kolmapäev, 31. detsember 2008

Plärts!

Appi, kuidas ma ei viitsi siia kirjutada.. selline tunne, et laon oma mõtted ja tunded siia maha ning kõik kaob.. nagu Helgi Sallo ütles, et tahad hoida mõtteid ja sõnu enda teada, kui sa kord selle välja lased ega siis sõna enam kinni püüa. Hea on olnud. Alustades 28. detsembri külastusest ning pikast jalutuskäigust Põltsamaa tänavatel ja lõpetades vanaema külastamisega.

Erilised hetked eriliste inimestega.

Täna lähen maale ja kavatsen veeta parima aja parimatega..

Muusika on eriline, Vahur Kersna saade oli eriline ning Sina ütlesid mulle täna ilusasti: tahan sinuga kohe väga rääkida

Mina ka!


Ma ei tea, kas see soov püsib minus ka aastate pärast, kuid praegu tahan elada nagu Jaan Tätte - mina olen siin ja Tema on seal ning kui me näeme, siis armun ma üha enam. Jah! Olen nii vastandlik.. juba oma olemusest leian vastandusi. Mulle meeldiks, et mu sõbrad oleksid rohkem olemas kui ma neid vajan. Samas hindan ma väga seda vähest aega, mil saame koos olla. See inspireerib!
Teinekord olen väga pahane, et ei saa ringi uidata, inimestega suhelda, seltskonnas olla, uusi mõtteid ammutada.. ja vahel tahan just üksi olla nagu Jaan Tätte. Joonistada oma pilte ja maalida merd, loodust, tundeid.

Kersna ütles loomise kohta hästi: pliiats lihtsalt kirjutab ning mingi vool tõmbab teda, sina püüad tal lihtsalt kannul püsida.

See, mis saab maise kuju.. peidab endas midagi ebamaist, samas loomulikku. Vahel on hea, kui ainult ise saan aru, mis see on, aga teinekord tahan, et teine saaks ka. Tema sai.. ning hea, et neid on veel, kes saavad.
Süda ütleb, et olen leidnud midagi uut ja head.. kellegi, kes võiks minust aru saada ja sooviks minuga oma mõtteid jagada.. ja.. no.. kuidas ma seda ütlen: armumine on ilus!

Mulle sobiks pikamaa suhe.. ma ei tea tegelikult seda, aga elu on näidanud ja süda ka sees.

Uuesti ja uuesti ja uuesti. Selleks pean veel palju elama. Midagi nii puhast ja hingele vajalikku ei saa justkui kohe ühe hetkega tulla, selleks tuleb vaeva näha.. no mitte vaeva, aga keha ja vaim peavad justkui valmis olema või, ma ei oska seda kirjeldada. Olen vist kogenematu ja rumal, aga ma usun suurde armastusse, sellisesse, kus tuleb see üks ja Sa tead, et ta on õige. Kuigi elu tõestab vastupidist - me ei tea kunagi, kas just Tema on See õige.
Ma ei usu armastusse esimesest silmapilgust - armastus peaks olema justkui midagi sellist, mis aja jooksul kasvab mitte ei tule ühe hetkega ja ongi päral.. Inimene ei ole ka kohe inimene ning puu ei ole algusest peale puu.
Eks iga inimene, kui ta armub, arvab, et see ongi see! Õige tunne ja inimene.. ma tunnen, et see peab olema justkui midagi muud.. ma võin olla mitmeid kordi kiindunud, suurt hingelist sidet tunda, aga kui sellest jääb midagi puudu.. mingi osake.. siis see pole armastus, on hoopis midagi muud.
Appi, ma ei tea.. ma tõesti ei tea. Tean vaid, et mul on täna hea olla ning parim on alles ees.

Püüan võimalikult vähe mõelda sellele halvale neile, kes mind sisimas vihale ajavad.. keskenduda nii nagu kooliaasta alguses - mina ja olulised inimesed. Muu on vaid närvikulu ja.. kui arengut ei toimu, siis tõesti.. kaua ma luban enda hinge ja närvidega mängida.. kaua.. miks ma seda üldse teen? Sest ma ju teen. Lasen endaga mängida. Annan liiga kergesti andeks või polegi siia koer maetud?

Iga asi omal ajal.

Kirju postitus, ma saan vist üksi ainult selle igast tahust aru.. aga las siis ollagi nii. Täna on nii.

Ilus on ja täna ajab see mind nutma.
Väikesed asjad!

esmaspäev, 29. detsember 2008

pühapäev, 28. detsember 2008

Tahan minema visata

Saabusin äsja pikalt jalutuskäigult. Sõrmed on jääs ja ma ei tunne läpaka soojust oma jalgadel, kuid jumaldan sellist ilma! Puud on nii kaunid, maapind lumine ning taevas tähine. Põltsamaal on palju teid.
Alati kui ma Sinu juures käin, tunnen, et minu mured pole enam mured ja valu ei ole valu.. siis mõtlen, et miks ma tulin. Sinu pärast, enda pärast ka.
Igatahes on mul tänasest kuni 4. jaanuari päevani peaaegu kõik ajad broneeritud, nii et ise tead, kuhu vahele end pistad. Vahel ma ei salli sind üldse! Jah, ja tegelikult tahan ma sinust täitsa lahti öelda, lihtsalt ei tea veel, kuidas see käima peaks.
Ma ei oska inimesi vihata, nende peale kaua pahane olla, kuid valed ja halvad sõnad jäävad kauaks kummitama.

Eile täitsin oma lubaduse - tegin uue pildiga algust, nüüd on seda vaja natukene viimistleda ja.. valmis! Seekord on paberil hoopis keegi teine.. ning Sa meeldid mulle seal!

Jälle õue!

reede, 26. detsember 2008

Eile oli üks armsamaid päevi mu elus.. täna on kuidagi nukker see jõulutunne. Läheb paremaks, kõik saab korda ka. Igasugu kurvad mõtted tiirutavad peas ringi. No mis sa teed, igatsus on suur. Vahel sekka ka rahulolematust, isegi ängi.

Homme on taas parem päev, ma tean.

esmaspäev, 22. detsember 2008

kuu aja pärast paarutan siit minema

Mees, sa oled eilne mõttetu mölakas..

Is anybody out there listening?
Cuz I cant stand to keep this in
All I really want, I'll say it again (anyway)

You can say what you have to say
cuz my mind's made up anyway
I'm taking the high road going above you
this is the last time that I'm gonna trust you
You can say what you have to say
cuz my mind's made up anyway
all that bullshit you talk might work a lot
but it's not gonna work today
Nagu minu suust kukkunud

mõeldud-tehtud


Tunnen, et tahan mõttevahetust, aga lihtsalt ei ole võimalust! Sitt tunne? Ojaa
Liiga kaua aega tagasi.. lootuseltult ajast maas.
Ja seda nad nimetavad *!"&Y#&%!!!

Ma nimetaks seda hoopis !)#!(¤"/¤&/
ja ühel päeval kaon mina teie elust ka ära.. oh, kuis tahaks ära. Põrutaks tuhatnelja minema siit. Aasta tagasi veel olin selgelt plaaninud minema sõita. See päev tuleb, neid mõtteid pole ma siiani nurka visanud. Ja on veel ühed mõtted.. aju on paisunud ligi 50% suuremaks.
Mõttemasin..




Fort Minor & unetus & piparkoogid

esmaspäev, 15. detsember 2008

Kui nüüd aus olla, siis öösiti olen ma väga armunud.
Ei leidnud silmi, aga neid ma just otsingi. Miks peidad oma silmi?
Tuleb tund, millal tuleb, midagi ära teha..
just.. ära teha. Ära tunda.. jah, tunda!

Kavatsen luusida mööda müstilisi teid. Korjan üles oma paberid ja pliiatsi.
Elu on täis väga palju ootamatuid asju. Kõike ei saa ette planeerida. Kohati mulle meeldib ootamatuid radasid käia, aga.. mitte alati.
Pea vastu!

pühapäev, 14. detsember 2008

Eile olin õnnelik

"Oskus kõrvale tõrjuda seda, mis pole hea..", ei, pidurid on vahvad. Täna olen rahulik, äratus oli pool neli, täiesti ilma äratuskellata. Kõht on täis, imetore sünnipäev möödas - teha on veel nii mõndagi, olenemata sellest, et vaheaeg on alanud.

"no matter what day is, with you here, it's better.." - Laili on saatnud mulle imelisi laule, aitäh Sulle!

Segadust on.. alati on natukene raske, aga nagu Ülo Vooglaid ütleb, siis peabki raske olema. On inimesi, kellest olen kaugeks jäänud, nad on minust eemaldunud. Vahepeal tulevad mu endised tunded tagasi.. kui meie Sinuga kohtusime.. kui paks lumi oli maas ning päike sillerdas sellel.. mina kuulasin parimaid palu The Sun'i repertuaarist, otseloomulikult kassettpleierist. Osad inimesed pudenevadki elust ära, nad jätavad su lihtsalt maha ja see peaks olema loomulik, kuid mina mõtlen aeg-ajalt ikka nende aegade peale. Igatsen seda, mis mul oli ja enam ei ole. Ei peaks. Üldse ei peaks nii tundma.. seepärast, Marita, tahangi ma Sind näha! Ma ei taha Sinust eemalduda. Vahel on kohe hirm, kuigi ei peaks.

"Vaid sinu jaoks on kuskil keegi, mõeldes: kuhu Sa jääd?" - Sa meeldid mulle! Jah, Sa meeldid mulle väga, see polegi vist enam meeldimine, vaid midagi rohkemat. Me oleme teineteisest kaugel, kuid mu sisetunne ütleb, et pean kannatlik olema ja mul on võimalus. Mu süda tunneb, et mul on võimalus! Kui imeline tunne see on! Mina ja armunud?! Tõsiselt ka.. ma ei tea, mis saab, kuidas läheb, aga praegu pean olema kannatlik, et mitte ära rikkuda. Alati tuleb ju uskuda ja loota, aga olen nii harjunud kaotama ja alla jääma ning üldse mitte püsivalt tundma.. Võimalus!

Oh, ei tea.. unistan lihtsalt ja ütlen teile: Kõik saab korda! Olen valmis tuge pakkuma.

neljapäev, 11. detsember 2008

Ei karussellidele!

Algab vaheaeg, mis kestab veebruari alguseni. Jeee, jeee, jeeeeeeeeeeeeeeeeeee!

You! Yes, you made my day today! ;)

Ootan "Tuulepealset maad" ja siis magama.. ma ei tea veel, kuidas ma selle jõuand ära oodata.. silm vajub kinni, juhe on koos - mis unesümptomeid ma veel ootan?!
Homme teen pika uinaku.

lühidalt

1. Tahan tööle
2. Tahan, et pea ei valutaks enam sellest karussellil keerutamisest
3. Pean Sinu juurde tulemiseks aja kinni panema...
4. Rohkem lund
5. Ära seekord valeta, palun
6. Ei viitsi homme koolidesse esinema minna
7. Tänane jõulupidu oli vahva
8. Kätlin ja Pille on suurepärased kokad
9. Tahan tööle
10. Tahan, et mul ka ükskord veaks
11. Me oleme Temaga kaugeks jäänud, kurvaks teeb, eriti jõuludel
12. "...igaühe jaoks on kuskil keegi, mõeldes: kuhu Sa jääd?..."
13. Kus Sa oled siis?!

neljapäev, 4. detsember 2008

pea on pulki täis!

Hullult palju jääb pähe ju.
Keskendumisvõime peaaegu 0.
Õppimie soov - 0.
Õhutemperatuur õhtuti, kah 0.

Üldse on hästi "lahe" olla.
Linkin Park ütleb selle peale: What the fuck is wrong with me?!

Üritan oma nägu täna siin mitte näidata

17 päeva

Kell on pool neli ja ma passin ikka veel üleval. 10 korda võite arvata, miks..



Peas
Minu sees
Kauaks?
Kannatlik




Oeh, ma ei tea.. aga see on päris imeline

teisipäev, 2. detsember 2008

elu on nagu pall

võiks kunagi niisama istuda ja rääkida - pole ammu arutanud asju - vahel on äge vanade tuttavatega korraks kokku istud jne ? kas pole

Jah, elu on täis üllatusi. Samas, mida siin imestada, ei imestagi, lihtsalt positiivne. Sogane vesi saab ükskord ikka selgeks. Mis sogane.. antud olukorras võin öelda, et vanade tuttavatega on, millest rääkida, sest mõlemad on muutunud.


Aga arvestades nüüd eilset.. või oli see täna.. olen maganud ühe tunni ja praeguseks hetkeks täiesti zombi juba, valmistun uneks. Ja noo.. ausalt, miks ma istun nii kaua üleval, viimased päevad, nädal juba täis.. no ei tea, aga tunne on hea ja kas peangi muud veel teadma.. ütlen saladuskatte all: tunne pole ammu nii hea olnud!

Olen segaduses, aga ma tunnen! Vaikselt, kannatlikult.. kuid siiski!



Lähen täna vara magama.
Pea ei lõika.


Sellest saan küll aru, et kus liiga palju rahulolu, seal tuleb kohe mingi langus. Aga veel on vara sellest rääkida! Veel on vara! Veel pole aeg!
MA TUNNEN! :D