Asjad on peaaegu pakitud. Mina lähen Viljandisse ja ülejäänud pere läheb Tallinnasse. Tahaks ka.
Viljandisse tuleb Mairi. Mulle külla ja pühapäevahommikul tuleb Robert.
Suutsin kooririiete elemendid valmis teha, riideid õmmelda.
Osad asjad ripuvad ikka veel õhus, kuid.. kamoon!
Ükskord saavad niikuinii tehtud, kui vaja.
Ei taha ma-olen-lahe-usalda-mind-usaldan-sind rahva sekka tagasi minna.
Sorry, Viljandis olen neid liiga palju kohanud, seepärast olengi pigem tigediku staatuses, kui armas tore ja päikeseline Kadi.
Mida ma olen niikuinii, kõik ei pea teadma.
Samas.. kamoon, keda huvitab!
Igaüks ajab oma asja.
Täna pean veel natukene laule üles märkima ja siis natukene sarja vaatama.
Siin on üks laul kahelt esitajalt, kelle avastasin ühest kohast.
On selline imelik, aga ma pole ennast ka eriti normaalseks inimeseks pidanud.
On selline imelik, aga ma pole ennast ka eriti normaalseks inimeseks pidanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar