teisipäev, 27. november 2012

Pahupidi

Teate, vahel ei saagi õieti aru, kas elu paneb inimest proovile või pigem paneb inimene ise end proovile.
Kui rääkida võtmes...


Või on see koosmõju. Tänane päev on olnud täis ärevust. Õhtuks olen kuidagi moodi end rööpasse ajanud. 

Viimased 4 ööd ei saa korralikult magada, uni on rahutu ja unenäod ärevad, sündmusterohked, mitte hirmsad, aga häirivalt rahutud. Täna öösel näiteks jäime pereautoga lumetornaado kätte. Tundsin end turvaliselt, aga kogu tegevus oli nii äkiline ja ootamatu.

Tööl. Selgus, et homme läheme Eveliniga mõlemad esmaabi koolitusele, õhtuks tööle tagasi. Neljapäeval koolitus. Reedel väljasõit ja väike promo koolides. Meil on praktikant keskuses. Justkui vähem tööd oleks, aga ideid on rohkem ja tegevused saavad kiiremini tehtud. Ärevus.

Lisaks.. ahh. :)

Tänased rahu saavutamise mõtted:
ma olen õnnelik ka siis, kui ma tunnen, et mul õnne pole
Ma armastan, ma armastan, ma armastan, ma armastan, ma armastan..
ma ei lõpeta, ma ei lõpeta, sest ma tunnen ja usun, et on vaja jätkata
ma kujutan endale paljusid asju ette, vanast harjumusest olla kartlik ja karta seda, mida pole veel näinudki
I do as much as I can handle. I do as much as I can handle.
And I can handle much more than THIS - ärevus praegu ja siin minu sees, mind ründamas!


Sain tund aega varem töölt lahti, ettemaksuna.
Avasin bussis taas raamatu ja esimene lause, mis mind tabas: "Olla õnnelik tähendab ka ülejõudmist ärevastõnneootusest."

Mida peaks see siis nüüd tähendama, täna, minu jaoks?

Mu mõistus ründab mind oma valede tõdedega.. NII ON, USU MIND.. su hirm on põhjendatud, su kartused on põhjendatud, karda, ole ettevaatlik.
Sisuliselt ütleb ta mulle - ära usu, looda ja armasta. KARDA.

Aga kas on hirm ja kartus meid kunagi õnneni viinud. Seda ütleb ka raamat:

"Kui mõni võõras loom tungib mesipuusse, peatavad kõik mesilased oma töö; ja samuti jätavad meie hinges, kui põlgus või loobumus on sinna asunud, kõik meie võimed ja voorused oma tööülesanded, et koguneda iseäralise võõra ümber, keda meie suurelisus nele tõi."


Aitab. Täna pean säästma energiat tädi essee jaoks. Hakkan seda nüüd kohe siinsamas kirjutama.

Tänased ilmastikunähtused: hommikune vihm, päike (ohtralt päikest), pilved, tuul, vikerkaar, jäide maas.. kas võib öelda, et talv tuleb või on meil vaja viiendat aastaaega? :)




Ma tunnen talve lõhna.
armastan, et ma usun ja alla ei taha anda, isegi, kui sees kõik keerab. Iiveldus läheb üle. Ma veel ei ole seda kogenud. Aga läheb.

esmaspäev, 26. november 2012

Täna on see mõte mu jaoks. Üleni on mu jaoks.

Elu on pöörane. Lihtne ja pöörane samal ajal
Aga alati on oluline säilitada rahulikkus, kannatlikkus, usk ja armastus esimesteks
Alati armastus. Ja uskuda kogu aeg
Ka kõige ebareaalsemates olukordades
Uskuda
Ja mitte karta valu, kurbust

Tõesti, südamepõhjas sügaval ikkagi jätkata armastamist. Isetult

Nüüd õpin ma seda
Isetult armastama

osata armastada ka üksi olles..
..seda ma püüan


Hahaa :)

reede, 23. november 2012

Armastusest

See nädal tööl on olnud kui üks suur rahulolu ja mediteerimine. Ükspäev rääkisime armastusest. Täiesti ootamatult ja juhuslikult.

Mõnel üksikul päeval on päike tuppa sisse siranud, et isegi ruloo tuleb ette tõmmata, et arvutiekraani näeks.
Tihti jätsin ruloo ülesse, et päike sisse lasta.

Lapsi käib vähe, aga see-eest saab iga päev ikka kas mõne ööülikooli loengu või mitu head artiklit läbi lugeda ja mõtestada.

Istume vaikuses ja leian end tihti omaette naermas.. naermas elu avastuste üle.

Ma olen õnnelik ja ma armastan elu väga.


Koju sõites loen alati raamatut või pühendan need 30 minutit unistamisele. Enam kahjuks merd ei näe, kuna juba pärast kuut on väga pime väljas.. imelisi vaateid avaneb teinekord.

Sel nädalal olen otsinud infot armastuse kohta. Kuulanud-lugenud, mida teistel on sel teemal kosta. Sain infot mitmest allikast, kuid lõpuks oli mul haardes ikkagi mu enda hea raamat, mille täiesti juhuslikult (või mitte) tädi poolt lõpetamiseks sain. Ta ei pruugi ise teadagi, kui suure kingi ta sellega mulle tegi. :)
Ja raamat kirjutab tarkusest ja saatusest.. nende suurimas tähenduses. Ma mõtlesin, et ei saa olla, et ta ei kirjuta armastusest. See pole mingi tarkus, kui ta ei kirjuta armastusest. Ning raamatu lõpus.. ta kirjutabki. Alustasin lugemist sealt, kust tema alustas kirjutamist armastusest.. otse armastusest.

Kuna ma loen ja leian mõtteid, mida oma sõnadesse ümber ei taha veel panna, siis, siin nad on:

"Tund on kõhklev ja arglik rändur, kes rõõmutseb või kurvatseb teda kostitava peremehe naeratuse või sünge pilgu kohaselt. Mitte tema ei too meile õnne; me ise oleme kohustatud õnnelikuks tegema tundi, mis tuleb varju otsima meie hingest. Tark on see, kel on alati soovida talle lävel midagi rahustavat. Tuleb kuhjata endasse lihtsaima õnne põhjusi. Ärgem kaotagem seepärast ühtki juhust, et olla õnnelikud. Püüdkem tunda alul kõigi inimeste kohast õnne, et eelistada talle hiljemini asjatundlikult endakohast õnne.
Sellega on samasugune lugu kui armastusega. Peab olema sügavalt armastanud, et teada, kuidas tuleks armastada siis, kui ei armastata enam. ..."

"Ka ei nimeta me targaks seda, kes näiteks tunnete alal ei lähe lõpmata palu kaugemale sellest, mida aru talle lubab, või mida kogemused soovitavad tal oodata, Ka ei nimeta me targaks sõpra, kes ei pühendu oma sõbrale seepärast, et näeb ette sõpruse lõppu, või armastajat, kes ei andu täielikult, kartes armastuses hävida.
Tuleb endale öelda, et sada õnnetut juhtumit röövib meie õnneenergialt vaid kaduvaid ja ülearuseid osi, ja tuleb möönda, et kogu tarkus on kokkuvõttes vaid nagu puhastatud õnneenergia. Tark olla täendab õppida õnnelik olema, et õppida samal ajal omistama üha vähemat tähendust õnnele omaette. On tarvilik, et inimene oleks niikaua ja niipalju kui võimalik õnnelik; sest et need, kes väljuvad lõpuks iseendast õnne värava kaudu, on tuhat korda vabamad kui need, kes väljuvad läbi kurbuse värava. Targa rõõm valgustab üheaegselt ta südant ja kogu ta hinge, seevastu kui kurbus valgustab sageli vaid südant. Inimene, kes pole tundund õnne, sarnaneb ränduriga, kes on reisinud elati vaid öösiti.
...
Õnnelik ei tule olla õnnelikkuse pärast, vaid selleks, et õppida selgesti nägema seda, mida varjaks meie eest alati tühine ja liiga passiivne õnne ootus."

"Kui teid on petnud näiteks armastus, kas arvate siis, et teile oleks hüveline olnud uskuda kogu eluaeg, et armastus on see, mis ta pole, mida ta ei saa olla? Kas arvate, et seesugune illusioon ei võltsiks te tähtsamaid tegusid ega varjaks kauemat aega üht osa tõest, mida tahate saavutada?
...
Õppigem moodustama oma pettumusist salapäraste ja ustavate sõprade, eksimatute nõuandjate koondist. Kui mõni neist, julmemana kui teised, lööb meid hetkeks maha, ärgem öelgem siis ohates: elu pole nii kaunis kui me unelmad; öelgem selle asemel: meie unelmais puudus midagi, sest nad ei tõestunud elus. Lõpuks koosneb ka nii palju kiidetud tugevate hingede jõud vaid pettumusist, mida nad on lahkelt vastu võtnud. Iga pettumus, iga vastamata jäänud armastus, iga luhtunud lootus lisab teatavat kaalu teie tõe kaalule, ja mida enam illusioonid teie ümber langevad, seda üllamalt, seda kindlamalt ilmub suur tõelus, nagu päike, mida näeb selgemalt läbi talvise metsa lagedate okste."

"Olen näinud mitut armastuse tõttu murdunud elu, kuid on tõenäone, et kui lõhkujaks poleks olnud armastus, siis oleks sõprus, tüdimus, püsimatus, kõhklus, ükskõiksus, tegevusetus purustanud samad elud. Armastus purustab südames vaid hapraid esemeid ja kui purustab seal kõik, siis tähendab see, et kõik oli seal liiga habras."

"Jah, ma usun, et maa peal pole ihaldatavamat õnne kui võrratu ja kauakestev armastus, aga kui te teda ei leiagi, siis pole kõik see, mida olete teinud tema väärimiseks, kaduma läinud teie südamerahule, teie ülejäänud elu mehisemale ja puhtamale siserahule."

"...me võime alati armastada. Armastage omalt poolt võrratult ja teile saavad osaks peaaegu kõik võrratu armastuse rõõmud.
...
Ärge arvake, et ebavõrdse armastuse õnnetutel tundidel kannataks rohkem see, kes on õiglasem, targem, suuremeelsem ja suursugusemalt kirglik. Parem armastaja pole peaaegu kunagi haletsemisväärne ohver. Täielikumalt ollakse ohver vaid siis, kui ollakse oma vigade, oma eksimuste ja ebaõigluste ohver. Nii ebatäiuslik kui te oletegi, teie võite rahuldada iga imetlusväärse olendi armastust, kuid imetlusväärne olend ei rahulda teie oma, kui te pole täiuslik."

"Ja olgu teie südamesaatus milline tahes, ärge kaotage julgust. Kõigepealt ärge arvake, et kuna te pole tundnud armuõnne, et teile seepärast peaks lõpuni jääma tundmata inimliku olemasolu suur õnn."


/"Tarkus ja saatus"; Maurice Maeterlinck/

Armastus on.. kogu aeg olemas ja igal pool olemas. Ma ei arvanud nii mõnda aega tagasi.
Kui me teeme kõike armastusega, siis me juba tunneme armastust. Kui me ei karda haiget saada, siis me juba tunneme armastust.
Mees-naine vaheline armastus on vaid üks osa sellest suurest armastusest.
Kuna ta on nii intensiivne ja kui me tõeliselt armastame, siis me kogeme palju ja saame korraga palju, kuna anname palju.. 
..seepärast on ta ehk eriline ja alati ihaldatud olnud.
..sest kes on armastanud, on elanud.

Ma enam pole kindel, et elus on inimestel suurim ja õilsaim eesmärk pere luua ja järglasi saada.
Jah, elu õilis eesmärk on elu edasi anda-kanda. Aga anda-kanda saab mitmel moel. Saab aidata elule need, kellele on elu antud, aga nad on selle ära kaotanud.. armastust ja elu on meil võimalik edasi kanda igas oma tegemises.. igas kogemuses ja koosolemises teise inimesega.
Iga päev.
Iga minut.
Iga sekund.

Oled sa seejuures isekeskis või paaris või.. kuidas iganes.
Peaasi, et õnnelik ja armastad.

Jah. Need on mu selle nädala mõtted.

neljapäev, 15. november 2012

Gruusia söök

Kui miski Gruusiat iseloomustab, siis on see SÖÖK, söök ja veelkord söök.
Erivajadusi nemad söögi juures ei tunnista. See on veel liiga võõras maailm nende jaoks. Taimetoitlased.. mhh, kes need on ja miks? 

Nendes rummikoogilaadsetes palades arvasin mina tundvat tuunikala maitset, aga ei - ainult taimne ja oi, kui hea!
Esimene taldrik - Ispanaki - aurutatud spinat sibulate, ürtide ja kreeka pähklitega. 
Citeli Lobi - punased oad, kreeka pähklid, ürdid. 
Badrijani - täidetud baklažaan, sibulate herbide ja kreeka pähklitega.



 Seened - keedetud, praetud, täidetud.. 

Lisaks oli üks sai, kus vahel oli juust. Nägi välja nagu lahti lõigatud pitsa. Teine toodi veel lauale, seal paistis vahel olevat hakkliha.. ilmselgelt. Tegelikult olid hoopis purustatud oad ja oi kui palju parem kui hakklihapitsa.

Praegu panen vaid söögi pilte, kuna mul endal on pannil.. nn pasta juurviljadega ja oeh.. no pole see!

reede, 2. november 2012

Täna on ju hingedepäev!

Juba mitmendat tundi olen justkui mingis teises dimensioonis. Tohutult hea on olla. Suur rahu on sees. Nüüd peaks justkui olukorda ära kasutama ja midagi imelist looma.

Projekt, mille lootsin täna enamuses valmis saada, muutis vormi ja suurendas end vähemalt 2/3 võrra. Olukord, kus oled millegagi algust teinud ja tunned, et asi on suurem, kui esialgu arvasid. Seega, kui on soov areneda, midagi uut õppida, tuleb väljakutse vastu võtta. Võtmed: positiivne meelestatus tehtava suhtes ja usk.

Ma ei karda.
Ma armastan.


Kõik algab alati sisemisest tasakaalust või tasakaalutuse märkamisest, ehk siis ikkagi tasakaalust.


Ma tahan hõisata! Mul ei jagu sõnu selleks.
Võibolla rõõmustab mind hetkel äratundmine, taaskohtumine selle olekuga, mis valdas mind veel 3 nädalat tagasi.

Et tegelikult ka on nii.. kui oled liikunud edasi ja hoiad oma seisundit, kas pead siis jätkama mingeid harjutusi või misiganes mõtted-tegevused toetavad su oma seisundi püsivust.. on võimatu liikuda tagasi. Sa oled juba edasi astunud tohutu sammu.


Ja hea, kui saan teisi aidata.
See on nii hea.


Olgu, viimane energia läheb täna projekti peale.
Ma armastan elu.
"Our great goal in life is to love. The rest is silence."

Juba mõnda aega tähendab armastus minu jaoks.. midagi täiesti teistsugust, mida ma pole kunagi kogenud.