esmaspäev, 18. aprill 2011

Ahh, ma ei oota suve..

Mõtlen küll vahel, et mis kuradi häda on oma maailma siin Internetisügavuses laiali laotada.. kurta ja jonnida.. ennast kergitada ja maha teha.. teisi maha teha ja kogu ümbritsevat keskkonda maha teha.. ja kõik muu pudi padi, mis sellega kaasneb.


Samas, teate, kahju on, kui ei tea enam inimestest midagi, sest neid pole isegi mitte siin - Interneti sügavusestes enam. Seega, blogid on head!


Riido tuli täna ootamatult läbi. Olin ööriietes, juuksed sassis ja puhta pläss nägin välja. Manasin kiiresti naeratuse näole (sest see muudab kogu olemuse kenamaks) ning ajasime ligi pool tundi juttu. Kumbki ei tea ümbritsevast eriti midagi, kuid mõned asjad said siiski omavahel jagatud ning kokku lepitud.


Igaüks on milleski hea ja see, miks kõik end tõestada tahavad või kasvõi natukenegi kiita või turgutada, on loomulik, sest nad ISE veel ei tea, et nad on head, nad ei tea, mis on see nende asi.
Meie kõigiga on nii.
Põhiline on siiski, et hea paistab ka ilma midagi ütlemata silma, sest ta on hea ja ta usub ise ka sellesse.


Inimesed ei kipu väga kiitma.. ausalt öeldes ei kipu ka nad väga konstruktiivset kriitikat tegema, mis on kohati isegi hullem, kui kiituse ja heade sõnade puudus. Kriitikat on jah palju, kuid asjalikku kriitikat.. ei leidu isegi sealt, kust seda ehk kõige enam ootaks.


Kaitsmiskomisjon. Võtsin teema ikkagi üles. Saatsin mõni hetk tagasi Urmole kirja ka, et kuidas läks. See, mida too härra "pea" Margele ütles oli allpool igasugust konstruktiivset tagasisidet.


"Mõned tööd lihtsalt väärisid esiletõstmist ... meil oli ainult 15 minutit aega, et teie töid hinnata, see on liiga väike aeg, et põhjendada ... C-D on keskmise üliõpilase hindeks, B on ka väga hea." Ja noh, teised.. mis sest, et neil polnudki midagi viga, aga olid mahult liiga pikad (mitte, et see ei näitaks just töö tegija põhjalikkust ja arukust ning valmisolekut juba diplomitöö vups ära teha) ja teiseks on ju kutsekooli lõpetanute valmisolek tööturule sisenemiseks muldvana ja surmigav teema.. samamoodi töörahulolu. Kes see viitsib jälle Maslow'd lugeda või kahe-faktori teooriat.. kulunud teema, igav. Muidugi ei vääri A-d.


Minagi poleks selliste põhjendustega sugugi rahul ja sooviksin järelpärimist.


See selleks. Projekti teema hakkab tuure võtma. Mul on kirjad juba valmis ja ootavad infot, mis paikneb mu Viljandi läpakas. Sain oma koti ka täna valmis ning otsisin tulevaste pükste jaoks nööpe. Uskumatu, kui palju toredaid nööplasi on minu kodus ühes karbis juba aastaid elanud! Homme lähen matkajalatseid otsima ja ootan juba Viljandisse minekut.


Kodu on armas, aga sellest lahti laskmine pole enam nii valus.
Nüüd, millalgi on alanud või hakkab häguselt uus peatükk.
Kertu sai Tallinnasse suveks vinge praktikakoha ja töö! Mu õde on tegija!
Ja minu kõht on jälle tühi..


Olen õnnelikult eksinud - nii võiks kõik noored üliõpilased, kes ei tea, mida tulevik toob, enda kohta öelda. See toimib ja muudab masenduse rõõmsaks.

Kommentaare ei ole: