teisipäev, 27. november 2012

Pahupidi

Teate, vahel ei saagi õieti aru, kas elu paneb inimest proovile või pigem paneb inimene ise end proovile.
Kui rääkida võtmes...


Või on see koosmõju. Tänane päev on olnud täis ärevust. Õhtuks olen kuidagi moodi end rööpasse ajanud. 

Viimased 4 ööd ei saa korralikult magada, uni on rahutu ja unenäod ärevad, sündmusterohked, mitte hirmsad, aga häirivalt rahutud. Täna öösel näiteks jäime pereautoga lumetornaado kätte. Tundsin end turvaliselt, aga kogu tegevus oli nii äkiline ja ootamatu.

Tööl. Selgus, et homme läheme Eveliniga mõlemad esmaabi koolitusele, õhtuks tööle tagasi. Neljapäeval koolitus. Reedel väljasõit ja väike promo koolides. Meil on praktikant keskuses. Justkui vähem tööd oleks, aga ideid on rohkem ja tegevused saavad kiiremini tehtud. Ärevus.

Lisaks.. ahh. :)

Tänased rahu saavutamise mõtted:
ma olen õnnelik ka siis, kui ma tunnen, et mul õnne pole
Ma armastan, ma armastan, ma armastan, ma armastan, ma armastan..
ma ei lõpeta, ma ei lõpeta, sest ma tunnen ja usun, et on vaja jätkata
ma kujutan endale paljusid asju ette, vanast harjumusest olla kartlik ja karta seda, mida pole veel näinudki
I do as much as I can handle. I do as much as I can handle.
And I can handle much more than THIS - ärevus praegu ja siin minu sees, mind ründamas!


Sain tund aega varem töölt lahti, ettemaksuna.
Avasin bussis taas raamatu ja esimene lause, mis mind tabas: "Olla õnnelik tähendab ka ülejõudmist ärevastõnneootusest."

Mida peaks see siis nüüd tähendama, täna, minu jaoks?

Mu mõistus ründab mind oma valede tõdedega.. NII ON, USU MIND.. su hirm on põhjendatud, su kartused on põhjendatud, karda, ole ettevaatlik.
Sisuliselt ütleb ta mulle - ära usu, looda ja armasta. KARDA.

Aga kas on hirm ja kartus meid kunagi õnneni viinud. Seda ütleb ka raamat:

"Kui mõni võõras loom tungib mesipuusse, peatavad kõik mesilased oma töö; ja samuti jätavad meie hinges, kui põlgus või loobumus on sinna asunud, kõik meie võimed ja voorused oma tööülesanded, et koguneda iseäralise võõra ümber, keda meie suurelisus nele tõi."


Aitab. Täna pean säästma energiat tädi essee jaoks. Hakkan seda nüüd kohe siinsamas kirjutama.

Tänased ilmastikunähtused: hommikune vihm, päike (ohtralt päikest), pilved, tuul, vikerkaar, jäide maas.. kas võib öelda, et talv tuleb või on meil vaja viiendat aastaaega? :)




Ma tunnen talve lõhna.
armastan, et ma usun ja alla ei taha anda, isegi, kui sees kõik keerab. Iiveldus läheb üle. Ma veel ei ole seda kogenud. Aga läheb.

Kommentaare ei ole: