kallal ja teha seda hästi. Oma töö saadan juhendajale kuu aja pärast ning kui ta ei suvatse reageerida, siis lihtsalt küsin mujalt nõu. Ma saan selle tehtud ja väga hästi saan tehtud :)
Ma ei kahtlegi iseenda võimekuses see töö ära teha, aga pean tõdema, et päris hirmus on üksi tulle astuda.. ilma, et keegi mu küsimustele vastaks..
Ehk on keegi teaduslik guru või tarkpea, kes oskab kosta, kas mu töö ülesehitus on loogiline.. mul läheb seda abi varsti tarvis.
Kas tõesti peab ühe seminaritöö tegemine selline välja nägema?
kolmapäev, 9. veebruar 2011
lauldud ja tantsitud, aga puhkust pole ikka veel saanud. Laulmine ja tantsimine ongi puhkus!
vahepeal on juhtunud nii palju, et tänaseks on ka laulud ette lauldud. Tantsud ette tantsitud ja laulud ette lauldud. Tuleb hõredam proovide periood, kuna uus semester hakkas esmaspäeval. Laulmisest nii palju, et Maa ja Ilmas oli meie kooril ainukordne võimalus laulda üksi salmi osasid ja see tuli meil suurepäraselt välja! Ei oleks eelmisels sügisel arvanudki, eksole.. et meist saab üks väga mõnus ja hea koor :)
Laululaagris rääkisime, et järgmise õppeaasta suvel on plaan Torinosse minna. Seal toimub järjekordne nädalapikkune koorilauljate kokkutulek - töötoad, kontserdid jne jne.
Sel aastal tahame ikkagi aprillis ühe kontserdi ka maha pidada. Kui lätlaste projekt jääb ära, siis lähme Soome. Praegu sellised plaanid. Jaanidel on on Vilniuses Gaudeamus ja kohe pärast seda tantsuproovid. Tuleb tihe juunikuu, kuna projekti rahastuse korral on juuni alguses ettevalmistav kohtumine.
Ja ma tahtsin suvel veel tööle jõuda. Ükskord peab ju alustama ka. Ma ei ela suve üle, kui raha teenima ei saa. Tahaks ju puhkust korralikult nautida.. välismaale kiigata, mõnele väljasõidule minna koos heade sõpradega. Üür ei maksa ka end ise suvekuudel.
Praegu algas mõnes mõttes ootamise aeg - laulude ja tantsudega, projektidega. Kõik asjad selguvad aprillis alles. Samas alustasin täna oma uue semestriga. Homme ärkan kell 9 ja kobistan raamatukokku. Ükskord peab seminaritööga ka ju korralikult pihta hakkama.
Homme pidi ETV peal olema üksikkandidaatide battle vms igatahes on Siiri Sisask seal ja ma tahan seda vaadata.
Ma olen avastanud, et õnn ei ole mitte midagi keerulist ja käega katsumatut.
Kuid unistav hing ning pidevad mõtted "mis siis, kui.." ei lase vahel õnne nautida.
Ei saa alati olla unistav, ei saa! Ei saa rikkuda oma enda õnne.
kolmapäev, 2. veebruar 2011
tantsitantsitantsi!
ärka varem, jõuad rohkem. Me käisime hommikul Margega Paala järve ümber tervisepäeva tiimis. Are korraldas Viljandi kooli lastele, me olime abiks. Saan siit arvatavasti mõne elamuse praktika tehtud. Neid tuleb meil neljandal aastal mitu tükki teha. Tegin tuleviku jaoks ette ära :)
Hea tunne on. 2 asjalikku asja tehtud :)
Nüüd olen surmväsinud füüsiliselt. Võtan täna õhtul kindlasti aja maha.
Edu Sullegi!
Vaimselt elutervem kui kunagi varem. Teen trenni (ei peagi areoobikas käima :D) ja söön tervislikumalt. Jahutooted olen välja lülitanud oma menüüst. Robert ütles, et jahu pole inimesel tegelikult üldse vaja. Nagu suhkurgi on uuema aja maius. Magama lähen küll üpriski hilja, aga noh.. minu jaoks pole une puudulikkus kunagi väga suur murekoht olnud.
Minu esimene ülevaatlus tantsurühmaga on tehtud! Muudatusi tuleb ikka sisse viia ja, muide.. ikka palju raskem on ülevaatlusel tantsida kui laulda. Vöö pitsitab ja kingad, lisaks need sammud ja tähelepanu koondamine. Lähen nüüd hoopis parema meelega koorilaagrisse, kuna see ei tundugi enam nii pikk ja väsitav. Need päevad ja tunnid ühe koha peal istudes. :)
ME OLEME VÄGA HEAD ja aprilliks oleme SUUREPÄRASED :)
Eile panin Janetele mitu tahvlit valget Kalevi šokolaadi teele. Ta läheb Priidule küll ja viib need üllatusena kaasa. Ta ei aimaks eluski, et Janete eesti šokolaadi talle viiks. It must be love! Nii armas.. :)
Homme on Grey Anatoomia järjekordne uus osa.. nad olid jälle ligi poolteist nädalat pausil.
Seda sarja peab armastama üksnes kasvõi nende artistide pärast, keda avastanud olen.
teisipäev, 1. veebruar 2011
tantsitantsitantsi
No ajab vahel marru ju. Või tahad selgeks saada, et kuidas siis on õige. Samal ajal tahab igaüks meie hulgast midagi, kes koju sööma, kes tantsu kiiresti ära tantsida, kes kõikides sammudes selgust saada. Paratamatult läheb vahel ju madinaks. See ongi tööprotsessi osa. Lisaks sellele, et inimestel on erinevad temperamendid ja lisaks sellele, et igaüks sai omamoodi aru ja ühe jaoks pole see nii suur asi, kui teiste jaoks. Ometi sõltub sellest kogu tants, kui üks ainus inimene segi ajab.
Kõik on ok, mu meelest ja ma olen nagu ma ja teised nagu nemad. Lihtsalt ma ei salli absouutselt seda, et kui vähegi pingelisemaks läheb, siis leidub ikka neid, kes üldse seda ei kannata ja kõik maha suruvad. Peidame seeliku alla, karpidesse, tantsime kiiresti ära, peaasi, et madin mind ei puudutaks. No, aga, millal siis veel madistada kui proovis.
hellõu, kes ei madista, see šampanjat ei joo.
Pole olemas gruppe, kus ei tekiks naginat ja see on normaalne. Täiesti üleni normaalne nähtus :)
Keegi ei vihka kedagi, lihtsalt need olukorrad tekivad ja peavadki.
Ja ma näiteks ei põgene nende eest, vahel juhtun pigem esile kutsuma.
Aga kui peab, siis peab.
Sina naeratad, kuigi sulle mingi asi ei meeldi ja vahel teen mina ka nii. Aga mina tihti ei naerata ja astun kohe selguse saamiseks välja.
Ütle nüüd mulle, et sa pole oma peiksiga tülli läinud või emaga riidu kiskunud või oma projektitiimiga nagelenud. Eriti, kui te iga päev ei suhtle või just vastupidi, suhtlete pidevalt ja tihedalt.
Nagelemised ja tülid viivad kusjuures edasi ja teevad mistahes suhte paremaks, kui osatakse neid protsesse käsitleda mitte ei sõideta neist üle. Kui pärast nagelemist keegi end ikkagi mitu kuud hiljem väga näruselt tunneb, siis on ausust olnud liiga vähe. Ja vahel jääbki nii, aga kas me tahame? Mina ei taha näiteks :)
Minu temperament on minu karistus vist elu lõpuni. Ja isegi, kui alati süüdi pole, siis olen süüdi juba selle eest, et ma ajan asju kõvema häälega. Aga teate, mis on kõige parem. Varem ma põdesin kodus, täpselt nagu Piret ütles, et ma nutan ehk patja oma sõnade ja oleku pärast. Varem nutsingi. Aga enam mitte, sest inimene peab õppima iseendaga elama. Ja mitte ainult. Kõik on kusagil ja millegi ning kellegi jaoks olulised just täpselt sellistena nagu nad on.
Eks täna paistab. See pole mingi võistlus.
Ma tahan ka ju õigesti teha ja ehk pole tõesti igaüks pädev ütlema. Eks see kipub ikka õpetama, kes arvab, et ta ise teeb väga hästi.
Aga alati ei oska see kõige paremini, kes alati on teinud hästi.
Projekti tehes oli üks õppimise moment just see. Kui mitte praktikas, siis teoorias.
Vahel tahaks käsipidi tõmmata mõned inimesed näiteks meie matkadesse või projekti kirjutamisse. Siis lõppeb see maskide tegemine ka ära ja inimesed on korragi siirad ning ausad iseenda ja teistega. Siiras on valesti öeldud, pigem sobib siia JULGED! Julge öelda, kui on vaja ja ära põe alati selle pärast, mida teised ümber sinust arvavad. Timotheus von Bock pandi ka vangi ja mõisteti hulluks. Jah, tema lõpp oli karm, aga ega see siis ei pea verest välja lööma
Ma tean.. tahan mingi imeliku ideaalmaailma poole püüelda. Nagu usuks, et see on olemas. :)
Kui see muud ei tee, siis teeb mind paremaks inimeseks.
Tänasest elan üksi. Ja nii neli kuud ning pealegi.. armastus saab proovile pandud. Nagu seebikas :D
Seda peab küll ütlema, et tantsud tulevad meil ikka väga hästi välja. :)
Kõik on ok, mu meelest ja ma olen nagu ma ja teised nagu nemad. Lihtsalt ma ei salli absouutselt seda, et kui vähegi pingelisemaks läheb, siis leidub ikka neid, kes üldse seda ei kannata ja kõik maha suruvad. Peidame seeliku alla, karpidesse, tantsime kiiresti ära, peaasi, et madin mind ei puudutaks. No, aga, millal siis veel madistada kui proovis.
hellõu, kes ei madista, see šampanjat ei joo.
Pole olemas gruppe, kus ei tekiks naginat ja see on normaalne. Täiesti üleni normaalne nähtus :)
Keegi ei vihka kedagi, lihtsalt need olukorrad tekivad ja peavadki.
Ja ma näiteks ei põgene nende eest, vahel juhtun pigem esile kutsuma.
Aga kui peab, siis peab.
Sina naeratad, kuigi sulle mingi asi ei meeldi ja vahel teen mina ka nii. Aga mina tihti ei naerata ja astun kohe selguse saamiseks välja.
Ütle nüüd mulle, et sa pole oma peiksiga tülli läinud või emaga riidu kiskunud või oma projektitiimiga nagelenud. Eriti, kui te iga päev ei suhtle või just vastupidi, suhtlete pidevalt ja tihedalt.
Nagelemised ja tülid viivad kusjuures edasi ja teevad mistahes suhte paremaks, kui osatakse neid protsesse käsitleda mitte ei sõideta neist üle. Kui pärast nagelemist keegi end ikkagi mitu kuud hiljem väga näruselt tunneb, siis on ausust olnud liiga vähe. Ja vahel jääbki nii, aga kas me tahame? Mina ei taha näiteks :)
Minu temperament on minu karistus vist elu lõpuni. Ja isegi, kui alati süüdi pole, siis olen süüdi juba selle eest, et ma ajan asju kõvema häälega. Aga teate, mis on kõige parem. Varem ma põdesin kodus, täpselt nagu Piret ütles, et ma nutan ehk patja oma sõnade ja oleku pärast. Varem nutsingi. Aga enam mitte, sest inimene peab õppima iseendaga elama. Ja mitte ainult. Kõik on kusagil ja millegi ning kellegi jaoks olulised just täpselt sellistena nagu nad on.
Eks täna paistab. See pole mingi võistlus.
Ma tahan ka ju õigesti teha ja ehk pole tõesti igaüks pädev ütlema. Eks see kipub ikka õpetama, kes arvab, et ta ise teeb väga hästi.
Aga alati ei oska see kõige paremini, kes alati on teinud hästi.
Projekti tehes oli üks õppimise moment just see. Kui mitte praktikas, siis teoorias.
Vahel tahaks käsipidi tõmmata mõned inimesed näiteks meie matkadesse või projekti kirjutamisse. Siis lõppeb see maskide tegemine ka ära ja inimesed on korragi siirad ning ausad iseenda ja teistega. Siiras on valesti öeldud, pigem sobib siia JULGED! Julge öelda, kui on vaja ja ära põe alati selle pärast, mida teised ümber sinust arvavad. Timotheus von Bock pandi ka vangi ja mõisteti hulluks. Jah, tema lõpp oli karm, aga ega see siis ei pea verest välja lööma
Ma tean.. tahan mingi imeliku ideaalmaailma poole püüelda. Nagu usuks, et see on olemas. :)
Kui see muud ei tee, siis teeb mind paremaks inimeseks.
Tänasest elan üksi. Ja nii neli kuud ning pealegi.. armastus saab proovile pandud. Nagu seebikas :D
Seda peab küll ütlema, et tantsud tulevad meil ikka väga hästi välja. :)
Tellimine:
Postitused (Atom)