pühapäev, 2. märts 2008

Lähen ajast tagasi.
Ega mul ei olegi enam meeles, mis oli. Nii pikad vahed tekivad. Elu ise on muutunud tähtsamaks, kui siia kirjutamine. On?

Täna tundsin.. segased tunded on sees. Kõnelaager meeldis mulle väga. Vahur-Paul Põldma oli meie grupi õppejõud. Meeldejääv, sügav, mõtlik.. ma üldse ei taha siin kirjeldada seda.

Tulin koju.. tee peal lasin mõttel lennata. Mul tõesti on selline tunne, et olen sündinud valesse kohta. Kuidagi valesti on. Selline tunne, nagu ma oleksin võti, millega üritatakse ust lahti keerata.. aga siis selgub, et sakid ei sobi kokku - see võti kuulub kuhugi mujale. Mina. Ma ei tea, kas see on lollus või lapsikus või mis see on, aga ma tean, et ma ei taha nii tunda. Paljud asjad on viltu, valesti.. minu pärast ja teiste pärast. Ei, las nemad elavad nii nagu nemad tahavad. Muuta saab ikka ja alati ennast. Tühi on. Kuigi ei peaks olema. Aga on. Kuuluvusetu.
(mul on peal see melanhoolne tunne)

Jah, ma ei näe helget tulevikku, aga ma ometi usun ja loodan, et ka minu jaoks on maailmal midagi varuks. Just.. midagi. See, mis muudaks kõik. Väike, aga suurelt.

Jah, ma ei näe end järgmisel aastal siin. Ma olen mujal ja ma tahangi minna. Minna, et tagasi tulla. Enne minna. Ma lihtsalt ei taha.. siia.. ma tean, et kui lähen, siis tagasitulles olen veel rohkem eemal. Aga isegi sellesse ma ei usu.

Igatsen midagi, mida pole näinud. Ja igatsen seda, mida vaimusilmas näen. Reaalsus ei saa olla midagi muud. Lihtsalt ei saa.


Money don´t make my world go round
I´m reaching out to a higher ground
To a warm and peaceful place
I can rest my weary face

Life´s answers we try to find
Battling inside our minds
Where do I go from here?
Will all my friends be there?

Cause we´re living, we´re living in a crazy maze
and we´re fighting, we´re fighting to rise above the haze
light´s at the end of the tunnel
sometimes the journey is long
there are many theories
who´s right and who´s wrong?

The pressure´s on I have to choose
I've got nothing to lose
I close my eyes I take a chance
Now I dance a different dance.

What´s the key to a happy life?
A healthy mind and lots of spice
Running barefoot through the trees
That´s my idea of free

pack my bags, I´m on my way
Don´t know where I´m gonna stay
I´m on the train bound destiny
I can set my spirit free.

we´re living, yes, we´re living in a crazy maze
and we´re fighting, we´re fighting to rise above the haze
light´s at the end of the tunnel
the journey may be long
there are many theories
who´s right and who´s wrong?

Ma pole 3 päeva netis käinud ja ma ei taha ka. Tahan vaikuses olla. Ma ei taha end siduda asjadega, mis nõuavad tähtaega. Varsti on mul see võimalus. Ma saan lihtsalt olla. Ma ei taha olla kellegi utsitaja. Ma tahan teha rõõmuga. Või siis üldse mitte teha.


Saame kokku ja joome teed, palun.


Palju õnne teile! Ilusad ja hingestatud inimesed. Kuldsuud.

2 kommentaari:

vahurpaul ütles ...

Kui ma olen selle segaduse tega ja kui ma saan kuidagi seda segadust selgitada, saame siis kokku ja joome teed. Ilmselt aimate, kes siin kirjutab ja kuidas mind leida.

Vaba oma mõtetelt ütles ...

Kahjuks või õnneks pole. Kõnelaager tõi pigem selgust ja head tunnet. Segadus on juba ammusest ajast. Aga osad asjad on sedasi.. neid ei saagi lahendada, kui minu suu pannakse sunniviisiliselt kinni. Ja sedasi ma käin seal koolis. Tahan nii väga öelda, kuidas oli ja mis oli.. aga ei saa.