kolmapäev, 29. oktoober 2008
Elu on elu = ule no ule
siis viimaks tuppa. Tegin terve portsu süüa, aga osa sellest kukkus vaiba peale kummuli. Loodan lihtsalt, et Riinul on täna midagi head pakkuda. Nimelt lähme talle kusagil tunni pärast sünnipäevale.
Kuidagi tühi on.. midagi on puudu. Kannatamatu olen ka. Porin ka ja solvun kiiresti ja siis torkan vastu, mitte ei tõmbu urgu. Suht õudne, aga noh.. olgem ausad, kellel meist ei oleks halvemaid ja paremaid, segasemaid ja selgemaid päevi?! Oleme ju inimesed.
Tädi Nielsen juhendas meid luulekavade juures.. kui selle asja käima saame, on tulemas midagi päris head, mida laval näidata. Plaan on vist mitmes kohas esineda ka.. nii ta vähemalt rääkis. Huvitav, aga ma juba tahan seda teha.. nii kannatamatu ei saa olla! Saab?
Enne sõnalist eneseväljendust tegime loovmuusika arvestuse ära. Uskumatu, rahvas tuligi kohale ja kõik kukkus hästi välja. Arvestus nägi ise selline välja, et sidusime inimestele rätid silmadele ning talutasime neid ühest kohast teise.. tegime igasugu vigureid nendega ja lõpuks kogunesid kõik ühte ruumi, kus rääkisime nendega. Ah, lahe oli! :) Teistmoodi kogemus: "TEISTMOODI"
Nagu ma juba rääkisin, siis eile oli tegus päev. Nüüd ei taha pikka aega kodutöid teha. Sain ühe ootamatu kirja ka ning kui mul veab ja rahakott kannatab, siis lendan novembrikuus mõneks ajaks Ažerbaidsaani. Omamoodi eksootiline ja tulevikus vaevalt sinna satuksin.. Vaatan, kuidas asjad kujunevad. Teatud riigid on mul tulevikuplaanis juba olemas - sellised kohad, kuhu ma kindlasti plaanin minna! Aga idasse.. juba kaheldav.
Peaks justkui lakke hüppama, aga ometi igatsen Juventuse kaudu kuhugi minna.. esiteks käiksid asjad lihtsamalt.. ei peaks ise otsima, mida ja kust.. ja teiseks tunneksin, et saan preemiareisi tehtud vabatahtliku töö eest. Ei, ma ei pea seda üldse omakasupüüdlikuks mõtlemiseks. Fakt on ju see, et kui sa oled juba piisavalt siin teinud, tahad mujalt ideid ja kogemusi ammutada. Seda on lihtsalt vaja! :)
Kui veab, saan järgmisel nädalal Tallinna. Asju vaja ajada ja loodan väga, et näen omale armsaid inimesi.
PS. !
Oleme nüüd ametlikult linnaliini busside kasutajad. Rattad on nurka visatud!
Kõik saab korda, ausalt saab
teisipäev, 28. oktoober 2008
tuleb teiselt poolt," kirjutab Rumi.
Kas ta kirjutas seda päeva-, küünla- või
õlilambi paistel? Tal on kindlasti õigus,
aga ometi on midagi olulist muutunud sestsaadik,
kui hakkasime elama, lugema
ja luuletama elektrivalgel. Peeru ja küünla ajal
ei saanud nii palju elada silmadega:
videvikus räägiti ja kuulati; juturaamat
elas jutuna ja luuletus lauluna, veidi nii
nagu muiste. Ma ei tea, kas tahaksin seda tagasi,
kui see oleks võimalik. Tean ainult,
et ma ei taha laetuld ja vahel tahan istuda hämaras
ja kuulata vihma või muusikat või naabrilaste
kilkamist seina taga.
/Jaan Kaplinski/
Südames. Kummaline, kuidas praegu lugedes ei leia ma sellest luulest neid mõtteid ja sõnu, mis sedasi hinge läheks, et nutta tahaks.
Ajad on muutunud ja mina koos nendega.
Kui nüüd teemat vahetada, siis olen päev otsa siin arvuti taga ainult õppinud!!!
Kavatsen täna oma esseega ka ühele poole saada.. ja teate, mis siis saab?
Ma saan lebotama hakata! Mingiks ajakski teen suure suure lebo!
pühapäev, 26. oktoober 2008
Õppimise tandril olen nii mõnedki asjad ette ära teinud, samas on ikka selline tunne, et kui teed nädalavahetusel midagi muud peale õppimise, peab järgmine nädal hullult rabelema. Samas ma ei kahetse, sest eile oli fantastiline õhtu fantastiliste lapsepõlvesõpradega. Teate.. see on isegi hea, et nad ei tea, milline mu igapäeva elu on.. ja mina ei tea, milline nende igapäeva elu on. Räägime sellest, mis antud hetkel meile oluline ja nad hindavad ning võtavad mind sellisena nagu olen. Mul on lihtsalt vedanud, et me nii harva näeme. Jah, minule meeldib sedasi. Ometi osade inimeste juures vihkan ma distantsi!
Eelmine nädal leidis aset järjekordne kaardiõhtu-öö. Seekord liitus meiega naabripoiss ka. Oli ka aeg! Peaaegu olime loobunud temaga kontakti otsimisest. No tegelikult nii hull see asi pole. Ta on tore!
Kooli seltskond on kirju. Igatahes jätkub juttu kauemaks.. no tule taevas appi!
Reedesele pidurile saamine oli tohutu suure küsimärgi all. Mõtlesin, et jääbki siis ära, jah?! Olen seda oodanud. Meil vedas, olime just auto peale minemas, kui endine klassiõde tänaval vastu tuli. Sadasin küsimusega talle peale ja transport oligi olemas! Olen enda üle uhke :D
Mulle kontsert meeldis! Tean, paljudele ei lähe pidurid peale.. maitsed ongi erinevad. Minu jaoks on nad igatahes positiivsed ja toredad vaadata-kuulata.
Jah, ikka leidub veel lipitsejaid ja maailmale "toreda mina" näitajaid. Lakkuge panni! Öökima ajab! Mul hakkaks endast hale! HALE! Eks iga maskikanda peab kord maski heitma. Mida rohkem valu oled teinud, seda raskem on iseendana edasi minna ja tõestada endale ning teistele, et oled see, kes oled, mitte see, kellena näid.
Jumal tänatud, et ma ei pea koolis käima.. ausalt, ei igatse üldse tagasi. Veel mitte. Kui ükskord igatsema hakkan, küll ma siis rahva kokku ka kraabin, et üks märul teha.
Praegu on küll suhteliselt savi, mida keegi kus teeb. Peaasi, et igaüks teeb seda, mis teda "kutsub".
Mida ma praegu kõige rohkem tahan? Tahan Tallinna minna, Agnesele külla! Tahan vaba nädalat, et iseennast ja teisi nautida. Käin kõik kohad läbi ja kohtun endale armaste inimestega. Hahaa.. nagu neid oleks hirmus palju.
Aruanne ka.. ajab marru.. nüüd on see justkui möödas, aga pole ka. Ausalt, peate mulle ja Tuulile väga tänulikud olema. Igatahes on nüüd niidid läbi lõigatud ja ma ei pea tükk aega teiega tegemist tegema. Jumalale tänu :)
Olen vastik?
Ei, olen lihtsalt aus.
Varsti hakkan joonistama.. ausalt! Ma elan selle päeva nimel, millal minu ellu tuleks taas päiksekiir.. ma tahan joonistada! Ma vajan seda!
Olgem ausad, elust on midagi väga puudu.. midagi olulist.
Olen seda varemgi maininud. Ma pole kaua õnnelik olnud. Luuüdini õnnelik!
Pettumused pettumuste järel.
Aga ma olen tugev ja ma saan hakkama. Viljandi ajab mõtted paratamatult mujale.
Kõik saab korda! Peab saama!
What goes around comes back around - elutõde! Ma ju tean, mida räägin!
pühapäev, 19. oktoober 2008
Olen nagu olen
Liiga palju kurbust on viimasel ajal maha sadanud. Eestlaste, tuttavate, sõprade, iseenda peale.. seda on liiga palju!
Kogu aeg ei saa ju rõõmus olla ja elule vastu naeratada. Kas see on siis kohustuslik?!
Kui vaja, peabki nii olema ja kui vaja olen veel 3 päeva nii pahur nagu need viimased.
Õnneks suutis õhtu end heaks pöörata. Etendus oli super! Mulle tõesti väga väga meeldis, pole ammu midagi nii head näinud.
Ma otsustasin, et ma lihtsalt lähen. Raske on sedasi, aga mul ei jää muud üle. Iseenda pärast pean lihtsalt minema iseenda nimel.
Ma ei saa järele anda ei sulle, sulle ega sulle! Liialt suur enesepiin. Ma tõesti ei tea, kuidas sedasi suudan, aga ma pean.. nutan ja teen!
Ma tahaks sulle kirjutada ja rääkida, mis ma teen ja mis ma ei tee, aga ma ei saa! Saad sa aru? Mul on raske mitte olla.. aga ma pean mitte olema. Olematu olema. Pean olema viimaste sammude tegija, teisiti ei vea enam välja.
Mida rohkem sellele mõtlen ja sellest räägin, seda võimatum kõik tundub.
Järgmine teema!
Mis ma siis leidsin:
"Võtad oma armastuslugusid väga tõsiselt. Eriti selle osas ilmneb sul kalduvus vajuda sügavasse masendusse (depressiooni), et puhkeda vaimustusse järgmisel hetkel."
"Igatsed, lausa vajad romantilisi kogemusi ja oled valmis palju ohvriks tooma armastuse nimel."
"Parimateks hetkedeks pead neid hetki, kui võid armastatul käest kinni hoidaes vaadata päikese loojangut."
"Sinu jaoks pole elu ilma armastuseta olemas."
ning kõige tähtsam:
"Te soovite, et teid armastataks lihtsalt niisama, mitte sellepärast, et te kuulute kellelegi. See on tee, mis nõuab tingimusteta ermastust."
Tühjendan hoolega arvutit: laadisin täna tubli annuse pilte netti üles, samuti kavatsen kõik oma ammused luuletused kuhugi üles sokutada.. aga seda, kuhu, ei taha ma avalikustada. Liiga isiklikud ja liiga ammused read on kirja pandud. Teen seda enda jaoks. Nii hea on ükskord lugeda, kuidas areng on toimunud või siis mismoodi langenud.
Homme vara üles, meedia tööd tegema, siis esseed ja siis pakkima, siis pesema ja siis tahan saada üht korralikku vaba õhtut!
Järgmise nädala lõpp tõotab tulla huvitav :)
Ja edaspidised käigud.. olen juba samme astunud, seekord PEAB vedama!
laupäev, 18. oktoober 2008
Ei tea
Sinna hulka kuuluvad osad klassikaaslased, tuttavad kodulinnast, mujalt. Sõbrad.
Kuidagi eriti tühi olek. Kõik hakkab otsast peale.
Ometi ei ole niidid katkenud.
Aga läheb tegusamaks, mu nina haistab meeldivaid olemisi tuttavate ja sõprade seltsis!
neljapäev, 16. oktoober 2008
esmaspäev, 13. oktoober 2008
Põhiasjad tänases päevas:

laupäev, 11. oktoober 2008
Nädal aega tralli
Nädal oli teguderohke, magada sai väga vähe. Esmaspäeval sõitsin 10 korda rattaga edasi-tagasi.
jätkus ristimisega, põnevate mängudega.Õhtune programm algas pika ning jahedavõitu, kuid omamoodi rongkäiguga:
Igal kursusel oli mingi ülesanne.. viimaks suundusime Rubiini ühisele peole, kus tegime põnevaid ülesandeid. Jätkus etüüdide esitamine:
Laval esines selline onu:
lisaks temale keerutas plaate üks teine onu.Eesruumis sai tantsida videodisko järgi.
Rahvas oli peomeeleolus ja mina ka ei nurise.
Öösel pakkisime asjad kokku ja pool neli sain voodisse. Hommik hakkas arvestusega loovmuusikas. Juhei! Ära tegime :)
Siis koju ja nüüd olengi siin ja naudin seda lühikest aega.
reede, 10. oktoober 2008
nüüd on teised ajad
suuremad on majad,
mis imelik asi see olla võiks
...
ei tea
ei tea
Fafafafafafaaa!
Õpetussõnad: Ära usu kõike, mida räägitakse ka kõiki, kes räägivad.
Pane KOHESELT üks latakas vastu ja asi on selge.
Ära jää ootama. Sina kannatad.
"Pettumuste skaala" - Sotsiaalse kommunikatsiooni arengumapi üks osa. (Naer)
Öösel tulevad geniaalsed mõtted.
Padjal läks hetk tagasi hääl ära.. märguanne mulle!
pühapäev, 5. oktoober 2008
Ma pean hakkama saama
Osasid toredaid inimesi pole ammu näinud, rääkida pole saanud. Igatsen..
Ma ei taha homme ära minna..
Tahan natukene kodus olla. Järgmine nädal, ma luban!
Ma saan hakkama, tean seda, kuid tahan turgutust.. homme on juba parem..
aga igatsus on sellegipoolest.