neljapäev, 30. juuli 2009

KAO ÄRA!


Ei tea, mida kõike ära ei teeks, et kergem hakkaks. Igasugu lollusi ja hullusi teeks ainult.
Nii, kohe lähen lolliks.
Kui kohale jõuan, siis pööran vasakule ja lähen hulluks.
Lõpp-punktis hakkan hullusi tegema.
Peaasi, et ära saaks siit, kus kõik kummitab!

kolmapäev, 29. juuli 2009

Kaks nädalat.
Palun, mine siis ära vähemalt.
Vaatasin küll. Proovisin igatepidi vaadata ja olla ja rääkida ka, aga no, ei läinud kuidagi.
Pean veel ootama.
Kes viitsib minu eest voodi ära teha? (kätemeri)
Homme magan nii kaua kui jaksan. Siis projekt ja siis noortekas.. appi, kas ma tõesti jõuan normaalsel ajal?!

Hah.. kaks nädalat. Tõesti on juba nii palju?
Kähku magama enne, kui..

teisipäev, 28. juuli 2009

Paabel - Kus Käisid Sa?

Folk oli viimase peal. Ei oleks osanud arvata, et nädal aega Viljandis võib nii hea olla. Tuleb ikka õigel ajal minna, siis on hea.



Päevad olid pikad, vahel jagus aega, et kontserte ja sõpru ning tuttavaid külastada. Enamasti oli ikka töö ja festivali melu. Piletimüügi tipphetked jäävad kauaks meelde. Eriti Lenna ja Zetode kontsertipiletite müük... no nii kiiresti ei ole ma veel kunagi vist arvutanud ja pileteid rebinud. Tegime festivlirekordi sel päeval. Nii palju pileteid pole varem koha peal ühele kontserdile välja müüdud. Saime natukene jotsi ka ja turvad olid lõpuks nagu oma tuttavad. Inimesed olid huvitavad.. küll jändasid oma rahadega, osad kurtsid ja no kui juba viiekümnendat korda pidi inimestele ütlema, et ei, meie ei anna teile päevapileteid, siis lõpuks pakkus see ainult nalja. Väga lõbus ja meeldejääv. Olla selle melu sees ja näha, mismoodi üht suurt festivali korraldatakse ja mismoodi inimesed selles siblivad.



Paabel oli hea. Nii hea, et ma ostsin lõpuks ikkagi plaadi ära, kuigi ma mõtlesin, et ei osta. Siis, kui Robert seda kuulata andis meile. Ikka ostsin. Nii head.. millise fiilinguga nad laval mängivad.. oeh.. üks parimad kontserte folgil, millest osa sain.



Pidu oli ka väga fun. Palju süüa ja juua ja juttu. Uued tutvused ja toredad inimesed. No, oli ikka lahe küll. Eriti jääb meelde nukuteater.. pole enne nii head esinemist näinud.. lihtsalt väga andekas! Pimedas ja laualampidega.. lihtsate vahenditega väga hea etendus.. värske õhu käes. Kui ma saaks, siis ma näitaks siin seda, aga ma ei saa. Istusime kella viieni lõkke ääres.. see oli ikka meeletu.. nagu teine jaaituli. Jaak Johanson mängis kitarri ja laulis meile nii ilusaid laule. Andol oli sünnipäev.. tähendab.. täna ongi ju! Võtsin mitu head lisarasva kõhu peale juurde.. süüa sai nii palju kogu aeg. Mis nii viga vabatahtlik olla! Hea tunne.. olla vajalik ja olla mingi suure masinavärgi väike osake, ilma milleta oleks raskem hakkama saada.



Väga vinks!



Kadri ja Martniga tsillisime ka ringi. Martinil oli ka sünnipäev! Mängisid Tegelaste toas ja siis hiljem läksime VIP-telki, kus iga õhtu käis pidu hommikutundideni. Tants ja trall. Superluks! Ma muidugi magasin täiega.. selle sooja tugitooli peal.. suures välitelgis.. ah, lahe ikka, et ma läksin. Vahepeal mõtlesin, et äkki poleks pidanud.. üksi ja kedag tuttavat ka pole, kellega saaks koos hängida. Aga õige valik oli ikka. Järgimine aasta peab raudselt uuesti minema. Nüüd ma sain siis teada, mis asi see Viljandi Pärimusmuusika Festival on. Midagi väga head.. iga aasta. Lisapoonusena on järgmine aasta meil ka korter sel ajal. No, super ju!

Ahjaa! Nägin nii palju inimesi. Marta ju.. tal on viiekuune poeg. Nimeks on Paul. Tuleb tõdeda, et nii õnnelikku isa ei ole ma enne näinud kui seda on Pauli issi. Silmale pakkus rõõmu. Martal läheb väga hästi.
Helena abiellus Kertu sünnipäeval. Pole olnud aega õnne soovidagi.



PS. Käisime täna Viljandi järves ujumas ja eile öösel magasin ma vanaaegses aidas ning voodis, mis oli täpselt minu pikkune. Kõrval olid kangasteljed ja kogu sisustus oli vanaaegne luksus.

Hea on kodus olla, saan välja magada ennast ja homme noortekasse koristama minna. Samas tean juba ette, et varsti tahan siit uuesti minema.

Ja äkki olengi midagi enamat väärt! :)

Ma igatsen Sind nii väga!
Kõigest hoolimata on mu süda Sinu.
Ära käi mind orkutis vaatamas!
Aitäh, et Sa pole mind unenägudes enam külastanud (mitte, et ma oleks palju maganud viimasel ajal, aga..)
Ükskord ikka. Ma ju tean.

(tean, et postitus on väa vigane ja segane, aga noh.. pole hullu)

kolmapäev, 22. juuli 2009

If the heart is so full of hopeful love, then it is so. Even when common sense says, "no-no-no", the heart still says: "and and and!"

Otsisin oma blogi lehte googlest ja leidsin. Panin huvi pärast tõlkimise peale ja kogu mu blogi leht ilmus kummaliselt sõnastatud inglise keeles. Naljakas.

Piljard oli lahe!

Ehk olen ma hoopis kedagi paremat väärt.
Muidugi tunnen, et Sina oledki parim!
Aga kui nõiaring ei taha ega taha lõppeda, siis pean ma midagi enda heaks tegema, et elu tunduks taas elamist väärt.
Muidugi on mul valus ja sa oled ka praegu mu südames kinni, aga kuidagi peab ju edasi liikuma.




Ahh, täna oli ikka põrgulikult hea päev! Saan 2 tundi magada ja siis folgile, folgile, folgile!!! Olen ootusärevuses!




Pealegi.. kes oleks võinud arvata! Kes oleks võinud arvata?!
Ning veel.. mul on hea meel, et ma pole üksi. Sõbrad on ikka tähtsad, eriti, kui on väga valus. Juba see, et nad olemas on ja nendega saab koos aega veeta, on tähtis.


Muide, mu läppar saabus täna garantiiremondist. Ei mäletagi, millal ta sinna läks.. nüüd tuleb programmid ja failid üle transportida ja osad programmid peale laadida.. kui keegi itimees mind aitaks (100 kätt tõusis), siis olen peagi oma arvuti rüppes. Vinks! Peaks ta siis vastu ka..


Ja seda ka, et aasta tagasi oli meil skatepargis suur spordisündmus ja pärast seda Joosepi juures peoke ja siis kirsiraksus käimine.. jah, kes oleks siis osanud arvata, mis aasta pärast on. Tegelikult pean tõdema, et need 2 päeva on olnud ikka sarnaselt positiivsed. Ometi on aastaga nii palju juhtunud ja noh, see ongi ju normaalne, et progress käib kogu aeg.


Ikkagi.. mäletan, kuidas Kätrin ütles: "üks tüüp rääkis küll sinust suure õhinaga" ning mina ei uskunud, arvasin, et niisama räägib. Oeh. Ei muutu kurvaks.. ei tohi! Täna mitte


Kavatsen end rummist vinti juua, vohh!

esmaspäev, 20. juuli 2009

See ongi ju see!

Ahhh.. igatsen Liverpooli õhtuid koos ülimõnusa muusikaga.
Igatsen vihmaseid rokk-kontserte, pärast mida kõik lihased valutasid ja kaela ei saanud pöörata-
Igatsen lõkkeõhtuid ja grill-liha maitset.
Igatsen telkimist ranna ääres.
Igatsen end mõnusalt vinti juua ja siis hästi palju naerda ja nalja teha.
Igatsen mõnusaid saunaõhtuid.
Igatsen tagasi oma mälestustesse.
Igatsen oma südant.
Igatsen iseennast.
Igatsen seda, kuidas ma ikka igatsesin. Siis oli justkui põhjust ka.
Palun tooge kähku folk minuni, ma enam ei jõua. Enam ei taha ka, kuigi peaks.
Ma lihtsalt enam ei suuda siin olla..

Mis kõige haigem.. ma saan ju Sinust aru. Kui ma nii mõtlen, siis saan aru.

Palun aeg, liigu kiiremini. Või ma ka ei tea, mis see aitab.
Oeh, miks kõik organid ei suuda üheaegselt reageerida. Kui põis on täis, siis ta on ikka täis, eksole. Ja kui magu on tühi, siis ta on tühi ja nõuab süüa. Kui mõistus (peaks asuma ajus) ütleb nii, siis nii on ka. Kui süda on nii lootusrikkalt armastust täis, siis ta on seda. Isegi, kui mõistus ütleb: "ei-ei-ei", siis süda ütleb ikka: "ja-ja-ja!"

No, miks ei võiks süda kiiremini reageerida?

Ma ju tean ise ka vastust.


Aga võib-olla polegi nii nagu ma arvasin. Ehk tõesti tuleb veel selliseid hetki. Ehk tõesti oli see lihtsalt üks õige vastik-hea kogemus, et siis kunagi targem ja parem olla. Oeh.. oleks siis läinud nii nagu muidu.. hakkad midagi tundma ja siis teine ei tunne sama. Nii veel saaks kuidagimoodi. Aga kui hakkad midagi tundma ja siis teine tunneb ka sama ja siis olete veel koos. Ja siis enam pole. Vot siis ei saa kohe üldse enam. Mida peavad tegema need, kes tunnevad midagi ja siis teine tunneb ka ja siis nad on veel kaua kaua kaua kaua koos. Ühtäkki enam pole.. Mida nemad veel tunnevad?

Olen enne ka öelnud, et tundeid ei saa võrrelda. Mõne jaoks on lillede närtsimine sama valus kui kellegi jaoks ema kaotus. Mine sa tea, võib ju olla nii.. skaalale ei saa panna. Me kunagi ei tea. Nii, et kui üks nutab rohkem, samas teine on vaiksem, siis ei saa öelda, et see kes palju nutab, tunneb rohkem valu. Või.. see, kes elab väljapoole arvaks, et tema valu on suurem kui selle oma, kes elab sissepoole, lihtsalt seepärast, et väljapoole elaja PEAB saama seda valu JAGADA.

Ahh, imelik teooria, aga ma usun seda.

Nii, et ma tean, et mul on väga valus ja mul pole kunagi enne nii valus olnud. Tean vaid seda ja muud ei olegi öelda.

pühapäev, 19. juuli 2009

Tänane õhtupoolik on lihtsalt mõnus olnud ja see vihm oli puuduolev kirss tordi pealt. Nämm!
Nii mõnus oli vaadata, kuidas pilved liiguvad ja natukene sinist veel paistab. Jäin totaalselt paduka kätte. MÕNUS ON OLLA ÜLENI VIHMANE!

Mul on vaja tegevust. Lõõgastavat tegevust. Folk, tule rutem!

neljapäev, 16. juuli 2009

Tahan siit linnast minema

Kallis huvijuht, mul puudub teie jutu vastu huvi.
Kunagi hiljem
'mõneks ajaks'

Vähemalt ma tean, kuidas käituma pean.
Sitt variant siiski. Just see pidi siis käiku minema.



Täna tegime pilte. Augustis saan üles riputada. Juhei, seegi vähemalt hea.

teisipäev, 14. juuli 2009

Ei tea kunagi ette

29. märts siis

Täna mõtlesin.. millal ma viimati üldse nutsin? Ma ei mäletagi seda päeva. Tavaliselt nutsin tihti.. igasuguste juhtumite pärast.. aga kui Sina minu ellu tulid, vajusid kõik pahad asjad settena põhja.. sina kerkisid pinnale.

Aitäh. Mu elu on värve täis, rohkem kui oleksin osanud loota.

Iga päev pean endale tunnistama, et see imeline tunne on siiski olemas. Ning kui see on juba olemas, siis oled maailma kõige rikkam ning mitte ükski muu asi, ese, olukord ei suuda seda üle trumbata. Tänu sellele tundele on kõik muu ka parem ja ilusam. PS. Ma ei kõnni pea pilvedes, mis sest, et olen metsikult armunud.


Kes oleks osanud arvata.. eksole
Kes oleks osanud arvata


Homme on minu kohtupäev
Jah, ma kardan, kuid ma ei tohi.
Kardan ikkagi

Oleks see siis nii lihtne, võiks ju olla vahepeal. Lihtne. Sõrmenips. Lüliti klõps. Silmade pilgutamine. Lihtne.


Ei soovi enam neid unenägusid näha.
Aitäh

pühapäev, 12. juuli 2009

Suvi on alles ees

Ma arvan, et me oleme ühed imelikud inimesed. Nii ju ikka ei teeks nagu me teeme :D
Kui aus olla, olen juba folgi meeleolus. Ringitan kavas kontserte, kust ei taha mingi hinna eest puududa. Hea tunne tegelikult.. raha on vähe, aga kui hästi majandada, saan ikka kõike, mida tahan.


Loodan, et järgmisest nädalast saab asja. Võiks ju. Ei tea kohe, keda paluda. Uskuma peab ja iseendasse.

kolmapäev, 8. juuli 2009

Oli alles reis.. igatsesin väga koju, mingit kontakti Eestiga, inimestega, kes siin olemas. See oligi ainus, mida igatsesin.
Praegu istun arvutis ja olen reisisegaduses ja oma elusegaduses. Tunnen, et ei taha tegelt siia jääda, sest kogu karusell käib ju nüüd edasi. Jätkub sealt, kust pooleli jäi. Ma ei taha seda. Ei taha üldse.

Kurb on. Muud ei oskagi öelda.