esmaspäev, 5. mai 2014

Järgmine peatükk / Next chapter

Hommikul ajasin end vara ülesse, et üle pika aja kontorisse esmaspäevasele infotunnile minna. Postkaart Minnalt - aitäh, ilus päeva algus!

Sain infot oma esimese välislaagri kohta (70 km väljaspool pealinna, edela-Islandis, 16 km Selfoss'st). Tõenäoliselt toidame küülikuid, ratsutame hobustega ja aitame koos 7-me laagrilisega ilmale tuua nii mõnegi vasika ning lamba.. vabal ajal reisime ringi ja kui ilm pole vastav.. reisime ikkagi. Ei mingit ühistransporti, võib-olla on internet ja telefonilevi.

Kasutan järele jäänud vaba aega omaette olemiseks. Viimased 5 päeva on mul olnud luksus nautida eratuba, kuna kõik mu toakaaslased on laagrites. Viimati sain sedasi olla jaanuarikuus. Neli kuud on möödas viirukite põletamisest.. kõhuli põrandal lebamisest ja muusika kuulamisest.. mõtisklemisest ja nautimisest. On aega keskenduda ja süveneda ja lihtsalt olla, mitte midagi tegemata. Hommikuti teen lisaks viiele tiibetlasele nüüd ka muid harjutusi, mis kohalikust raamatukogu raamatust välja olen noppinud. 

Teate, kui mõnus on iseendale jalatalla punktmassaaži teha?! Väga mõnus! Märkan rohkem oma keha ja panen tähele uusi asju. Püüan oma harjutustekava mingil moel ka laagritesse üle viia.. muidugi mul pole õrna aimugi, mis kell me seal ärkama hakkame ja kuidas programm välja näeb.

Ühesõnaga, katsetan mingit teistmoodi rütmi. Toitumises samamoodi.


Ärevus on. Selline tunne, kui vaatad kaljuservalt alla ja hirm poeb naha vahele.. hüpata või mitte? Palju juhtub ja ma ei suuda mitte midagi kontrollida, peale iseenda - mis ongi peamine. Õpin iseennast kontrollima, sest liiga palju muutub iga päev. Mitte kunagi ei tea ette mitte midagi. Pole võimalik enesekontrollita, fookuses püsimata. Peab olema usaldus ja julgus.. lihtsalt hüpata üle kaljuserva.



Mis saaks minna valesti - hüpates üle metafoorse "kaljuääre" nende võõraste jalgadega? 
Sest pole aega mõteldagi, kas on nüüd õige või vale või, kuidas see on seotud minu elu ja tuleviku ja bla-bla-bla-bla-blaga. Kinnismõtted, mis muidu kummitavad.

On aega vaid elada siin ja praegu. Ohh, mis oligi ju üks minu Islandile tulemise eesmärke.


Õhus on kevade lõhn.
Ainult mina (tundub nii) sõidan veel villase salli ja kampsuniga jalgrattal nagu talvejumalanna keset neid suviseid lühikesi varukaid..
Homme poodlen ja pean väikest plaani puhkuste osas.. (muide: www.skyscanner.net - võib anda häid ideid reisiplaanide tegemiseks). 
Sünnipäev ajab sünnipäeva taga.
Lahkumispidu lahkumispidu.
Lõpuks justkui polegi vahet - niikuinii on sedasi.
Ülehomme on teistmoodi..
esimest korda lahkuvad kaks inimest, kellega me pea üheskoos alustasime - Julia ja Stefan.
Mina ka koos nendega, samal ajal.. ainult, et teise kohta.

Uus peatükk on algamas ja see tunne on.. oh, oh, kui.. hea


:)



Maria, Stefan, ma ja Juditka (kaamera taga)

***



In the morning I woke early, to take part in Monday office meeting. Postcard from Minna - thank you, beautiful beginning of the day!

I got information about my first camp outside (70 km from capital, south-west of Iceland, 16 km from Selfoss). Probably we feed rabbits, ride horses and help with 7 volunteers to deliver calves and sheep.. on our free time we travel around and if weather is not good.. we still travel. No public transport, maybe there is no internet and phone connection.

I will use left free days for being with myself. Last 5 days I have had luxury to enjoy private room, cause all my roommates are off to camps. Last time I had this change in January. For months have passed from burning the incenses.. laying on the floor and listening music.. dreaming and enjoying. I have time to concentrate, look deeper inside of me and just 'be' by doing nothing. In the mornings I do for addition to five Tibetans as well other exercises, which I searched out from local library book.

Do you know, how pleasant is to do footmassage/point massage for yourself?! More than pleasent! I notice more in my body, new things. I try to integrate my exercises to camps as well.. of course I have no idea, what time we will get up and how the program will look like.

Anyway, I practice some other kind of rythm. As well as making new kind of food.

I am excited. This feeling, when you look over the edge of gliff and feel fear under your skin.. jump or not? Lot's of things are happening and I can not control anything, but myself - which is main. I learn to control myself, cause too much is changing too often, every day. You never know anything about future. So, it is not possible without selfcontrol, keeping focuse, keeping energy. I must have trust and courage.. just to jump over the edge of gliff.


What could go wrong - jumping over metaphorical "gliff" and with this strange legs (on the picture)?
Because I don't have time to think at all, is it right ot wrong or how this all is connected with my life and my future plans and with other bla-bla-bal-bla-bla. Stuck-ideas, obsessions, which normally are hunting all the time.

I have only one choice - to live here and now. Ohh, which actually was one of my purpose to come Iceland.


Smell of spring is in the air.
Only me (it seems so) ciycle with woolen scarf and pullover as goddess of winter in the middle of those short-sleeved-summerclothes..
Tomorrow I will go to shop and make small plan for my vacations.. (by the way: www.skyscanner.net - can give you good ideas for travelplans).
Birthday after birthday.
Farewell party after farewell party.
Eventually there's no difference - it's all the time as it is.
Day after tomorrow it is different..
first time are leaving two persons, with whome we started our journey almost same time - Julia and Stefan.
I leave with them, same time.. but, to another directon.

New chapter is about to begin and this feeling is.. oh, oh, so.. good

Kommentaare ei ole: