pühapäev, 4. jaanuar 2009

kvaliteetaeg..

Täna ma kirjutan siia hea meelega. Täna ma tahan kirjutada. Kirjutan ainult heast.

Ausalt öeldes ei mäletagi, mida reedesel päeval tegin. Tean, et mul oli närune olla (vastikud lahendamata asjad), praegu on see kõik settena põhja vajunud.. jalalabadesse, kui nüüd seda reaalselt ette kujutada. Kõndinud olen ma küll palju, kuid jalavalu ja väsimuse üle ei nurise. Kõht on kergelt korrast ära ja pea natukene uimane, küünarnukk kukkumisest valus, muidu on hea. Jah, hästi!

Reedese päeva tipphetk: sain õunakoogi valmis! See rõõm polnud nii suur kui piltide joonistamine on olnud.. ei saagi kunagi olema.
Kuid mul polnud mingit tahtmist hommikul vara ärgata ja bussiga Tallinna poole loksuda, eriti veel, kui peale iseenda raskuse pean vedama veel mitmeid teisi füüsilis raskusi.. pika vaagimise peale vedasin oma kompuutri kaasa, nüüd tean öelda - mõttetu tegu! Bussis oli väga ebamugav midagi trükkida ja ma ei olnud üldse projekti lainel, ei olnud Tallinna lainel ka, unistasin, sest.. kuidas saakski bussis midagi teha, kui õues on nii ilus ilm!? Kunstiteos! Viimati oli päike sel päeval, kui Marita juures käisin, tänase seisuga siis nädal aega tagasi.
Kohtusin Agnesega, sisustasime kogu aja istumise ja rääkimisega ära ning oligi aeg bussiga sündmuspaika liikuda.

Mustmiljon peatust ja siis.. Pihlaka! Bussist välja ning kohe majade vahele nagu oleks mul igas olukorras priljantne mälu..
Toas istusid kaks võõrast nägu ja nemad. Viimaks oli kogu elamine rahvast täis ning joogid-söögid nina all, jutuvada suur ja üldine lõbus meeleolu. Timo segas banaani.. mis selle nimi nüüd oligi.. no igatahes oli vähese alkoholiga eksootiline väljamõeldud jook, vihmavarjuke tegi selle veelgi meeldivamaks. Põhimõtteliselt kui klaasid tühjad, toodi kohe juurde. Korralik teenindus. Mängisime pokkerit: õiged žetoonid, kaardid, alus jne. Sain natukene rohkem sellest mängust aimu. Seltskond oli väga huvitav, kirju. Mina teadsin osasid ainult, kuid sellest polnud midagi. Sel ajal, nende inimestega koos olles, tundsin, et ma olen Sulle oluline ja me suhtleme veel ja veel, isegi kui meie teed on alati nii lahus olnud. Tõsi see on, et enam ei saa ma Sinuga siis rääkida kui tahan ning ma ei tahagi enam nii palju kirjutada Sulle.
Igatahes oli mul väga tore ning aeg õnneks venis. Mul polnud õrna aimugi, kas jään Tallinna ööseks või lahkun viimase bussiga. Igaks juhuks võtsin kogu kraami kaasa.. kes teab, mis saab. Üldine mõnus olek lõppes kauaoodatud protseduuriga: Timo patside maha ajamine.. ja mina lootsin, et need jäävad talle pähe. Avasime šampuse ning ütlesime toosti Timo juuste terviseks, juhei! Ta oli väga löödud.. kogu elu oleks justkui nendes juustejublakates.. olen alati tundnud, et mul on temaga mingi hingeline side. See on ehk rohkem minupoolne, kuid olemas ta on. Kui enamus viskas selle kõige üle nalja, siis minul tikkusid vägisi pisarad silmadesse.. vend sai õiguse esimese patsi lõigata, siis Kairit ja siis teised.. ja mina ja.. kõik said.
"Te olete südametud, õelad", nii ta meile ütles "...aga ma armastan teid kõiki." Kairitil ja minul olid silmad vett täis, kuidagi väga raske oli ja kurb. Püüdsin end tagasi hoida, aga silmad olid ikka märjad.
Protseduur tehtud, pildid ka ning melu käis endist viisi edasi. Siim küsis, mis ma nüüd selle patsiga peale hakkan.. mina ütlesin, et hoian alles. Selles on ju ka kogu minu piltide vägi ja meie suhtluse algus ning etapid, hing on ka. Igaüks usub midagi või kedagi. Vot, nüüd võin öelda, et mina usun selle patsi hingeellu.
Olgu, nüüd läks väga isiklikuks kätte ära. Remember the name: Vaba oma mõtetelt.
Rahvas hakkas ära valguma, kes koju, kes Riiga, kes Lõuna-Ameerikasse.. kell oli juba 23, kuid mul polnud mingit tahtmist bussile minna, tegin näo nagu oleks mul ööbimiskoht olemas. Istusime, sõime, jõime, mängisime, rääkisime. Olin üks kahest, kes ööseks jäi.. sain pisikese aseme ning magamine toimus suure norskamise saatel, kuid ma olin rahul. Hommikul esimene lahkuja.. alati, kui hüvasti jätan on kurb, seekord pidin muidugi libeda jääga maha kukkuma, õnneks keegi ei näinud ja vahel tulebki unistustest maa peale kukkuda!


Pikk retk koju võiski alata. Nutt tuli vägisi peale, kuid seekord hoopis teistsugune. Kõik on muutunud ning ma olen sellega rahul. Eks ma ei harju nii pea Sinu kaugusega, kuid minust on siiski mingi revolutsioon läbi käinud.

"Kui keegi mängib meie hingekeeltega, muutub maailmapilt automaatselt."

Mis tunded mind valdavad? Millest see tuleb? Proovin oma peas lahti mõtestada emotsioone, mis minus on. Uku tunnid mõjuvad juba pikemat aega nii, aga see pole halb. Olgu, praegu ei suuda ma midagi konkreetset välja tuua. Teda nähes on lahkumise tunne alati üks ja see sama - nukker ja mõtlik, kuid mis on muutunud - mina. Tunnen kohe enda sees, et olen palju suuremaks saanud ja Sa mõjud nüüd pigem turgutavalt kui melanhoolselt.. no tegelikult on need kaks asja alati koos olnud, lihtsalt täna oli teistmoodi, sest viimane kohtumine muutis palju. Meie suhtlemine on hoopis teine. Ma ei tea, mis meid seob ning kui sellele mõelda, siis on pea võimatu midagi sõnadesse panna. Olen korraga kaotanud ja võitnud. Olgu see on täna õrn teema.
On hetki, mida ei saagi kellegagi jagada, sest muidu annaks ma justkui kõik ära ja eriti valus on kui inimesed sinust aru ei saa.
Hingelisus.


Pool maailma läbi rännanud pats seisab kodus riiuli peal. Milline rõõm ühest juuksepahmakast! :D

Selle kõige keskel mõtlesin palju Sinu peale.. me pole ammu suhelnud, aga ma tahan seda. Isegi väga. Kärsitus ei saa sel korral minust võitu. Olen vana rahu ise.. uskumatu, aga tõsi. Noormees, te röövite mu südame!

Nemad on õnnelikud ja mina jagan seda rõõmu. Mul on siiralt hea meel. Ta on imeline neiu!


Homme olen asjalik, täna plaanin vaadata oma filmi: "10 põhjust, et sind vihata". I just love it! Labasest komöödiast on asi kaugel.. see on kuidagi teisem. Minu jaoks.
http://noteretali.blogspot.com/2008/01/thats-way-it-should-be.html - milline kokkusattumus!

Aitäh.
..pikk tee on veel minna. Ükskord olen mina ka nii õnnelik, et tunne mahu iseenda sisse ära!


Konarlik tekst, kuid olen hetkel liialt laisk, et seda viimistlema hakata.

Kommentaare ei ole: