laupäev, 28. august 2010

Täna käisin lasteaias seinu värvimas. Hea, et läksin. Väga meeldis.
Asjad on peaaegu pakitud. Mina lähen Viljandisse ja ülejäänud pere läheb Tallinnasse. Tahaks ka.
Viljandisse tuleb Mairi. Mulle külla ja pühapäevahommikul tuleb Robert.

Suutsin kooririiete elemendid valmis teha, riideid õmmelda.
Osad asjad ripuvad ikka veel õhus, kuid.. kamoon!
Ükskord saavad niikuinii tehtud, kui vaja.

Ei taha
ma-olen-lahe-usalda-mind-usaldan-sind rahva sekka tagasi minna.
Sorry, Viljandis olen neid liiga palju kohanud, seepärast olengi pigem tigediku staatuses, kui armas tore ja päikeseline Kadi.

Mida ma olen niikuinii, kõik ei pea teadma.

Samas.. kamoon, keda huvitab!
Igaüks ajab oma asja.

Täna pean veel natukene laule üles märkima ja siis natukene sarja vaatama.


Siin on üks laul kahelt esitajalt, kelle avastasin ühest kohast.
On selline imelik, aga ma pole ennast ka eriti normaalseks inimeseks pid
anud.


neljapäev, 26. august 2010

"The people who suffer the most, are those who don't know what they want"

kolmapäev, 25. august 2010

Mmmm.. Grey Anatoomia muusika..
Jaa.. vihma sajab, toad on peaaegu pimedad.
Pesin juukseid, nad on sassis, aga puhtad.
Ise olen natukene.. käest ära.
Eile jõime ja lõbutsesime Viljandis, õigemini täna. Rokkisime tagasitulles autos.
Millegipärast on mul tunne, et 1/5 minust on tagasi kümnendas klassis ja selles tunnetetohuvapohus, mida ma endas kogesin.
Mitte tunnetetohuvapohu mõttes, vaid ma justkui tahaks olla seal, kus ma tundsin, et ma ei tea, kellele oma süda anda ja eriti, kuidas seda teha.

Thrill on puudu.

Mul jäi vahele see osa, kus ma oleksin pidanud oma armastuses selgusele jõudma ja kus ma oleksin pidanud Temast unistama, ilma et oleksin talle öelnud, et ta mulle meeldib. Ta isegi mitte ei meeldinud mulle nii, et kananahk üle ihu jookseks. Kananahk jooksis üle ihu, kui ma olin ootamatult temaga Statoilis ja ta ostis mulle kakaod ning istus siis oma mersusse. Siis tundsin end pisikesena ja ülepeakaela vati sisse mähituna ning ootusärevana, sest ma ei teadnud, millest me rääkima hakkame ja et me kella seitsmeni hommikul kusagil mujal maailmas viibisime.

Mis mul viga on?
Ma justkui igatseks teistmoodi algust, samas kõik on olemas ja kas ta pidi siis raskelt tulema. Priit ütleb alati, et asjad ei pea raskelt tulema.


Ma pole Meredith.. jee right
Dark and Twisted.





Praegu on lihtsalt selline periood.
Robert, Sulle: Ma olen ehitanud pool enda toast. Olen praegu seina värvimise juures.

teisipäev, 24. august 2010

Läksin hommikul pool 5 magama.


Ning ma ei oska panna teksti videost allapoole, kuigi vahel tahan.


Ma ei leia üht head lugu üles.. pealkirja ei tea, viisi ei mäleta.

Homme saan õue!

Täna käis Margus meil külas.
Täna tegin ma end üle pika aja pealaest jalatallani korda.
Täna magasin jälle vähemalt üheni.
Täna sain mitmed asjad korda aetud.
Täna istusin jälle arvutis, sest ma ei oska üksi õues olla.
Täna ei jõudnud jälle linna.
Täna sõin veel ühe keedumuna.
Täna tundub, et homme saab välja minna.
Täna nägin Õhtusöök viiele saates Pamela-Mariat (Parts oli ta varem). Too neiu, kes kõnevõistlustel alati säras.
Täna lähen pool 3 magama - varakult magamaminemise rekord.
Täna lõpetan oma õhtu jälle Grey Anatoomiaga.
Mingi asi oli veel täna.. aga ei meenu. Mingi ilgelt hea point pidi olema, aga ununes ära või sai juba kirja pandnud.


MA OTSIN LAENUKS VALGEID PIKKI PÜKSE!!!
Kuramuse valge kooririietus.. bläää, viimane kord, kui lasen sel juhtuda.


esmaspäev, 23. august 2010

http://www.youtube.com/watch?v=G9xQAn1cHwk&feature=related

Hea, ma tean, et on.
Laulu ajasin taga, kätte sain.
Seal maal olen ma oma vaatamistega. Uskumatu, et youtubes on pea kõik olemas, mis ma näinud pole.

Mnjaa, ma elan selles maailmas.. päriselt ja mängult

meenutusi Võsu koorilaagrist






pühapäev, 22. august 2010

just nimelt, Grey Anatoomias olen jälle.
See mitte lihtsalt ei meeldi mulle või ei köida pluss kõik muud head sõnad, mis iseloomustavad kiindumust..

mina olen selles.
nii on.
füüsiline keskkond on teine, kuid nii tuttav on kõik.. justkui pidev valgustuse moment (ma mõni aeg tagasi rääkisin sellest siin)



reede, 20. august 2010

Mul on ka midagi sellist vaja.
Ma mõtlen nii palju nii palju nii palju.
Mida rohkem ma seda sarja vaatan, seda enam tunnen, et elan selles.. pigem, et mu elu on ka selline nagu seal.

Ma olen mõtleja.

Täna proovin..
muide, Gil vastas ja hästi pikalt, aga ma tõesti ei jaksa täna.. hetkel sellesse süveneda. Ehk öösel, kui mitte, siis homme. Huuh.. ma ei jõudnud täna jälle õue. Homme lähen päevikut ostma. Homme pean õue minema!


kolmapäev, 18. august 2010

Olen kordamööda ametis paela punumise ja digimaailma uurimisega. Viimast ei uudista ma teps mitte ülehomme aset leidva ühtelaulmise pärast. Kusjuures, minu arvates on see natukene tobegi.. kolime digimaailma elama kõigega, mis meil veel ilus on.

Igatahes, punun siin koorivormi jaoks ajaloolist seelikupaela. Mina olen esimene, kes seda kannab ja siis läheb mu pael koos teiste praeguste koorinaiste poolt punutud paeladega akadeemia arhiivi.
Praeguseks olen lülitanud end ümber digimaailma sisemuse avastamiseks. Nimelt andsin täna oma esimese digiallkirja. Praegu ei oskagi öelda, kas andsin või "andsin". Programm, millega allkirja andsin, ütleb, et allkiri on olemas ning andmebaas ka kinnitab seda (olen vähemalt 5 korda kontrollinud), aga dokumendis pole väliseid muudatusi nähagi. Mitte pisemat märgetki. Ehk on digiallkiri seal kusagil olemas, aga ma lihtsalt ei näe seda või ei oska lugeda. Samas peaks asi olema lihtne, nii väidab ka id.ee. Aga mine sa tea, ehk peab dokumendi välja printima ja triikrauaga üle käima nagu piimasalakirjaga seda teha saab.
Kuna unisuse skaala on tõusnud väga kõrgele ja püsib seal juba viimased kaks tundi, leidsin, et abistavale e-mailile on siiski kasulikum kirjutada kui msnnis inimesi pead murdva küsimusega piinamas käia.

Kirjutasin täna ühe aegade parema kirja. Iga mõte oli omal kohal ning selgesti väljendatud, sedasi, et väliseid tähti ja sõnu polnud nähagi, nii eredalt paistsid mu mõtted sellest kirjast läbi. Sellega seoses meenuvad kultuurisemiootika loengud tähistajast, tähistatavast ja märgist ning kui ma nüüd tõlgin, siis puudus mu kirjast tähistaja.

Tundsin enda sees, mismoodi valgustusmoment toimib. Ma ei mäleta, kas see oli filosoofiakursus või miski muu, kus keegi tähtis onu ütles, et me elame udus ja läbipaistmatuses (Heiddegger), sipleme selles ning ei mõista, mismoodi üks või teine asi on nagu ta on või ei ole nagu peaks olema. Samas, teinekord on meie elus eredad hetked, mis löövad pildi kasvõi ainult sekundiks selgeks ja me näeme, milline on läbipaistmatu maailm, kuhu poole igaüks meist oma segaduses püüdleb Me näeme maailma, kus pole märke ja ei pea tähendusi välja lugema. Mina olin täna ühes sellises hetkes.
Kas see oli nüüd too tark onu või mina, kes ütles/mõtles, et taolised valgustuslikud hetked tuleb salvestada, siis läheb pilt selgemaks ning tihti on neid raske salvestada.
Ma ei salvestanud korrektselt. Sain vigase faili.

Jess, filosoofia õppimisest on siiski kasu olnud!
Noppisin hetk tagasi ühe väikese veerandvalmis vilja oma puult.

Igatahes tean, et maailm on palju selgem, kui ta praegu on. Mida rohkem endast aru saada, seda selgemaks muutub maailm.
Oi-oi-oi, kui segane ta on. Nii sassis ja ekslik.

Filosoofia tekitab külmavärinaid.
Hea on.


Vihm meeldib mulle.
Tahan head filmi näha. Pole ammu vaadanud.
Homme lähen päeviku-, pluusi- ning seeliku- jahile.

Kui oled kaelani s*ta sees, pole mõtet pead norgu lasta!

Käisime täna juuksuris, seda ka ema tungival soovil. Ärkasin selle jaoks üles kell pool 7. Rekord!
Sain uue soengu.
Külastasime tagasiminnes vanaema, kes tegi meile pannkooke. Head olid! Nüüd ei saa keegi öelda, et me pole ammu käinud-näinud. Üks sugulaste pusa peab vist igas suguvõsas sees olema. Üks vähemalt.
Kertu sai kooli sisse. Tal olid kõige paremad tulemused üldse :)
Käisime emaga vastasmaja kaltsukas.. viimati külastasin seda uberikku vist siis, kui olin põhikooli ealine. Võin valetada praegu.
Igatahes sain endale väga kena mitte läbikumava kardina 40-krooni eest!
Sain ka armsa punase kupliga öölambi 38-krooni eest!

Seelikut ja pluusi ei leidnud.
Küll saab.

Kõige tipuks saatsin Portugali(sse) meie reisidokumendid ära, kuna kõndisin hambaravi uksest mööda ja plaanisin ükspäev sinna niikuinii kontrolli minna, otsustasin kohe sisse hüpata.
Ei möödunud minutitki ja ma lamasin juba selles imeliku kujuga rohelises toolis.
Nad arvasid, et vaatavad mu suu kohe üle, mis seal ikka oodata.
Avastasid vana plommi, millest pool on juba mu kõhus või solgiaugus..
Sain teada, et viimati parandati mul hambaid 2004. aasta augustis. Hõissa! Midagi head, mis mulle geenidega kaasa anti :)
Panid siis uue plommi ja.. lihtsalt tegid korda, keegi ei küsinud midagi ja ma ka arvasin, et mis see siis ikka maksab. Mõtlesin, et nad oleksid ju küsinud, kui oleks kallis olnud.

Lõpuks keerasid mulle 603 krooni (ilma tuimestuseta kusjuures!!?) ja mina läksin rahajahile.
Eriti vahva on see, et olen 975,5 krooniga miinuses. Ma ei tea, kes minu ülejäänud Tšehhi osamakse kinni taob. Kirjutasime küll projekte nii, et veri ninast väljas.. mitte muhvigi. Vastu taevast.. ja muidugi pidi "tore" akadeemia töötaja ka veel kütust juurde lisama, et meie kooriprojektirakett veel kõrgemale taevasse saaks lennata.


Elu on ilus.
Vähemalt on mul muinasjutuline suhe, millest palju tuge ja energiat saan..
Elu on ilus!

laupäev, 14. august 2010

minu elu on midagi sellist nagu tal..
..kas ma elangi selles sarjas või ma elan ikka siin, kus ma elan?

Igatahes on mu elu selline.. kõik need suvehommikud, mis vahel dejavudena minuni tagasi jõuavad on selles sarjas olemas. Ehk olen ma õnge läinud, aga mu elu on midagi sarnast. Vähemalt täna öösel ma elan nii.



Siin maamunal on vähemalt üks, kelle ma oma mõttelainelt leian. :)


7. osa juures






peaga mööda seina!

'i can't sleep my heads all full'

'It's called thinking, go with it'



guess what.. I am watching Grey's Anatomy first episode of first season.









kolmapäev, 28. juuli 2010


http://noteretali.blogspot.com/2009/07/paabel-kus-kaisid-sa.html


Täpselt nii ka sel aastal.
Väljaarvatud need viimased mõtted.

Uskumatu, et aasta tagasi veel täiesti sassis olin omadega.
Lood said tõmmatud - ahh, kui magus!

Olen viimased pool aastat vähemalt ainult Grey Anatoomia tunnuslugusid kuulanud ning eimidagi muud. Mõni eesti lugu mahub vahele, kuid seda harva. Pop-muusikast ei tea ma enam halligi. Kunagi ammu teadsin kõike. Siin peitub mingi võlu ja vägi. Mu lemmiksari sai läbi sel nädalal. Kuuldavasti peaks oktoobris 7. hooaeg hakkama. Elab, näeb.


Puistaks paar folgipilti ka:
Kulno Malva diplomikontsert vol.folk

teised ei taha tulla, ma ei tea, miks.



Kertule meeldisid kõrvarõngad, mis talle kinkisin.

Ja tegelikult ma isegi tahan homme vanaema juurde minna. Nii harva käime seal.. suvel natukene. Ma lihtsalt ei oska vanaema külastada. Nagu ei soovi ja ei taha ja ei taha.. peab ilusat nägu tegema ja naeratama. Ei saa olla mina ise kohe päris-päriselt. Nii need asjad juba kord on. Siiski on hea minna.. kasvõi harva.

Olen täna söönud paar võileiba ja 3 rullbiskviidi viilu. Näljatunnet isegi mitte pole. Segane on olla. Tahan.. oeh, ei viitsi maurata, aga juba laupäeval peab uuesti hakkama. Kas reisieelne tüdimus poeb taas vargsi mu sisse või jah..


Me hangime suurema voodi, paar riiulit, teleka jaoks peab ka midagi välja mõtlema. Muidu on täitsa kodu juba meil.


Deemit, need lood on nii head!!!
Ei ole paremat, ei ole paremat, ei ole paremat hetkel nautida.
Kuigi üks soome grupp oli ka, kellest ma folgil nii suurde vaimustusse sattusin, et kohe olin.. plaati ei saanud, üks viiuldaja küll lubas tuua, aga sinna see jäi. Ehk tuuakse kunagi aita.

Lingi viskan ka, sest tõesti, see oli midagi muud.. mitte Zetod, mitte Vägilased, mitte midagi sellelaadset, lihtsat. Natukene keerulisemate klassi kuulus - Suumi Sound System.


Head ööd







selline armastus ongi kusagil olemas

teisipäev, 27. juuli 2010

Hetkel on mu ees kolm läpakat. Siin hakkan laule kuulama ja laen maleva pulmapilte üles.
Vanas koduläpakas tõmban uusi laule.
Oma läpakas on nimekiri osadest lauludest, mis sinna on kogunenud, kuid tuleb ka ära tõmmata. Kuna maleva pildid on mälupulgal, siis ei saa ma hetkel midagi ümber tõsta.


Viimaks tõmban ma endale uusi lugusid. Viimaks ometi on mul asjad lahti pakkimata (tavaliselt pakin kohe pärast tulekut asjad lahti).


Homme läheme vanaemale külla. Ei tea veel, millal, aga läheme. Ööseks peab vist jääma. Hea
Samas Portugali reis on nii paganama lähedal ja ma ootan mitmeid vastuseid veel ning kui ma homme ka veel ära kaon, siis neid vastuseid ma enne ülehomset ei saagi.


Naaberarvutid hakkavad juba pilti taskusse viskama, selge märk sellest, et pean nüüd nautima hakkama.

Muusikat!

pühapäev, 18. juuli 2010

Puhkus ongi pärale jõudnud. Uskumatult hea tunne. Ei oleks osanud arvata, et naudin rannas lebotamist ja mitte millegi tegemist nii väga. Võin varsti sõrmedele varbad appi võtta ning kokku lugeda kõik jõed-mered-järved, kus selle aasta kevadest kuni tänase päevani ujumas olen käinud. Just nimelt, ujumas. Minu puhul on taoline vesitegevus küllaltki harukordne, aga sel suvel võin end küll lastebasseinis sulistaja staatusest välja arvata. Päris pommi ma vette hüpata ei julge, kuid jalge alt põhja kadumist ma enam nii väga ei pelga.

Jah, puhkus on käes. Samas on veel osad poolkohustuslikud asjad. Suurim neist Portugali noortevahetuse ettevalmistamine. Kokkusaamine leidis aset selle nädala teisipäeval, kuid mina jõudsin alles nüüd netti ja olen tänase päeva jooksul valmis kogu asja korralikult käsile võtma. Ausalt, hoian siit sadade miilide kaugusele. Malevast alates (juba 1001. kord kui ma seda mainin, eksole) olen netita elamise endasse harjutanud ja kusjuures - saab hakkama ideaalselt! Suvel on siin istumine lausa patt. Msnnis eksisteerimine ja ringi uudistamine.. kes siin kõik on.. kellega saaks rääkida.. oi, temaga pole ammu vestelnud.. kui päris aus olla, siis pole ma ammu enam msnnis pikki vestlusi maha pidanud. Absoluutselt ebaoluline.. kuidas küll.. olgem ausad, päris elu on ikka huvitavam. See, mida oma silmaga näed ja oma nahal koged vestlustes, looduses, inimestega koos olles. Hoopis midagi muud.

Samas pean tõdema, et päris mõnus on praegu siin kükitada. Pidin tund aega tagasi juba oma eelarvet kokku lööma. Meisterdasin lausa listi, mis kõik vaja teha veel on.. lõpuks on kell ikka öös ja mina pole kõiki asju valmis teinud. Samas.. mitte miski ei jää katki ka sellest. Appi, kui hea tunne ikka! Kui me kolm päeva Pärnus olime, ütles Tuuli ühe õhtuse supluse ajal, et oleme siin olemise täiega ära teeninud, kuna maikuus õppisime end filost hulluks! Siis ei saanud kohustuste eest põgeneda, sundseis oli. Nüüd saan lihtsalt homsesse lükata ja mitte midagi ei muutu halvemaks!

Täna varahommikul jõudsin koju. Mõtlesin küll, et ei heida magama, aga.. sõin kõhu täis ja pugesin kaissu (Sälli väljend magamise kohta, hea mu meelest). Millalgi tegin silmad ema kõnetamise peale lahti. Nad läksid isaga Kamarisse.. kas ma magasin edasi või ei?

Peesitasime ligi 2 tundi seal ja nüüd olen umbes nii pruun nagu siis, kui isa juures tööl käisin (juba 1001. kord, kui seda mainin). Jah, mulle meeldib pruun olla, sest nahk läheb nii kauniks, et minusugusele on päike lausa naharavi eest. Robertile määrati ka valgusravi - palju päikest ja soolast vett. Mis siis muud kui puhkama! Seda me tegimegi.. kolm päeva Pärnus ja peagi 10 päeva Portugalis.

Isa ja ema tapeedivad meie tuba ning mina ootan Grey Anatoomiat, mis varsti-varsti meie uhiuuest laiekraanist mängima hakkab.

Ahaa.. FOLK tuleb!!!
Ja Mairi helistas mulle täna, kui Kamaris olime. Ütles, et soovib külla tulla. Nüüdseks on pikad mõttetalgud maha peetud ning Mairi tuleb 21. augustil Viljandisse külla mulle :)
Loodan, et midagi ette ei lipsa, ehk külastan minagi City-klubi ära.




Puhkus on käes ning pooled asjad jäid kirja panemata.
Tegin eile toa mööbliasetuse plaani.. peame Robertiga päris palju mööblitükke tooma, kuid mu lootused on kõrgel :)

teisipäev, 13. juuli 2010

1. päev – esmaspäev, 28. juuni

Minu mõtted: Hommikul arutelu Sälliga – me arutlesime selle üle, et ma ei saanud kõikidel ettevalmistavatel tegevustel väga osaleda. Kui aus olla, tundsin end päris näruselt. Ma pole ju kunagi veel kedagi sedasi alt vedanud ja endast esimesel kohtumisel ebakompetentset muljet jätnud. Samas respekteerisin tema mõtteavaldust minu suunas ning mul oli hea meel, et ta selle selja taha lubas jätta. Nüüd tundsin, et saan esimest korda aru neist, kes tunnevad end jube pahasti, kui on midagi tegemata unustanud ja kui suur on soov tõestada, et tegelikult ma ju pole selline.. pole laiks ja ükskõikne ning hoolimatu samuti mitte. Ja et ma tean, mis tunne on üksi rassida. Ma tean seda väga hästi.. kuid asjalood olid paratamatult sedasi. Malev polnud tõesti Portugali reisi ajal minu prioriteet, viga oli selles, et ütlesin selle kirjateel välja ning tean, et järgmine kord hoian keele hammaste taga. Kõike ei saa rääkida, nad pole ju mu oma inimesed, kes mõistavad mu sõnade sisu.. nad pole need, kes minuga rohkem koostööd on teinud. Mõistan olukorda..

Tulin Viljandist ära tusaste mõtetega korterist ja Portugalist. Kõik jäi ripakile ja ma ruttasin tundmatusse maailma tundmatute inimestega ning eellugu ei kinkinud mulle just palju valikuvõimalusi. Minu ainus võimalus oli end tõestada koheselt ja seda ma tegingi - viisin end otsejoones ebamugavasse olukorda ning õppisin juba uusi asju.

Maleva päeviku sissekanne:

Päevakava:

9:30 kohtumine Viljandimaa Noortekeskuse juures

11:00 sõit Lilli loodusmajja

Kohaga tutvumine, asjade lahtipakkimine

13:00 lõunasöök

Omavaheline tutvumine, reeglite paika panemine, päevakava tutvustamine

17:00 õhtusöök

Meeskonnamängud, jalgpall, töökohaga tutvumine

23:00 öörahu


Kohtusime hommikul Viljandimaa Noortekeskuse juures. Vaatasime üle noorte endi ja ka ühise varustuse. Samuti kontrollisime vajalike paberite (lepingud, nõusolekud, passid) olemasolu. Kokku pidi tulema 12 noort, kuid kohale ilmus 11 – üks noortest otsustas lõpuks siiski mitte tulla. Buss hakkas liikuma plaanitust tund aega hiljem, kuid sõit Lilli loodusmajja kestis kõigest tunnikese. Kahe noorega kohtusime alles maleva toimumiskohas, kuna ühe ema tõi nad kohale.

Meid võttis vastu Lilli loodusmaja peremees ning tutvustas kõiki ruume. Noorte jaoks olid voodid juba valmis pandud, kahe koka voodikohad on samuti ülakorrusel. Kaks rühmajuhti Kadi ja Sälli said alakorrusele omaette ruumi, kus hoiame kahenädala materjale ning arutame õhtuti päeval toimunu üle ja valmistame järgmiseks päevaks. Andsime noortele aega asjade lahtipakkimiseks ning ümbruskonnaga tutvumiseks. Lõunasöök oli kella ühe ajal.

Kohe alguses hakkas üks noormees teistest eemale hoidma. Ta tahtis omaette looduses viibida ning Sälli otsustas temaga suhtlemist proovida. Noormehega oli raske kontakti saavutada, kuid õhtuks tuli ta siiski tuppa magama, sai ka süüa ning homme tööpäeval vaatame, kuidas meil minema hakkab. Päris raske on temaga, kuigi noormees tundub ise tore olevat.

Pärast lõunat kohtusime allkorrusel avaras ruumis ning alustasime nime- ja tutvumismängudega. Noored arutlesid omavahel reegleid ning kirjutasid ka paberile, meie Sälliga juhendasime. Tutvustasime ka järgmise päeva programmi ning kuna Are – maleva komandör veetis kogu esimese päeva meie seltsis, said noored tema käest erinevaid maleva tööd puudutavaid küsimusi küsida.

Pärast õhtusööki tegime meeskonda liitvaid tegevusi ja mänge. Kuna noored soovisid jalgpalli mängida ja osad ujuda, siis võimaldasime neile seda. Õhtuks liitus meiega siiski noormees, kes esialgu ütles, et ei tule malevasse. Praeguseks on öörahu aeg ning ülakorrusel vaikus. Homne päev algab pool 8 ning ühtlasi on tegemist esimese tööpäevaga.

Kokkuvõtteks päeva kohta võime öelda, et tegemist oli väga emotsioonaalse ning juhtumite rohke päevaga.


2. päev – teisipäev, 29. juuni

Meelise suhtes oli palju

õpimomente, suur mure tema pärast.

Vahel kadus tuju ära, kuna Sal oli tihti meelisega, kuid ka teised vajasid tähelepanu.

Mulle meeldis, kuidas ta energiamänguga kõik üles raputas! Vahel mõtlen, et ta usub, mida teeb ja usub selle tulemustesse, isegi kui noored on loiud ja teinekord passiivsed. Ning mina olen natukene ebakindel, kuna pole enne selliste eesti noortega koos olnud.

Päevakava:

7:30 äratus

8:00 hommikusöök

9:00 TÖÖ

12:00 lõunasöök

13:00 TÖÖ

17:00 õhtusöök

19:00 koristamine

20:00 postkastid ja lipu ideede kavandamine

00:00 öörahu

Hommik läks plaanipäraselt. Rattasõit töökohta tekitas esialgu probleeme, kuid kuna pidime tänasel päeval 4 korda edasi-tagasi sõitma, sai lõpuks kõigile selgeks, et rühmajuhtidest mööda ei sõida. Kell 9 olid töö alguspunktis olemas juba inimesed, kes meid vastu võtsid ja tööinstruktaaži läbi viisid. Peagi asusid noored meiega koos tööle ning päeva esimene pool möödus töökalt. Noored olid tööga rahul, kuigi palavus tahtis ära tappa. Seekord pidime lõunapausiks majja tagasi minema, kuna söök oli seal. Kuna noori ja meid endeidki väsitas ära neli korda edasi-tagasi sõitmine ning kuna majja jõudmine ja tagasi tulemine võttis aega ligi pool tundi, siis otsustasime, et järgmised lõunad toovad kokaneiud meile koha peale. Noored panevad homme pärast hommikusööki oma nõud ühte kasti ning siis tuuakse need lõunaks meie töö juurde. Teine osa tööpäevast kestis ka kolm tundi ning venis pikemalt. Samas noored olid töökad ning tegid puhkepause ka. Samuti kiitsid tööandjad neid väga. Kõik olid väsinud, aga tublid.

Pesemisjärjekorra tegid noored seekord ise. Vaatasime, kuidas asjad sujuvad. Pärast õhtusööki otsustasime teha vähemalt tunniajase pausi, kuna noored olid esimesest päevast väsinud. Hiljem selgus, et neli inimest jäi külma vee kätte. Otsustasime ühiselt, et igaüks kulutab duši all käimise peale võimalikult vähe aega ning vett ja vaatame homsel päeval, kuidas see toimib.

Pärast puhkepausi, mis kippus pikale venima palusime noortel ülemise ja alumise korruse põrandad puhtaks teha, et me ei peaks välisjalanõudega sees käima, vaid saaksime susse kasutada.

Õhtu möödus postkastide ja lippude valmistamise saatel. Mõtlesime, et hea oleks teha üks postkast avalike kirjade jaoks – ettepanekud toidu, majutuse, tegevuste suhtes, head sõnad kaaslaste kohta ja teine postkast

isiklike kirjade jaoks, mis mulle ning Sällile lugemiseks on (igasugused mured, probleemid jne). Postkasti laekunud kirjade lugemine toimuks iga ühe päeva tagant, kuna tööpäevad on pikad ning siis on noortel rohkem aega kirjutada. Jagasin noored kahte rühma ja nad meisterdasid postkastid ise. Kuna kõik olid siiski esimesest tööpäevast väga väsinud tegi Sälli neile ootamatult energiamängu, et noorte tähelepanud saavutada. Peame selle tegevuse juures kõige edukamaks, et üks noormees, kes eilsel pä

eval meist eemale hoidis ning palju muret tekitas, mängis seekord teistega kaasa. Küll tagasihoidlikult, kuid tema suul oli siiski naeratus ja ta viibis teistega vähemalt samas ruumis. Tolle noormehega on meil siiani suur mure, kuna me ei tea, kuidas teda päriselt aidata saaks. Aga homsel päeval otsustasime helistada oma juhendajale, kuna midagi tuleb ette võtta. Kõik peavad siiski maleva tegevustes osalema, eriti lipu valmistamine ja muud maleva traditsioonilised tegemised. Samas tolle noormehe juures tõstame esile tema töökuse. Ta on väga hoolas ning alati valmis tööle minema ja seda tegema, sest ta oskab seda, mida te

eb. Samuti on ta väga abivalmis.. kui me Sälliga palume tal vett vedada või mõni asi on kadunud, siis ta on hakanud üha enam meid kuulama ja abistama. Meil on selle saavutuse üle suur heameel! Eks ole näha, mis edasi hakkab saama. Vaimne koormus ja pinge on päris suured hetkel, kuid püüame leida parima lahenduse.

Mängulise tegevusega jagasime noored kolme rühma ning igaühe ülesanne oli lipu kavand teha. Samal ajal rääkisime meie kokatüdrukutega menüüst ning hakkasime koostama nimekirja toiduainetest, mida meil järgnevatel päevadel vaja võiks minna. Noored pakkusid välja, et mõnel õhtul võiks filmi vaadata, lubasime asja uurida ning homme õhtul ongi meil filmide vaatamine plaanis. Tutvustasime ka järgmise päeva programmi. Saatsime noored pärast lipukavandite valmimist puhkama ning rõhutasime, et mõnel järgmisel päeval tuleb neil lipp valmis ka meisterdada.

Õhtu lõppes sellega, et meie ning kokaneiud tegime ettevalmistusi järgnevateks päevadeks. Samuti on meil nüüd poiste ja tüdrukute vanemad, kes annavad vajaduse korral teistele info edasi – rühmavanemad on Liina ja Aimar, mõlemad vaba tahte alusel. Samuti on kahest vanemast noormehest, Aimarist ja Aigarist, meile palju tuge.


3. päev – kolmapäev, 30. juuni

Üldse ei jaksa vahel. Täna on selline tunne, et ei jaksa lihtsalt. Kõik sädistavad. Kümme korda korrutavad asju üle

Päevakava

7:30 äratus

8:00 hommikusöök

9:00 TÖÖ

12:00 lõunasöök

13:00 TÖÖ

17:00 õhtusöök

Vaba aeg, mõeldud puhkamiseks

20:00 Rebaste ristimine, arutelu päeva üle, filmi vaatamine

00:00 öörahu

Hommik läks plaanipäraselt. Esimest päeva sõime lõunat töö juures. Noored ütlesid, et neile meeldis töö tegemine täna rohkem. Täna tegid nad tööd kahes erinevas kohas.

Töölt tulles proovisime pesemise ajal vett kokku hoida. Seekord see toimis ja keegi ei pidanud end külma veega pesema.

Tegime õues mõningaid mänge, kuna noored on küllaltki väsinud pikast tööpäevast. Otsustasime õhtusöögi kella seitsme asemel kuue peale viia. Noored otsustasid karistada kahte noormeest köögitoimkonnaga.

Are tuli külla, et aidata meid ühe probleemse noormehega. Noored vaatavad hetkel filmi meie toas.

Juhtus nii, et Are rääkis noorega ning siis meiega ja hiljem rääkisime neljakesi. Raske südamega pidime ta koju saatma. Are viis poisi minema ja meie vajusime raskesse unne.


4. päev – neljapäev, 1. juuli

Muidu päris raske hommik, aga tööpäev oli mõnusam, kuna pilvine ilm oli ja tuuleiil puhus. Sällil hakkas õhtul paha ka, päikesepiste vist. Ei taha küll, et ta haigeks jääks. Õnneks ei jäägi, praegu nii rõõmus ja särav. Magusa isu on! Täiega.. soolane toit on hea ja kokaneiud Leila ning Ave ka toredad.

Mind häirib see, et isegi kui näen täiega vaeva ja mõtlen tegevused läbi.. ikkagi on noored nagu hullud kohati ja vanemad poisid Aimar ning Aigar hoiavad eemale teistest. Neile justkui ei sobi need tegevused, mis me teeme. Ei tea, mida teha. Peaks ju suhtlema ja küsima, mida nad teha soovivad. Samas arvata on, et nad soovivad ainult tööd teha.. ja ei midagi muud.

Õhtul arutame homset fotojahti; täna ei jaksanud välja mõelda, kuna öö oli väsitav.

Päevakava:

7:30 äratus

8:00 hommikusöök

9:00 TÖÖ

12:00 lõunasöök

13:00 TÖÖ

18:00 õhtusöök

20:00 Köietegevused

21:00 arutelu

00:00 öörahu

Hommik oli raske. Noored ja kasvatajad olid väga väsinud. Töö juures sujus kõik normaalselt. Täna töötas üks noor vähem, kuna Meelis saadeti öösel koju. Are viis ta tagasi Viljandisse.

Koju jõudes pesti ja puhati. Õhtusöök oli kell 6.

Hommikul olid halvaks läinud piimad. Samuti homme õhtuks mõeldud hakkliha.

Ly käis majas ja tõi wc-paberit, pesulõkse, kätekuivatus paberit, pesunööri, pesuvahendit.

Kell 8 viis Kadi läbi madalraja tegevused ja mõned mängud. Raja aitas üles panna ka kohalik noormees – Ly ja Anti poeg, (nime ei mäleta kahjuks;) ).

Peale seda tegime siseruumis vestlusringi plaanide ja tulevaste tegevuste kohta.

Õhtu veetsid noored oma äranägemise järgi, vaadati filmi, pandi puzzlet kokku jne.


5. päev – reede, 2. juuli

Täna oli mõnus, ausalt. Hommik algas natukene ootamatult, kuid muidu oli täitsa mõnus. Päike ei põletanud enam nii hullult ning tööpäev sai ka varem läbi. Jätsime fotojahi ära. Olin natukene nördinud. Sälliga ka enne just arutasime natukene Aigari teemat, et too igatseb oma neiut ja ei taha eriti osaleda tegevustes. Lihtsalt.. natukene solvunud olen, aga noh.. tegelt võiksin ju temaga rääkida, samas leppida olukorraga ja mõista seda.

Kui aus olla, siis täna õhtul see mind ei häirinudki. Hakkasime lippu tegema ja lõpuks oli kama. Lipu ideed muutsid noored ärevateks ja nad olid nii elavad, raske oli taltsutada neid. Samas.. ideed jooksid. Are ka tuli. Saime palju söögikraami ja muud infot. Lõpuks tegime lipuga tänaseks lõpparve võtsime ette homse päeva ning siis ajasin ühe noormehe, Holgeriga juttu. Ta on 15, joonistab hästi, meeldib süüa teha.. selline omaette noormees, vaikne ja rahulik enamasti, aga tõsiselt tore. Ausalt.. mõtlesin, et pean oma vennale ikka trummiõpetaja leidma ning kunstikooli võiks ta küll minna. Tõsiselt kohe.

Ülakorrusel muide.. Liina ja Johannes kudrutasid nurgas. Rääkisid juttu, aga siiski. Aigar vaatas omaette filmi.. Teised poisid ka. Nagu kinoklubi. Tüdrukute toas oli Aimar hoopis.. tundub nagu talle meeldiks Susanna.. igatahes vestlesid nad seal kõik koos.

Täna oli huvitav päev. Palju lebo, aga fun.. homme teeme lõkkeõhtu ning mulle täitsa meeldib juba siin.

Sain täna teada, et Riin tegi ligi pool kuud tagasi raske avarii. Mootorratas sõitis talle otsa.. täiega masendav. Pandi kunstkoomasse, kuna mitmest kohast olid luud puruks (koljuluu eelkõige). Praegu ta taastub. Õnneks ärkas koomast kahe päeva möödudes. Oeh.. jube õnnetus.

Päevakava:

7:30 äratus

8:00 hommikusöök

9:00 TÖÖ

13:30 lõunasöök

14:30 pesemise, puhkuse, magamise aeg

18:00 õhtusöök

19:00 Lipu tegemine

21:00 arutelu

00:00 öörahu

Hommikul enne tööle minekut selgus, et Holgeril on paha olla. Ta tundis end haiglasena. Otsustasime, et Sälli jääb temaga koju ja mina lähen teistega tööle. Ilm oli jahe ning natukene vihmane. Tööl oli mõnus. Tüdrukud kriimustasid end tihti ja puhkasid rohkem kui poisid, aga muidu oli täitsa mõnus täna, kuna päike ei kütnud. Natukene enne lõunat selgus, et kella ühest lähme koju juba, kuna noored teevad kiiresti tööd. Uuel nädalal on neil värvimistöid oodata ja alati ei peagi ehk maja juurest ära minema.

Lõunaks jõudsime siis juba koju. Seekord läksid tüdrukud pesema. Tegime hiiglasliku pausi, kuid nad tõseti magasid ka ja ei jaksanud end liigutada. Arusaadav.. olime hommikul ise ka laibad, isegi kokad magasid natukene sisse. Samas, keegi ei jäänud nälga.

Viimaks vaatasime ise ka filmi oma toas.. Holger joonistas, noored mängisid lauamänge, kaarte.. käisid jalutamas.. vestlesid köögi laua taga. Aimar oli ka seal.. rääkis tüdrukutega. Tore, sest Aigar hoiab eemale. Tal oma neiu suhtes igatsus. Noor mees, veri vemmeldab ja siinsed neiud tunduvad talle lapsikutena.

Ahjaa, Risto vanemad käisid siin. Väga lahe, et neid huvitab, mis malevas toimub ja mis seisus eluruumid on.

Pärast õhtusööki asusid noored lipu idee kallale. Neid tuli palju, ikka väga palju. Nüüd on siis lõpuks mingid ideed olemas ja lipuga natukene algustki tehtud. Ülehomme peaks ära tegema selle. Kaua siin enam aega on. Uuel nädalal pulm ja muud traditsioonilised tegevused.

Are ja Liina tulid. Saime palju süüa ning muud vajalikku kraami. Mõnus! Ajasime noortega homse päeva asjad ka sirgeks, rääkisime üldiseid asju. Lugesime avaliku postkasti kirju ka. Lausa neli oli neid, oh imet.

Viimaks läksid noored üles tuppa filme vaatama, me olime Are ja Liinaga all. Ausalt, uni on väga suur.. Sälli juba tudub vaikselt, ma löön ka kohe kaane kinni. Kell on 0:15, paras aeg magama minna. Kodus ei ole sel ajal kunagi und.

Täna oli edukas ja mõnus päev!


6. päev – laupäev, 3. juuli

Pean ikka Sälliga Aigari teemat arutama; küsima, mis ta arvab ja kuidas suhtub. Lihtsalt.. vahel kaob motivatsioon nii ära ja ise ei saa ka aru, millest see tuleb. Homme ja ülehomme on 2 vaba päeva. Tahaks küll koju vms.. ausalt. Põhimõtteliselt on nädal aega veel! Noored on toredad, ausalt. Tänane päev on ka mõnus olnud. Kokad läksid meie vabadeks päevadeks koju ära, on küll aru saada, et neid pole. Võiksid olla. Vanemad poisid oleksid ka rohkem särtsu täis.

Okei, jagasime täna pulmarolle. Suht õudne tegelt, et ma ei märganudki seda, et Aigarile oleks võinud anda selle rolli, mis ta esimesena valis.. oeh, ikka panin hääletusele asja. Jube.. pläss tunne. Samas vahel ei teagi, kellega siis arvestada.. ta ütles täna, et poob üles selle inimese, kes ta tassi ära võttis.. hull teema temaga ikka. Pruut soojendab ta ajusid.

Samas, otsustasime, et anname talle valikuvõimaluse. Las võtab mõne muu rolli, me teeme kaardi. Tahaks, et ta peaks teistega suhtlema ;)

Homme otsin sellist momenti, kus ta omaette on. PS! seda juhtub üliharva.. ainult siis, kui ta toas üksi on ja siis, kui ta vetsu läheb vms.. ah õigus, seal käib ta ka Aimariga.

Igatahes on kahju, et ta end nii kõrvalisena tunneb, tahan asja parandada. Vahel tundub, et Sälli oskab seda kõike kümme korda paremini kui mina, samas.. ma ei taha end maha teha. See on mu esimene suur malev ja esimesed eesti noored, kes on mulle tegelt võõrad. Ja ma pole selline niisama naljajutu puhuja.. eriti. Seega enda kohta õpib küll palju.

Jess, homme on esimene puhkepäev ja esmaspäeval teine ning siis veel viis päeva ning minek!!! Ausalt, tahan koju.. muidugi, ma ei saa väita, et siin pole toredaks läinud. Ajaga on ikka palju toredamaks muutunud kõik. Päris palju saan enda kohta teada, ainult mingit analüüsi ma teha ei jaksa. Kunagi hiljem. Helistasin täna emale.. 40 minutit rääkisime. Terveks juulikuuks lubab sooja, sooja ja eimidagi muud. Valleraa ja hõissaa!

Päevakava:

7:30 äratus

8:00 hommikusöök

9:00 TÖÖ

13:30 lõunasöök

18:00 õhtusöök

18:30 Maleva filmi vaatamine

20:00 Lõkkeõhtu, meeskonnamängud:

1) Kuristiku ületamise mäng

2) Kokkutulek, etlemine, rühmalaul

3) Postkasti kirjade lugemine

4) Pulmadest rääkimine, rollide jaotamine

5) Arutelu nädalavahetuse tegevuste üle: randa minek, köögitoimkonnad, lipu tegemine, koristamine;

6) arutelu järgmise päeva tegevuste üle ning sel päeval toimunu üle

00:00 öörahu

Äratus oli mõni minut peale tavapärast, kuna inimesed olid väsinud. Aga töö juures läks kõik hästi, Anti lasi nad täna samuti varem ära. Täpsemalt kell 13.00. Lõuna ootas neid kodus.

Ave ja Leila käisid lõuna ajal peale söögi valmimist Karksi-Nuia poes, tõid 2 sääsetõrje vahendit ja nõudepesuvahendi.

Töölt tulles tegid kohalikud noormehed maja juures tööd. Elekter läks ära. Kuid õnneks tuli kiiresti tagasi, kuigi olime arvestanud, et katkestus kestab õhtuni.

Noored pesid pesu. Olid tublid. Anti käis ja võttis laua ning tõi noortele kausitäie maasikaid.

Pärast õhtusööki vaatasid maleva filmi. Seejärel algas lõkkeõhtu. Tegime ühe meeskonnamängu. Rääkisime maleva tegevustest, tulevatest päevadest ja jagasime pulma rolle. Küpsetasime vahukomme ja sõime maasikaid.

Õhtul veel vaatasid oma filme ja tegid omale meelepäraseid tegevusi.


7. päev – pühapäev, 4. juuli

Mõnus päev.. selline udutamine jne.

Päevakava:

11:00 hommikusöök

12:00 vaba aeg, päevitamine

15:00 lõunasöök

Vaba aeg, päevitamine

19:00 õhtusöök

Lipu tegemine!

00:00 öörahu

Esimene puhkepäev. Tegime Sälliga hommikusööki, Liina ja Susanna olid abis. Susannal oli paha olla. Otsustasime, et randa ei lähe. Päevitasime selle asemel õues ja olime niisama. Väga mõnus hommik. Vestlesime täna Aigariga tema suhtumisest. Hakkas küll kergem. Lõunasöögiks oli hamburger, igaüks meisterdas oma maitse järgi. Kadri ja Helena olid abis. Kõik sõid kõhud väga punni.

Kuigi olime juba hommikust alates palju puhanud, viskusid noored ikkagi väsinuna vooditesse ning puhkasid edasi. Peagi jõudis kätte õhtusöögi aeg, mil Holger oli nõus ise piimasuppi tegema. Karmo tuli talle appi. Meie hakkasime teiste noortega lippu tegema. Lipp saigi valmis! Kohati läbi suure häda, kuna osad ei tahtnud teha.

Õhtul mängisime veel jalgpalli, noolemängu.. väga mõnus päev oli. Saime palju suhelda noortega. Tööpäevadel sellist võimalust eriti pole, kuna kõik on väsinud ja tahavad rohkem omaette olla. Täpselt nädal on möödas ja nädal veel ees.


8. päev – 5. juuli, esmaspäev


Tõsine tüdimus valdas täna õhtul meid.. minu lõpusõrmus otsustas siiski viimaks ära kaduda. Kui ma teda alateadlikult sõrmest ära võtan ning tagasi panen, siis millalgi pidi ju see kadumise moment ka tulema. Kuigi ma lootsin, et ei tule.. ja ma püüdsin jälgida.. ütlesin eile ka, et kui kihlasõrmuse peaksin saama, siis ei kurvastakski oma lõpusõrmuse üle, sest midagi palju väärtuslikumat oleks asemel.

Helena sugulane sattus haiglasse, midagi on lahti, ta ei soovinud sellest rääkida. Rannas hakkasime natukene vestlema ja siis kuidagi lipsas mitme peale kokku see jutt meie huulilt. Helena oli endast väljas, kui temale järele jooksin.. hüppasin meie toa aknast välja ning jooksin.. võtsin talt ümbert kinni ja palusin andeks kui talle liiga tegin. Ütlesin ka, et teadlikult pole ma midagi välja rääkinud, see toimus mitme inimese peale. Tean küll, et midagi otseselt ei teinud, kuid ikkagi nii paha tunne, et tal pidi seepärast veel halvem hakkama. Uskumatu, mis asju siin õpin ma..

Poisid valetasid meile alkoholi pruukimise koha pealt ning etlemiskava juurde pidi neid esialgu naelutama. Lõppkokkuvõttes olid nad ikkagi väga tublid ja vahvad. Aimar kaotas oma pangakaardi ka ära.. vat kus lops. Samas Säl ütles hästi – jumal ei jäta neid karistamata.. ja me mõlemad naersime muidugi. Pisike nali kulub alati marjaks ära. Töö ajal pole neil aega ega viitsimist joogi poole isegi mitte piiluda.

Kõige tipuks avastasime end öösel nende toast filmi vaatamast. Häid suhteid tuleb ikka hoida.. sest seda enam on neil hapu, et meie usaldust reetsid. Nende pilgud reedavad seda. Me ei vihka kedagi.. ei taha pahandada ka, aga vahel ei jää muud üle.

Pulmapaarike on ikka ehtne paarike. Esialgu mõtlesime, et tulevad mängupulmad, nüüd ongi justkui päris, sest Liina ja Johannes satuvad ikkagi ühte seltskonda. Vahva, tegelikult..

Mis kõige tipuks.. päris tipust ma polegi rääkinud. Läksime noortega Ajaxi pärast kärkima, kuna nad olid terve pudeli põrandapesule kulutanud. Ja kui Sälli mind siis köögiaknast korra tuppa kutsus.. ei suutnud ma oma silmi uskuda. Täis Ajaxi pudel oli meie varude ruumis. Mis me siis tegime.. kallasime tühjema pudeli täis pudelisse ja läksime rõõmsate nägudega tagasi õue. Ütlesime noortele, et teeme endale vähemalt toreda õhtu ja unustame pahad asjad. Gini isu tuli peale.. ausalt, peo isu ka.

Kähku magama!

Päevakava:

11:00 hommikusöök

12:00 randa minek, vaba aeg

15:00 lõunasöök

17:00 koristamine

19:00 õhtusöök

20:00 etlemiskava tegemine

00:00 öörahu

Hommik algas varakult meie, kasvatajate jaoks. Sällil oli kramp sääremarjas ja viimaks jutlesimegi kahekesi köögilaua taga kuni kell sai juba 11 ja Grete tuli meile appi hommikusööki ette valmistama. Asjad lauale ja sööma. Lõuna paiku läksid osad meist Rohijärve ujuma ja selle äärde päevitama.

Nukker lugu leidis aset eile öösel, vanemad poisid tegid ulakust ja olid alkoholi majja toonud.. pidasime maha tõsise vestluse ja täna on nad päev otsa mossitanud. Samas said meist loodetavasti aru ja õnneks tulevad tööpäevad ka ning kellelegi pole aega pättusi teha.

Lõuna aeg olime rannas Risto, Karmo, Holger, Johannes, Liina ja mina. Teised otsustasid maja juurde jääda. Viimaks oli tõeline suvetunne sisse tulnud. Tõdesin veelkord, et Liina on ikka päris hakkaja neiu ning kutsub poisse hoolega korrale.. täiesti õigete asjade eest ning nood kuulavad ka teda. See on hea, et keegi meie tegemistesse panustab.

Pärastlõunal sõime ning hakkasime suurpuhastust tegema. Pühkisime ja pesime kõik maja põrandad. Nad olid väga tublid. Vahetult pärast koristustöid kutsusime taas kõik kokku, et etlemiskava välja mõtlema hakata. Algul oli nende kokkuajamine ikka tõsine väljakutse. Eks neil polnud eriti ideid ja aimugi, mida teha. Viimaks olid neil ideed siiski paberil ja homme loodame mingitki kava sellest näha. Kui ei jõua homme, siis ülehomme kindlasti, kuna ütlesime neile, et neljapäevaks peavad kõik asjad valmis olema, sest Are ja Mart tulevad meid võib-olla pulmade ajal vaatama. Seal kanname oma suured projektid ette.

Õhtu lõpes grillimisega, Risto ja Johannes olid seekord abiks. Mängisime Imago lauamängu ja jutlesime niisama. Mõnusad kaks puhkepäeva olidki otsa saamas.

Kui päris aus olla, siis tänase päeva lõpuks oli meil Sälliga mõlemal tüdimus peal. Lihtsalt ei jõudnud enam ja tahtsime ainult olla. Homne päev tuleb loodetavasti juba parem.


9. päev – 6. juuli, teisipäev

Sälli tuli täna noortega töölt ja ütles, et ta mees helistas ja ütles, et Sälli vend sõitis Afganistaanis maamiini otsa. Juba kaks päeva tagasi juhtus, aga alles täna öeldi talle. Rohkemat ei tea hetkel keegi öelda. Nii palju asju üheskoos ja selle sama maleva jooksul.

Päevakava:

7:30 äratus

8:00 hommikusöök

9:00 TÖÖ

12:00 lõunasöök

13:00 TÖÖ

18:00 õhtusöök

19:00 karjäärinõustamise koolitus

22:00 järgmise päeva kava, päeva kokkuvõte

00:00 öörahu

Hommikul haigestus Karmo – nohu, kurguvalu, peavalu. Jäin temaga koju ning Sälli läks seekord teistega tööle. Lõunaks saabusid kõik teised ka.

Tegin täna tabeli ka, kuhu noored oma andmed kirjutasid, et saaksime neile pärast malevat pilte ja kokkutuleku infot saata. Tahaks ikka suhtlust jätkata ;)

Õhtul tuli Liina Viljandimaa Noortekeskusest karjäärinõustamist tegema. Noored tegid grupitööd ja muid toredaid tegevusi. Koos Liinaga saabusid ka pulmariided ning noored sattusid suurde õhinasse neid nähes. Proovisid selga ja valisid välja.

Muud erilist me korda ei saatnud.


10. päev – 7. juuli, kolmapäev

Ujusime end ogaraks täna uues järves ... nime kirjutan kohe, kui selle leian. Padukat hakkas sadama.. ulme. Poisid olid Sälliga rabas, mina olin tüdrukutega.

Aigar lahkus, Helenal on kurb olla, Sälli vennaga on õnneks kõik siiski korras.

Igaüks igatseb ära tegelikult ja samas oleme kõik siinsega harjunud. Elaksin nagu pooleldi minevikus, kus armastus oli mu jaoks võõras maailm ning hing ihkas nii palju, mida ta ei saanud. Poolenisti ma hõljun, kui loen Tema saadetud luulelisi sõnumeid: „..särtsakas, valgete juustega..“ ning naer poeb salamisi hinge ja suule. Liiga palju on juhtunud nende päevade jooksul.. liiga palju kogemusi ja elamusi, mis tuleb sõnadesse panna.

Päevakava:

7:30 äratus

8:00 hommikusöök

9:00 TÖÖ

12:00 lõunasöök

13:00 TÖÖ

18:00 õhtusöök

20:00 rühmalaulu tegemine

21:00 etlemiskava ettenäitamine

22:00 järgmise päeva kava, päeva kokkuvõte

00:00 öörahu

Hommik algas sedasi, et Sälli läks poistega rappa, mina läksin tüdrukutega ühe järve äärde pinke ja metsamaja värvima. Ujusime paduvihmaga ja nautisime uut tööd. Poisid ja Sälli jäid suure vihma kätte kui tagasi koju sõitsid.

Saime teada, et homme läheme ehk kõik maasikaid korjama ja teenime lisaraha. Aigar lahkus meie hulgast.. tal olid mingid kodused jamad ja ta ema palus poja koju saata.

Mingid vanemad inimesed tulid meie majja oma prallet pidama. Läksid jalutama kuhugi ja osad on siiani meie ruumides. Nad tulid hinge puhastama ning lahkusid kahe tunni möödudes.

Noored hakkasid rühmalaulu tegema. Päris vahva tuli – Grete ning Susanna tegid salmi ja rütmi ning Risto tegi räpiriimid. Eks näis, mis sellest lõpuks kokku tuleb. Hetkel on tegu millegi väga toredaga.

LAUL:

Asjad koos ja minek on kodust

sõpradega hõvastijätt

Viimse pilgu heidan veel bussist

ja algab maleva retk

Kaasas on meil toidud ja joogid

rannapall ja tööriistakast

Teada saime, et netti siin pole

kuid puudust ei tunne me tast

RÄPP:

Tööpäevi nädalas on viis

naerusuu ta näolt meilt viis.

Vabu päevi on ainult kaks

töötamiseks kadus jaks

Lõunapausi ootasid kõik

Selleks võeti ette raske jalgrattasõit

Peale tööd vaevas raske uni

Puhkepaus selleks teha tuli

Elutingimused super head

Puudusid ka suured vead

Tööga oldi väga rahul

Töötasime niikui kahur

Puhkepäeval rannailma nautisime

Lõkkeõhtul vahukomme grillisime

Malevast natsi kurvalt lahkusime

Suve edasi me nautisime.

LAUL:

Vabal ajal olen niisama

hobisid mul viiskummend kaks

Grill ja mängud on osa ajast,

mis tuju teevad paremaks.

Sal ja Kadi saanud on armsaks

Kadi naer ja Sälli lauluhääl

Sal nüüd näitab oma lauluoskust

Ta asub meie paremal käel

SÄLLI SOOLO:

Malev nüüd läbi, aeg minna koj

u

siin on naerdud, möllatud koos

sõpru palju saadud on uusi,

see on kogu moos!

Muide, maleva juhatusest tuli kolm isikut meie elamistingimusi uurima. Nimed pole kahjuks meeles. Uudistasid ja mingit pistelist küsitlust noorte hulgas ei teinudki. Lõbusad ja vahvad inimesed. Ja Helena täitis oma karjäärinõustamise küsimustiku peaaegu perfektselt ära. Sälli kontrollis tema vastuseid.

Homme lähme 13:00 tööle, maasikaid korjama.


11. päev – 8. juuli, neljapäev

Täna on hubane päev.. pärastlõuna põllul oli jahutav ja mahe (mahe, muide on noorte slängis.. ja nemad kuuldavasti pidid seda pidevalt kasutama). Mis ma muud oskan öelda kui et: MAHE!

Mul viskas täna õhtul nii üle, et nad kogu aeg aina kudrutavad.. aga ma rääkisin ema ja Robertiga ning tuju läks paremaks. Tegelt on kõik ju hästi, ausalt. Õnneks saab peagi minema ka.. mitte just õnneks, aga tõsiselt.. ma lihtsalt pole kunagi sallinud seda flirtimist.. lihtsalt pole ja see on mu enda isiklik konks ning mure. Seepärast ma ei torgigi.

Täna tundsin, et oskan ju draamaasju teha, kuid ei jaksanud neid motiveerima nende eeskava tegema. Tulevikus tahan siiski rohkem vaeva näha sellega. Võtta vabalt, samas on hea tunda, kui ideed on varnast võtta. Ausalt Sälli ja Aimari kudrutamine mõjutab kogu gruppi.. mõnes mõttes. Rohkem mind kui teisi. Ma saan aru, et ta on ainuke vanem noormees ja temaga saab juba suurte inimeste jutte ka ajada, aga kammoon.. ma tõesti tunnen vahel, et olen tema toest rohkem ilma jäänud. Aga ausalt ma ei pea seda oluliseks talle öelda. Asi ju ka selles, et oleme nii kaua siin juba passinud. Kõik on omal moel natukene tüdinud.

Päevakava:

11:30 äratus

12:00 hommiku- ja lõunasöök

13:00 TÖÖ

18:00 õhtusöök

19:00 pulmade ettevalmistamine/etlemiskava/rühmalaul

22:00 järgmise päeva kava, päeva kokkuvõte

00:00 öörahu

Hommik algas täna hiljem. Sõime kell 12 lõuna- ja/või hommikusööki. Oleneb, kuidas võtta. Läksime maasikale, tegime kolm tundi tööd ja siis tahtsid noored koju ära tuua. Teenisime keskmiselt 70 krooni nägu. Päris hea.. noored läksid Lyga Karksi-Nuiasse poodi.. ostsid head-paremat ja kui nad viimaks tuppa jõudsid, ütlesid, et selline tunne nagu käiks suures linnas ja poes oli nii vahva olla.. kujutan ette, kui kummaline on meil kõigil maleva lõpus koju minna. Aimar ja Helena jäid koju, neil oli halb olla juba eile. Õnneks saavad noored ikkagi omale tasu tänase päeva eest, mis sest, et lisaraha hoopis teises kohas teenimas käisime.

Nüüd on pesemise aeg ja täna õhtuks on plaanis etlemiskava ning rühmalaul ära lõpetada, samuti tuleb pulmad ette valmistada.

Liina ja Johannes valmistasid täna pulmakutseid, hiljemalt homme pidime kätte saama. Nii palju kui oleme uurinud, on enamusel juba riided ja ettevalmistused praktiliselt olemas.

Laul ja etlemiskava esitati meile kell 22. Päris mahedad olid. Etlemiskavaga tuleb natukene rohkem vaeva näha, kõik muu oli väga hea.

Ahjaa, Karmo jäi täna duširuumi kinni. Aimar päästis ta vabaks. Iga päev ikka juhtub meil asju.


12. päev – 9. juuli, reede

Mõnus päikesepaisteline päev ning täna on juba super olla, kuna eile öösel sai kõik südame samad asjad, mis mindki. See on hea tegelt, kuna nüüd tean, et mu sisetunne oli ikkagi õige ja ma olen siiski õiges suunas minemas. Ta ütles nii kenasti mulle.. et ma olen hea kasvataja ja.. igatahes tundsin, et need asjad, mida väärtustan on paigas, mitte kõigutatud. Õpin siin olles ikka väga palju. Iseenda ja teiste kohta. Arvan, et olen ikka vanemaks ja targemaks saanud. Siin olles tunnen seda veelgi enam. Eks muidugi on veel ruumi areneda, aga palju on juba mu sees muutunud. Koju lähen, siis pean analüüsi tegema selle kohta.. J

Hästi mõnus on olla hetkel. Osad homsed asjad veel ajada ja ongi päev õhtus. Algul oli natukene imelik, aga õnneks helistas ema ja nüüd on hea.. parem. J Tõmban hetkel noortekeskuse Liina pilte arvutisse, tal on hea kaamera. Õhtu võime lugeda kordaläinuks! Eks näis, mis edasi.. väikesed pinged on justkui õhus, samas ma olen mina ise ja üldse ei põe.

Päevakava:

7:30 äratus

8:00 hommikusöök

9:00 TÖÖ

12:00 lõunasöök

13:00 TÖÖ

19:00 maleva pulm

21:00 pidulik õhtusöök

00:00 öörahu

Päev algas sedasi, et Sälli jäi tüdrukutega maja hoovi tööd tegema ning mina läksin noormeestega rappa. Rabas sai tänasega kogu töö tehtud ning kui me ära hakkasime tulema, siis olid tüdrukud juba raba alguspunktis poste värvimas. Meie läksime koju ja poisid hakkasid kohe pulmadeks ettevalmistusi tegema. Väga vahva!

Peagi tulid neiud ka ning hakkasid samuti ettevalmistustega tegelema. Peagi lähme pruudile soengut ja meiki tegema ning Are tuleb ka koos Fredi ja Liinaga. Fredi ja Are jäävad ööseks ka. Mõtlesime neile kõigile samuti rollid välja.

Pulmad sujusid imetoredasti. Kõik täitsid oma rolle väga hästi! Sõitsime kahe autoga Lilli küla peal ringi ning tegime ehtsat pulmarongi. Kokaneiud tegid seekord kartulisalatit ja küpsisetorti, mis viisid keele alla. Pulmakorraldaja Holger korraldas limbo ning võrkpallimängu, milles enamus pulmalisi osales.

Viimaks on lõbusad õhtud käes. Inimesed on natukene rõõmsamad ka, kuna kojuminek on ju varsti-varsti käes. Homme viimane tööpäev ning täna päikesepaisteline ilm!


13. päev – 10. juuli, laupäev

Tegin täna suurt pattu. Uurisin Sälli ümbrikusse ja lugesin personaalset kirja, mis ta endale oli kirjutanud. Sain teada midagi väga jahmatavat. Pole ammu end nii reedetuna tundnud.. Nimelt kirjutas ta sinna suht esimestesse ridadesse, et ma olen lapsik ja kogenematu ning minuga on seetõttu raske rühma juhtida. Ise rääkis, et peame südame pealt asjad ära rääkima, ausaks jääma. Kirjutas ka seda, et malevas oleks ta veel, kuid mitte enam Kadiga! Vastik, must ja närune tunne on..

Ma saan aru, et tungisin tema mõttemaailma tsooni.. saan täiesti aru sellest.. seega jääbki see ainult minu sisse ja jagan Robertiga ning emaga ka arvatavasti. Lihtsalt nii paha on olla.. enam mitte nii väga, kuid see, kuidas ta minusse suhtub.. pidades ennast kogenenumaks ja targemaks on küll väga suur üllatus. Mis on siis tema kogemustes midagi nii erilist, et ma ei suuda konkureerida? Ta ei tunnegi mind ja juba teeb järeldusi. Astusin korra ämbrisse, aga ta ei anna endale võimalustki mind tundma õppida.. vastik.. ausalt on vastik.. paha tunne.

Olen teinud rahvusvahelisi projekte, kirjutanud ja läbi viinud. Korraldanud ja mässanud.. ta ei tea pooli asju, millega olen ametis olnud ja kirjutab, et olen kogenematu. Olgu, mulle ei meeldi ka osad asjad temas, kuid ma pole kordagi mõelnud, et ta on ebameeldiv või selline inimene, kes mulle midagi ei õpetaks.

Ta sädistab liiga palju.. räägib nii palju ja usub, et see on ülitark jutt, mis tal suust tuleb. Mina hoian end rohkem tagasi, sest kahekesi sädistada ei saaks – tekiks kisakoor ja ma tõesti ei jaksa ning ei viitsi kaks nädalat kellestki üle möirata. Varem oleks ma seda teinud. Kes on kogenematu ja läbinägematu?!

Noorte juuresolekul laseb ta end vahel liiga vabaks. Pean silmas tibakene piiride uduseks minekut.. vihjed paaride kohta, vihjed mingite suhete kohta, õrn flirt Aimariga jne

Kui ta nii elukogenud on, siis peaks teadma, et on asju, kus peaks end natukene koomale tõmbama. Ma tõesti ei tahtnud eelarvamusi luua ja mul polegi neid tegelikult. Kirjutasin lihtsalt üles mingid mõttesähvatused, mis ei ole läbi analüüsitud.

Õppisin sellest olukorrast, et inimeste peas jooksevad igasugused mõtted.. teinekord ei pruugi nad neid väga tõsiselt mõeldagi. Kui palju on meil neid mõtteid, mis lihtsalt peast läbi rändavad või emotsioonidega koos on paberile puistatud. Väga palju! Samuti leidsin, et kõik ei peagi ju kõiki armastama ning mina tean, et kahe nädalaga ei saa järeldusi teise inimese kohta teha. Pidin kammima tema ja Aimari jama.. teised noored tundsid end ebamugavalt, aga ma pidin neid asju siluma. Kogenematu?!

See, et ma noorelt last ei saanud ning motikaavariid ei teinud, ei tähenda, et mul pole erialaseid kogemusi ja eeliseid Sinu ees, armas Sälli.

Uskumatu lihtsalt.. õpib noorsootööd, aga järeldused on kärmed tulema. Sorri, ei tahtnud seda öelda, aga pisipedas ei ole üldse mitte arvestatav õppekava.. mage mage mage. Urmo Reitav tegi meile asjad selgeks. Ja ta on erapooletu, kuid ta on asjalik ja teadlik inimene. Pisipedas õpitakse niisama midagi.. aga haridust seal ei saada. Harituks ammugi mitte. Ma nägin Sinus head, Sälli, näen siiani, kuid pean nii palju asju ümber lükkama.. oled kogenematu ja ei suuda adekvaatselt ennast ning olukordi analüüsida.

Mind hirmutab mõte sellest, mida inimesed oma peas keerutavad.. samas.. sellega harjun ju uuesti ära. Elu loomulikud keerdkäigud. Jääme lihtsuse piiridesse. Kõik saab korda ja mina ainult tugevamaks ja paremaks.

Ning veel.. See, kuidas sa Helenaga käitusid köögis, oli hoopis lapsik.. nida sa surgid nende asju.. mida sa topid oma nina sinna.. kus tuli nüüd Aimari eest kostja välja.. nii sõber kohe, et noored ei tohi omavahel semmidagi.. las teevad ja las on, mida sa surgid veel.. see on küll haige.. kes on kogenematu?!

Sul on mingid prillid ees ja ma ei saa aru, miks need sind vahel pimestavad..

Ma veel näitan Sulle, mida üks noorsootöötaja tegelikult peab tegema..

Muide, ise oled ju Arega mingi elukaua sõber olnud, muidugi mõista on teil mingid oma teemad ja ta usaldab sind päris palju. Pane end nüüd minu olukorda.. mida Sa teeksid, kui ma võtaks oma sõbrad kokku ja tunneks end oi oi kui vabalt ning lätutaks oma vanadest asjadest?! Olen päris kindel, et tunneksid end ka halvasti sellises olukorras.. peaksid end alalõpmata tõestama ja heas valguses näitama. Ma ei imesta, kui Sa Arega sellest räägid, et mina ei sobi rühmajuhiks.. ma ei imesta.. samas loodan, et Sinus on kübetki normaalsust, mida ma siiralt usun, et on, ja sa hoiad oma suu seekord kinni.

Jumal tänatud, homme on kojuminek.

Ahjaa, telksauna saime! Übermõnna!

Päevakava:

9:30 äratus

9:00 hommikusöök

9:30 TÖÖ

13:00 lõunasöök

16:00 personaalsed kirjad

19:00 analüüs, tagasiside

20:00 saun, grillimine ja viimase õhtu tegevused:

etlemiskava

rühmalaulu

lipu esitlemine

22:00 järgmise päeva kava, päeva kokkuvõte

00:00 öörahu

Hommik algas talgutega loodusmaja juures ja kestis kuni lõunani. Siis tuli puhkuse aeg ja kella nelja ajal pidi igaüks endale kirja kirjutama, mille Are saadab meile jõulude ajal, et näeksime, mis selle ajaga muutunud on ja et tekiks väike igatsus maleva järele.

Viisin läbi ka analüüsi, kus noored pidid vastama osadele tagasiside küsimustele ning kirjutama tagasisidet ka Sällile ja mulle personaalselt. Hiljem saime nautida telksauna mõnusid. Ligi kaks tundi olime saunas, kuid Are ja Fredi hakkasid seda ehitama juba lõuna ajal. Hiljem koondusime kõik ühisele grillimisele, ettekandmisele tuli rühmalaul. Etlemiskava kahjuks ei teinud.. loodame, et augustikuuks saab see siiski viimistletud.

Sel ööl ei olnud öörahu, kuid enamus noori vajus siiski enne ühte ära. Osad meist jäid siiski kööki vestlema. Viimane päev siiski malevaseltskonda nautida.


14. päev – 11. juuli, pühapäev

Päevakava:

10:00 äratus, pakkimise aeg

12:00 hommikusöök

13:00 koristamine

14:00 kojusõit

Hommik algas kiiresti. Noored olid oma asjad juba eelmisel päeval kokku pakkinud, nüüd jäi üle vaid põrandad puhtaks pesta ning alumine korrus läikima lüüa. Küsisime viimaseid allkirju ja Are rääkis neile malevate kokkutulekust ka. Praegu tundub, et enamus siiski osaleb selles.

Ly külastas ka meid, jagas veel viimaseid sõnu.. ja loodab meid uuel aastal ka kohata. Ta oli väga liigutatud kui me lõpuks bussi peale läksime. Väga kurb oli lahkuda, see koht on meile koduks olnud ligi kaks nädalat.

Viljandis läksid meie teed üpris kiiresti lahku, kuid sellest hoolimata kavatseme edasi suhelda. Malev oli tõesti väga huvitav kogemus ja jääb meile kõigile säravana meelde.

Aitäh, Are!

Sälli täiendas mu sõnavara:

1) Pläfid – plätud

2) Pata – padi

3) Peff – tagumik

4) Rüdistama – mürgeldama

5) Kärts – krõps (taskul või krõpsul)

6) Kaissu – magama

geni.com - sugupuud hakkan seal tegema