Kõne ajal oli ta just 2 tundi tagasi sõjaväest lahti saanud. Mitte lihtsalt nädalavahetuseks koju, vaid täitsa minema kohe. Kaks kuud oli ja siis rääkis onud pehmeks ja sai vabaks. Ma ei tea, kuidas Temal see alati õnnestub.. elada nii nagu ta ise tahab, teha nii nagu talle meeldib, muutes süsteemi, eirates reegleid.
Igatahes jagasin oma rõõmu ja tema ütles, et oleme koos rõõmsad, elu on ilus.
Ta rääkis, et kavatseb oma elu täielikult muuta - uus elukoht, töö.. ning plaanib lähitulevikus siit taas mingiks ajaks minema sõita. Kahtlustan, et Austraaliasse. Suurepärane! Ta on ikka ja alati Tema ise! Unistustele järgneja. Oma Loo järgija. Timo on üks hea raamat, kus leidub palju elutarkust, mida endalgi hea meeles pidada ning kasutada.
Nii hea on tema häält kuulda ja rääkida, rääkida, rääkida. Ta on tõeline sõber. :)
Kõne lõpus palus ta mul ema-isa ja õde-venda tervitada.. nagu ikka. Timo on nagu vend..
Igatahes, kui ma märtsi lõpus Tallinna lähen, siis helistan talle kindlasti. Veel tahan Agnese, Kadri ja Sandraga kokku saada.
Võib juhtuda, et sätin end Kertu klassiga samale ekskursiooni bussile ning külastame ka Vahur-Pauli Uus Vana Teatrit.. mõnus! Päev oleks mul vaba ja õhtul teater.
Kui aus olla, olen igasugu hullusi korda saatnud. Mõnda neist ei räägi kunagi kellelegi.. mõni juhtum on lihtsalt suurepärane.
Võin vist öelda, et olen õnnelik. Olen õnnelik inimene ning üha vähem tahan oma mõtteid siin avaldada, kuna ma ei tunne vajadust Temast siin rääkida. Lihtsalt ei taha.. sest see on päris minu oma tunne. Inimesed, kellega suhtlen, aimavad või teavad midagi, see on normaalne, kuid mul ei ole justkui põhjust sellest kõigest siin rääkida.
Läheb paremaks, teisiti pole võimalik.
2 kommentaari:
Aga keegi ei käsegi sul siia kirjutada ju :D
Kardad midagi, et nime varjad? :)
Postita kommentaar