pühapäev, 26. jaanuar 2014

3. nädal Islandil

Meie laager lõppes 23. jaanuaril. Nüüd üritame puhata kuni 28. jaanuarini, siis liigume pealinnast 40km eemale, vabatahtlikke koolitusele. 5 päeva tööst eemal koos toredate inimestega. ENEBi koolituskogemustega võrreldes loodan siitki saada kvaliteetsest kraami.

Kogu aeg on tegemist. Praktiliselt kordagi ei ole võimalik omaette olla - va wc, dušš ja uneaeg oma voodis. Täna mõtlesin, et ok, lähen hostelisse, et videosid vaadata ning asju alla laadida. Vavu sain arvutikaane lahti lüüa, kui juba pidin tagasi tulema. Okei, ei pidanud, see oli minu valik. Islandi suurim kontserdisaal - Harpa: http://en.harpa.is/events/young-voices-adalsteinn-mar-olafsson. 30-minutiks lülitasin oma aju välja, panin silmad kinni ja kuulasin baritoni inglise ja islandi keelseid laule.

Praegu.. istume viiekesi koos oma "perekonnaga" toas, ülakorrusel. Kõik pole kodus, seega on ruumi ja vaikust. Me rahulikud inimtüübid - võime 1 tund vaikuses olla küll. Taustaks klassikaline klaverimuusika. Igaüks nohistab omaette.. Danny mängib kitarri ja blokkflööti, Stefan teeb kiirmeetodil õhtusööki kartulitest ja maitseainetest. Mina valmistasin salati ja võtan nüüd 10 minutit blogimiseks.


Pöörane on olnud kogu jaanuarikuu siin ja nii kiiresti lõppemas..


Ehk kõige huvitavamad sündmused sellel nädalal on olnud öine "dumpster diving" prügikastist toidu otsimine. Ühed vabatahtlikud olid leidnud 6 liitrit veini. Lisaks leiab korralikult pakitud kooke ja ka puuvilju. Kui google otsingusse panna dumpster diving, siis leiate rohkem infot. Ma ise pole veel jõudnud uurida, kuid kavatsen kindlasti praktiseerida. Absurd, kuidas me asju ära viskame - 6 liitrit veini prügikasti?!

Kui meie laager 23. jaanuaril lõppes, ei olnud kellelgi meist isu ära minna. Käisime kaltsukates, toidupoes.. meie osad vabatahtlikud tahtsid teist korda virmalisi vaatama minna, kuna esimene kord ei õnnestunud neil midagi näha (teine kord on tasuta sel juhul). Kuna kohti oli 7-le, aga neid ainult 5 ning mina ja Maria olime õigel ajal õiges kohas, kutsusid vabatahtlikud meid endaga kaasa.
Riietusime paksult, kuna lagedal on tuul väga tugev. Muidu külm ei olegi nii väga, ainult tuul võib minema viia.
Giid siis seletas bussis, teel Vaala-fjordile, et kuidas virmalisi oma fotokaameraga kõige paremini jäädvustada - isod, programmid, kuhu suunata fookus jne - täispikk kursus 5 minutiga. Me ei olnud Reykjavikist kuigi kaugele sõitnud, kui giid kriiskas üle bussi: vaadake paremale, vaadake vasakule - virmalised tantsivad taevas! Buss peatus, kogu see ligi 40-liikmeline kamp kiirustas maha ja nii me seal seisime, pead taeva poole õieli.. tähti on palju, ei saa öelda, et rohkem kui eesti taevas, kuid kuidagi väga palju on siin neid.
Ja virmalised - kolmandat ööd nägin neid, kahel korral isegi linnas. Tavaliselt on valgusreostus nii tugev, et midagi ei näe. 
Palja silmaga olid virmalised suht hallikarva, kuid kaamerapildis väga kaunid erkrohelised. Väga kerge on siiski silmaga eristada tantsivat tolmu pilvedest.

Helkur - iidse tava kombel tulin Islandile, kõikidel jopedel helkurid kenasti küljes. Talv ja pime aeg, ikka on tarvis. Siin ei kanna mitte keegi helkurit, tundub, et olen ainus, sest pidevalt saan küsimusi - mis asi see on ja siis selgitan ülevalt-alla, paremalt-vasakule, mis imevidin on helkur ja miks me seda eestis kanname ning et ilma ei saagi. Kuid seda, miks islandlased helkurit ei kanna, ei suuda ma ära põhjendada.

Alkohol - teema, mille lihtsalt pean tõstatama. Neli sõna: hirmkallis ja kesine valik. Mulle meeldib vein ja vahel meeldib ka rumm, kuid siin on kas õlu või vein ja kange alkohol. Kõige odavam vein on 6-7€ - enamasti Hispaania brändid. Kõige odavam õlu on - Saku Originaal (1 0,5l purk maksab umbes 1,5) ja seda me joomegi, sest tegemist on kogu poe kõige odavama joogiga. Toidupoest alkoholi ei leia, selleks on eraldi poed. Olema peab vähemalt 20-aastane. 

Vahel on lausa piinav veiniriiulite vahel jalutada. Ma ei taha õlut juua, aga tundub, et pean ümber harjutama end. Lihtsalt nii kallis on (ma räägin siin vist kõige rohkem alkoholist..).


24. jaanuaril sõin esimest korda haikala - üks kuubik, hais oli jube, maitse veel jubedam. Kolmanda korraga pidi normaalne maitse olema. Hahaa, eks paistab, kas ma seda veel söön. Samal õhtul tuli välkidee minna laupäeva hommikul ülikooli ühele kursusele 10-16:00 loengut kahel nädalavahetuse päeval. Pidasin esimese vastu, teise ei läinud. Tegelikult on huvitav, lihtsalt see pole päris minu ala. Kavatsen nüüd kursusi enda jaoks otsida ja siis kohale sadada ning uurida, kas võin liituda. Mine sa tea.. küsija suu pihta ei lööda.


Oleme pidevalt väsinud ja tegevuses, pole aega sissepoole vaadata. Aga sealsamas tunnen, et olen sattunud ühte väga erilisse programmi, kus vabatahtlikku usaldatakse niivõrd, et tunnen end juba kui täisväärtuslik töötaja. Me oleme kui isetoimiv süsteem - igalühel omad rollid ja kui keegi jätab midagi tegemata, siis kannatavad kõik. Kui tavaliselt kuulen, et vabatahtlikel hakkab igav, pole piisavalt vastutust jne, siis meil on vastupidi - liiga palju erinevaid ülesandeid. Küll need piirid saab ka paika löödud, et päris ära ei kurnaks end.


Raskusest olenemata on põnevus ja ma ei tea praegu paremat kohta, kus võiksin vabatahtlik olla ja õppida niivõrd palju iga päev.


Meie vabatahtlikud meie esimeses keskkonnateemalises laagris



Vabatahtlikud, kellega veedan kõige pikema aja üheskoos - Danny, Diego, Stefan ja Maria.

Nüüd lähme "kohtingule" - nii me seda nimetame. Kohtume esimest korda enda mentoritega (nö meie usaldusisikud, kellega saame tööd taga kirjuda..) hubases Babalu kohvikus.


Always hurry
Never time

:)

kolmapäev, 15. jaanuar 2014

2 nädalat Islandil

Ma pole suurem asi blogi pidaja. Pigem võiksin skypes jutelda. Vahel tulevad mõttesähvatused, mis siia kirja panen. Püüan kolme (veel mõni aeg tagasi kahe) nädala loo kuidagi kokku võtta, kuid lõikude sidumisega ma pead murdma ei hakka. Vähemalt mitte täna. Üks laager on peagi läbi saanud, päevad pikad ja väsitavad, kuna enamik infot on uus. Alustades sellest, et põhimajale on meil laagrimajad üle linna laiali. Ja laager - erialakaaslased saavad aru, mida tähendab laagrikasvataja töö. Formaalselt justkui 8h päevas - reaalselt 24/7 tööd ja vastutust.


9. jaanuar, kolmapäev
PRÜGIVEDU ja POODLEMINE
Siin on üks vabatahtlik (mitte EVS), kes vastutab transpordi eest - seega kõik asjade vedu: prügi, toidukraam, vahetevahel ka meie ja meie asjad on vaja toimetada punktist A punkti B, C, D, E, F ... väike linn, aga tundub, et SEEDS organisatsioon, kelle alluvuses töötame, on kogu linna vallutanud. Sorteerimine on igas majas nr.1 teema. Kogu sorteeritud kraam tuleb majadest kokku korjata ja siis viia suurde kogumispunkti sadamas. Olenemata sellest, et järjekord kogumispunkti väravate taga oli pikk, ei sorteeri enamik islandlasi oma prügi - see on vabatahtlik. Sõitsime oma minibussiga prügijaama sisse ja hakkasime järjest kaste õigetesse konteineritesse tühjendama. Minu esimene mõte: appi! Kui palju prügi me tekitame. Teine: kuhu see kõik küll viiakse? Nüüdseks juba tean, et enamik prügi pole võimalik ümber töödelda - plastmass eelkõige ja seda on ka kõige rohkem meie planeedil (ka meie veresoontes! ja meie tulevaste laste veresoontes ja ...) Nii see on.


11. jaanuar, laupäev
VÄRVIMISTÖÖD ja PESUPÄEV
Olen tuttavaks saanud vähemalt 10-ne vabatahtlikuga, kes elavad minuga ühes majas ja töötavad SEEDS organisatsiooni jaoks 6-... kuud. Justnagu mina. Minuga enam-vähem samal ajal tulid 4 pikaajalist vabatahtlikku - tõenäoliselt seltskond, kellega kõige lähedasemaks saame. Aasta jooksul tutvun vähemalt 500 uue inimesega erinevatest maailma paikadest, kes tulevad ja lähevad sama kiiresti kui muutub ilm Islandil. Seega on hea, kui mõni nägu selle aja jooksul ei muutu.. Siin on palju vene keelt kõnelejaid ja kui päevad on pikad ning tahaks vahel omaette mõtiskleda, teed juua, siis ei jaksa kogu aeg suud liigutada ja jutustada + selgitada, et sa pole väsinud, vaid lihtsalt oled iseendaga natuke aega :) Seega, kolisime ülesse. Ostsime 7-eurose (odava!) veini, panime islandi muusika käima ning istusime 1,5h vaikuses. Igaüks nokitses omaette vihikus, märkmikus, internetis. Ah, nii hea!

Esimese nädala õpetus hispaaniast: "When the ship has a captain, others don't lead." kui aknast välja vaatan ja loodust näen, tuleb rahutunne sisse. Automaatselt. Justkui kohe juhtub midagi põnevat või et on mida oodata.. ja see on loodus, mis nii paneb tundma. Eestis ma ka imetlen metsa ja vaikust - aga nüüd, kui mul on vaid aasta siin, siis tunnen, et iga päev päikesega või iga ilus vaade mäele, on juba ime ja rohkem polegi vaja.. justkui :) Kummaline.


12. jaanuar, esmaspäev 
REAALSUS
Täna arutlesime homset laagrit ja ma arvasin, et vaatlen, kuid mind pannakse ikkagi rakkesse. Pean vähemalt 2-3 töötuba ette valmistama, keskkonnateemal.. oleks siis, et ma saan ise välja mõtelda asju - ei, pean tegema nii nagu füüsika kontrolltöödega - nii nagu õpetaja ütleb, et tuleb kirjutada, nii tuleb. Sõnastust ei tohi muuta, isegi, kui sisu jääks samaks. Olgu, esimene laager, vaatlen ja vaatan, kus saan kaasa lüüa. Laagri ülesehitust ma ju tean, seekord selle pärast muretsema ei pea. Vaatan ja õpin.

Õhtul.. söögilauas uurisime, et mida suvi endaga toob:
 A: "You have to be camp leaders also.
Meie: "2 of us together?"
A: "No, no, no, no - alone. In the country side.. you don't see each other perhaps 2 months."
Ja meie näod - võite ette kujutada, kui pikaks need venisid. Ehmatas hetkeks ära.

Kuid loodus.. ja kohalikud inimesed ja noh.. need, kes töölaagrisse tulevad - kelle eest me siis vastutame suvel. Tundub äge! Ja väga võimas kogemus! Palju tööd, vähe vaba aega.. aga, kogemus. Seega, see, mis ma teadsin, et EVS formaalselt on, seda ta siin küll ei ole. Kuni 8h tööpäevad + vabad nädalavahetused + 2 vaba päeva kuu kohta = 12h tööpäevad + mõned vabad päevad kuus + (võibolla õnnestub mul 24 ette nähtud vaba päeva puhkusena välja võtta; aga siis tuleb osavalt organiseerida ja ette planeerida - seega, kui keegi tahab külla tulla, on kasulik varakult teada anda).


13. jaanuar, teisipäev
Ärkasin täna ja olin mures, et oeh, liiga hilja, kuid Maria ütles midagi väga olulist: "It's good, because now we smile more." Mis on igati õige.


19. jaanuar, pühapäev
Siin on üks paik, kus puud moodustavad ringi ja ma soovin seisma jääda. Käed hakkavad surisema (tõenäoliselt pikast kõndimisest ja seljakoti kandmisest). Kuid kuidagi on hea ja ma tahan seisma jääda. Kui on selge taevas, vaatlen tähti ja kuud. Kui ei, seisan. Vb on mu all mingi kuum kese, mis annab energiat. Hea hakkab. Joon teed, teen mee ja pruuni suhkru näomaski. Eile leidsin teisest laagrimajast Bioparadis vms palju kampsuneid ja tööpluuse. Saunalinasid on meil vähemalt 50. Eelmiste vabatahtlikke ülejäägid.


Nii palju siis formaalsusest. Tekst on üleni und täis. ...
Katsun hakata postitama iga nädala lõpus, kuid tõenäoliselt kujuneb see postitamiseks iga kahe nädala tagant. Või kuus korra..


tagant. Mõned pildid ka:

 One thing at the time. You can not control everything. you can control pieces of big picture.

esmaspäev, 7. oktoober 2013

Nädal aega töölt eemal. Iga päev kõike juhtub ja sealsamas ma vaatan teinekord tunde aknast välja - kuidas lehed ja pilved liiguvad.

Loen Oshot ja praegu on kõlama jäänud mõte, mida ikka ja alati olen endale korrutanud, kuid mis iga kord on midagi uut minu jaoks.

Unusta mõtlemine ja kuula enda sisetunnet.
Ainult Sina tead, et Sul pea valutab. Ainult Sina tead, et Sa oled kurb. Ainult Sina tead, et Sa oled õnnelik. Teised ei saa tunda Sinu eest. Sa ei saa panna oma tunnet, kogemusi lauale analüüsimiseks, mõõtmiseks, uuringuteks. Sina tunned, mis Sina tunned ja ometi on see olemas, mis sest, et tõestamatu!

Ja siis veel.. küllap saadab mind endiselt mingi minevikuküsimus seoses Jumala ja religiooniga.
Jumal ei ole mingi isik, Jumal on Sinu enda sees. Jumal on sisetunne. See on see, mida tunned, südamehääl, mida kuulad. Jumalik, puhas, ehtne. Ei ole vaja mingeid rituaalne. Religiooni. Kuulata on vaja. Iseennast.

Ja siis.. inimestel on ainsad puhkepäevad nädalavahetusel. Nad ootavad neid meeleheitlikult, et siis minna ja puhata, lõõgastuda, olla omaette, nautida elu. Ja kuhu nad lähevad? Sõidavad suvel randa, kuhu lähevad kõik teised inimesed, kes tahavad puhata. Ja kui küsida neilt, miks - et olla omette, puhata, lõõgastuda. Omaette ja puhata keset rahvamassi, lobinat.. 

Inimesed ei oska omaette olla. Nad kardavad kuulata enda sees toimuvat. Kardavad eralduda. Sest, kui Sa ükshetk otsustad, et Sinu suurim sisemine soov on minna välismaale viinamarju korjama (vähemalt praegu, järgmine samm), siis see on hullumeelsus! Hullumeelsus, sest Sa jätad pere, sõbrad, töö, karjääri.. 

..aga just seesugune hullumeelsus on inimlik ja loomuomane.
Enamikele meist võõras.

Me tahame üksteisele meeldida. Me tahame, et teised kiidaksid meie tegusid heaks.
Ja meil on raske käituda enda soovide kohaselt, kui meie lähedased ei ole nende tegude poolt.

Suurim julgus on sellest kõigest olenemata tegutseda oma soovide kohaselt.
Sest keegi ei tunne minu enda eest minu kurbust, rahulolematust, rõõmu ega rahulolu.


Must-valget elu ei ole olemas.

:)
**

Mõned päevad tagasi Skypesime Minna ja Tuuliga. Hea on, sest me kõik muudame oma elu nii nagu me sisemiselt soovime. Ja hea on jagada. Sealsamas, ma tundsin, kuidas igaüks ikkagi ise teab, mismoodi tal läheb ja igaüks ise näeb endaga toimuvaid edusamme, langusi. Me püüame küll jagada, aga alati jääb see lihtsalt sõnadeks ja väga keeruline on reaalselt jagada seda kõike toimuvat.
Tajusin, kuidas sõnad panevad piirid. Kuidas igaühe enda kogemus on igaühe enda kogemus ja seda ei saa panna lauale - vaadake, mõõtke, uurige, andke hinnang.

Ma polnud nukker.
Natuke kõhe hakkas - et ma olen tegelikult omaette. Nende asjadega.
Sain aru, et nii ongi.


**

Mu sees on üks.. ma pole rääkinud.
Ja ma ei ole kindel, et rääkimine aitaks.

Tahan hüpnoosi alla saada
kasutada enda peal meetmeid, mis teaduses ei loe, aga annavad kogemuse - võimaluse vaadata ennast kõrvalt.
Ma ikka püüame analüüsida end ja hinnata arengut.
Reaalsuses, kui asjalood ongi keerulised - tol hetkel - on meil rohkem vaja astuda iseendast kõrvale, et osata üldse mingit hinnangut anda.

Reaalseid praktikaid ja meetmeid.

pühapäev, 7. aprill 2013

neljapäev, 28. märts 2013

Kui R-Kioskist osta kuuma jooki, siis sai sõbrapäeva paiku kaasa ühe Contra mõttetera.
Üks seisab mul tööarvuti kuvari all, et ma aeg-ajalt seda endale meelde tuletaksin.

Kui oled rõõmus, ära noruta, ei ole ühtki mäge ilma oruta.



Täna on kummalise energiaga rõõmus päev.
Siiani.

Tahan kuulata rõõmsaid lugusid ja unistama panevaid lugusid.


Hommikul - jälle soe päike. Bussis kisu vägisi müts peast, sest nii palav on. Kahjuks ei ole õues veel sedasi.

Tädi valmistub eksamiteks, tal saab kool läbi see aasta. Me õega ikka aitasime tal üht-teist teha. Hea tunne on. Tädil ja meil.

Praktikandil oli täna viimane tööpäev. Kuidagi tühi on temata. Tore neiu. Meil kõigil kolmel klappis hästi.
Soojade sõnadega.

Viimased kaks nädalat on tööl lausa head olnud. Mõnus energia.. ja ulakad poisid, kellega on tegelikult naljakas ja huvitav.

Minna tahtis outlookis abi. Üks hea asi nende vähest hulgas, mida tööl olen õppinud. Lahendasime tema mure.

Kuidagi.. ühistranspordis kaa. On tunne olla hea ja abivalmis. Ning inimesed vastavad samaga. Tõesti vastavad.

Otsime Maigiga mõlemad paralleelselt EVS-võimalusi. Kirjutame ja jagame infot teineteisele. Äge.. ja kummaline, kuidas ükshetk on perega suhtlemine jälle esikohal. Iseenesest ja nii loomulikult.


Jõudsin koju. Triin oli läinud.. kuidagi tühi on, kui oled juba pool aastat ühe katuse all elanud.
Possuta on ka kurvem.
Kummaline.
Saab ukse lahti jätta.. ja keegi ei kräunu öösel.
Samas, ta on ikka eriline kass. Ma ei ole sellist kassi näinud. Koer-kass. Hingestatud loom nagu Agnes ütles.
Homme tuleb uus tüdruk, keda keegi veel ei tea-ei tunne.

Iris ja Merli tulevad. Lähen lõpuks välja. Laupäeval saan üle pika aja (jõuludel viimati), koju! Nii ootan.

Üks päev nädalavahetusel juures ja selline tunne nagu pikk puhkus algaks.

Tegin end couchsurfinguga rohkem tutvust. Otsin Portos häid kohti, mida külastada. Ja.. oh, Porto. Mul on head ootused selle reisi suhtes.


Võib-olla on Agnesel õigus, et täiskuu mõjutab naisi ja siis on võimalik mingid asjad selgeks saada.
Täna vabanesid minu jaoks 2-3 energiakanalit.. ehk siis osad suhted said justkui ilusa lõpu-alguse või jätku.


Naljakas on üleni rõõmsat teksti postitada. :D
Lihtsalt laduda kõik asjad ritta, et mis on tore olnud.


Lähen pesu pesema ja valmistun homseks.. ja aprilli lõpuks.

reede, 22. märts 2013

just be eternal

just be enternal

kõik juhtub ja mitte midagi ei juhtu

ma lendan kuu aja pärast Londonisse. Kohtun seal Kadriga ja lendame Portosse. Viibime seal 6 päeva.
meil on ainult piletid ja reisijanu.
ülejäänu tuleb iseenesest.

täna midagi lõppes 

ja midagi uut algas
tunnen füüsiliselt seda enda sees,

kuidas lõpp ongi algus,

aga emotsioonid peavad enne ladestuma
Marita ütles, et 3 päeva vähemalt (oli vist nii)

enne ei ütle midagi

ei ole kuidagi

püüan aru saada sellest suurest pildist, milles me oleme.

miks juhtub nõnda nagu juhtub ja 
mis on selles varjatud, mis tõeline


ajalugu kordub

ja ei kordu
oled ikka teine
teistmoodi
uuem ja parem
seega ei kordu


midagi on selles kiskumises võluvat ja kaunist
ehedat
Arvo Pärdi muusika sarnast


ega ma tean, et see on ohtlik..

aga samas usun ma millessegi suuremasse kui see, mis mu ümber näha ja kuulda ja katsuda ja haista on.
seega.. mis on ohtlik?
ei olegi ju midagi
on vaid teadmatus, mis võlub ja on kaunis
sest tavaliselt siis kõik pöördub ja kogu teadvus saab uue vormi.




Sigur Ros lasi mingisuguse hoopis teise maigulise loo välja, mis on ohh, kui ideaalse ajastusega..


Oma järgmise kuu palga eest ostan esimese asjana Positivuse pileti.

reede, 25. jaanuar 2013

becoming clean

Kus täna on olnud.. alles päev!

Üks peaaegu normaalne tavapärane noortekeskuse tööpäev.


Intervjueerisime kahte tulevast vabatahtlikku. Mõlemad noormehed ja pärit Hispaaniast.
Jälle üks telefon kadus ära. Mängisin päev otsa eradetektiivi ja politseinikku, sest alati pole päris politseinikust kasu!
Võimalik, et see olukord laheneb täna õhtuks.


***


Ta süüdistab mind.
Võib-olla mitte nii karmilt, aga mingi okas on.
Täna ei jaksa.
Täna ei jõua.

Kuidas see oligi?

3 päeva peavad emotsioonid jahtuma, mõtted selginema. Siis. Siis ma kirjutan.
Ma pole kunagi väga kaua suutnud keelt hammaste taga hoida. Kui ikka vaja, siis vaja.
Ja on vaja!

sina kõnnid öises taevas pihud pilvi täis
mina olen valge laev kes ankrusse sus jäi

On vaja!

***

Tegin endale töö juures tatraputru. Panin tatra keema, mõtlesin, et söön ülejäänud pool sünnipäevakooki veel ära. Otsustasin sama kiiresti ümber, sest muidu ei jaksa ma seda tatart enam süüa.

Sõin tatra ära.
Läksin kööki siis koogi järele. Ja külmkapp tühi. TÜHI!

Prügikastid - tühjad!

Ja poisid, kes tol hetkel toas olid, olid eelmisel hetkel hoopis teises ruumis. Kuidas?!

Tol hetkel..
see võisin olla ka mina, kes koogi ära sõi. Täna olen olnud siin ja sealpool piiri.
Ei saa enam aru, mis on uni, mis on reaalsus.
Kes on süüdi?
Kes on süüdi?

Aga mida see aitab.
Poisil oli võib-olla suur nälg. Suurim. Ja kook, see oli eilse kuupäevaga ning pealegi.. ma sõin sellest juba pool.

Ei jõua täna.
Ei jõua.

Kes on süüdi?
Ei ole keegi süüdi.
Sa oled rumal.
Sa oled nii rumal mõnes asjas.

Can you lie next to her
and give her your heart, your heart?
As well as your body
And can you lie next to her
and confess your love, your love?
As well as your folly
And can you kneel before this king
and say "I'm clean", "I'm Clean"?

Seriously?! SERIOUSLY?! You can?!

Ja mina?!
Tark?
Ei.

Iga päev uus versioon, kuidas lahendada see aastaid kestnud "mõrva"müsteerium.

Üks päev üks
teine päev teine
kes Sa oled?
Kes ma olen?
Who are you?
Do you exist?
"One day.."
"Someday.."

Seriously?!

Ma saan pildi selgemaks, veel selgemaks, kui see on praegu.
Ja ma ütlen!
Sa kas sured, seda mõistmata või sa mõistad.
Vahet ei ole!

Tol hetkel, kui ma tean, mida öelda, ma olen nõus tulema ja ütlema seda otse SULLE!

***


Aga.. peale selle. Mul oli väga tore sünnipäevanädal. Olen õnnelik inimene.
Ka kurbuses.
Ka teadmatuses.
sest
see on vaid hetkeks.

Homme on uus päev.

I will come clean.
But not today.
Not today.

kolmapäev, 16. jaanuar 2013

Siin on süngus ja valgus üheaegselt. Kontrastne.. olen meeldivalt vaimustuses!
Einari pilt.

Eile külastasin Tallinna THK juuksurisalongi. Asjad kukkusid, rahvas sigis-sagis edasi-tagasi. Ringi liikusid huvitavalt värvitud peadega neiud, kes tegid teineteisele kordamööda juukselõikusi.
Mina sain ka ühe hea raha eest. Lõpptulemus kujuneb välja alles siis, kui juuksed on veidi veel kasvanud.

Ma pole oma tööst väga rääkinud. Siin on töölaud aasta lõpus, mil meil oli tõesti veel palju tegemist. Vahel on ikka nii tühjad päevad. Liiga tihti, et kanda töö mõtet.. või pigem - liiga tihti, et motiveerida, elus hoida. Toidan enda vaimu millegi muuga, et ometi ellu jääda.


pühapäev, 30. detsember 2012

Jõuludest




***



I will never, never trust the shining frames of fame
Ei saa minna tagasi vana ja tundmatu juurde, kui oled kogenud midagi uut ja teistsugust
Pilt läheb ikka aina selgemaks, mitte udusemaks




pühapäev, 23. detsember 2012

teel koju



veel nagu tuul käid üle vaikse välja
ja kaardid jagad nelja eri masti
ning ilma jagad neljaks mänguväljaks

ma seisan kõrval tahe teispool tõde
ning mõõdan kaheks vaikimise vaeva
mu osaks jätad üksikute saarte rea
ning veidi väsinuna sinetava taeva (Sulev Oll & Anti Kuus "Öö mõte on kuus")

raamat, mille iga pilt ja iga luule sõna on nii omased

Luule armastab kannatajaid. Seest on soe ja ebamugavalt terav. Ma olen õnnelik, isegi õhtul pimedas ma pigem naeratan, kui kurvastan. Samal ajal on seest ebamugavalt terav ja mugavalt soe.

ei ole kurbus
See on armastus


--
Päev enne koju tulekut õnnestus mul kuulata Argo Valsi verivärsket albumit, mille muusikast ma enam lahti ei saa. Siin on üks vanem salvestus meelispaladest:


--
veri salamisi rähni
kisub kuuse otsa
sinu veri salamisi
viib su maailma otsa (sealsamas)

Ilusaid jõulupühi, armsad :)

esmaspäev, 10. detsember 2012

Külastasin täna jõulujazzi. Jäin jälle tukkuma. Ma ei saa jazzkontsertidele minna.
Artisti impropala oli hea.. väga hea. Vb seepärast, et polnud väga jazz.

Tegin poolikuid banaane ahjus. Puistasin tumedat šokolaadi peale ja sõin ära.


Vahel on nukker.
Ja miskipärast ma ikkagi ei.. tea.
Olen kusagil tumedas kohas. Natukene.
Ja püüan mõista, miks ma siit veel välja ei saa.

neljapäev, 6. detsember 2012

Now you're taken.. just for now

Jõudsin töölt tund aega tagasi.
Jäin maha esimest ja peaaegu ka teisest bussist.
***
Läksin täna töö juures poistega peaaegu kaklema.
Enesekaitseks.
Aga taipasin kiiresti, et sellest on asi kaugel, kui jututeemad seksi peale veeresid.
Eks nad veeretasid seda palli pikalt, lihtsalt mingi aeg kadus neil ikka igasugune piir.

Poodi.
Vein.
Koogitükk.
ja jäätis.

Ei ole mina endale enne magusat Tallinnas ostnud, kui siis nüüd.
Aga juba kolmandat päeva veini juua.. 


Lühifilmide 16. osa:

Ma ei karda
ja armasta kõike.. :)


Millegipärast blog vimeo videosid täissuuruses ei jaga.



Pick me
Choose me
Love me
Maalida tahaks..


"One day we'll be together again, for certain... Now is just growing and waiting"

kolmapäev, 5. detsember 2012

Pick me.
Choose me.
Love me.

...

Ei, ma ei ütleks midagi, kui sa ei ütleks midagi
aga sa ütled ja ma ütlen ka
ja ma..
ning sa..




Ning sügaval sisimas hõikab üks hääl: Kadi, armasta ikkagi sügavalt, alati ja kogu aeg tee kõike sügava südamesopiga. Ilma ei saavuta me midagi. Südamega minnes, saavutame kõik. Ja kurbusel on oma osa õnnest.
Võib-olla ütleb nii ainult Maeterlinc (Tarkus ja saatus) ja Jüssi noogutab takka ning mina seepeale usun.
Mhh, tegelikult ma ei kahtle selles üldse.

esmaspäev, 3. detsember 2012

Puudutab

Võta mu käsi
raske
ja palav
kõigi nende
ütlemata sõnade pärast

läbi mu januse keha
jõuavad nad sinusse
see on rahu
vahel on hirm
aga see vist ei loe
/J. Kaplinski/
Where did it go?
I don't know
Where is it now?
Time hides things
Lies hide things
I hide things
I lose things
Where did it go?
I don't know
Where has it gone?
Where has it gone?
Time hides things
Lies hide things
I lose things
I break things
I forget
I fall away
I'm tired
I'm tired

pühapäev, 2. detsember 2012

laupäev, 1. detsember 2012

Something I strongly believe in..



teisipäev, 27. november 2012

Pahupidi

Teate, vahel ei saagi õieti aru, kas elu paneb inimest proovile või pigem paneb inimene ise end proovile.
Kui rääkida võtmes...


Või on see koosmõju. Tänane päev on olnud täis ärevust. Õhtuks olen kuidagi moodi end rööpasse ajanud. 

Viimased 4 ööd ei saa korralikult magada, uni on rahutu ja unenäod ärevad, sündmusterohked, mitte hirmsad, aga häirivalt rahutud. Täna öösel näiteks jäime pereautoga lumetornaado kätte. Tundsin end turvaliselt, aga kogu tegevus oli nii äkiline ja ootamatu.

Tööl. Selgus, et homme läheme Eveliniga mõlemad esmaabi koolitusele, õhtuks tööle tagasi. Neljapäeval koolitus. Reedel väljasõit ja väike promo koolides. Meil on praktikant keskuses. Justkui vähem tööd oleks, aga ideid on rohkem ja tegevused saavad kiiremini tehtud. Ärevus.

Lisaks.. ahh. :)

Tänased rahu saavutamise mõtted:
ma olen õnnelik ka siis, kui ma tunnen, et mul õnne pole
Ma armastan, ma armastan, ma armastan, ma armastan, ma armastan..
ma ei lõpeta, ma ei lõpeta, sest ma tunnen ja usun, et on vaja jätkata
ma kujutan endale paljusid asju ette, vanast harjumusest olla kartlik ja karta seda, mida pole veel näinudki
I do as much as I can handle. I do as much as I can handle.
And I can handle much more than THIS - ärevus praegu ja siin minu sees, mind ründamas!


Sain tund aega varem töölt lahti, ettemaksuna.
Avasin bussis taas raamatu ja esimene lause, mis mind tabas: "Olla õnnelik tähendab ka ülejõudmist ärevastõnneootusest."

Mida peaks see siis nüüd tähendama, täna, minu jaoks?

Mu mõistus ründab mind oma valede tõdedega.. NII ON, USU MIND.. su hirm on põhjendatud, su kartused on põhjendatud, karda, ole ettevaatlik.
Sisuliselt ütleb ta mulle - ära usu, looda ja armasta. KARDA.

Aga kas on hirm ja kartus meid kunagi õnneni viinud. Seda ütleb ka raamat:

"Kui mõni võõras loom tungib mesipuusse, peatavad kõik mesilased oma töö; ja samuti jätavad meie hinges, kui põlgus või loobumus on sinna asunud, kõik meie võimed ja voorused oma tööülesanded, et koguneda iseäralise võõra ümber, keda meie suurelisus nele tõi."


Aitab. Täna pean säästma energiat tädi essee jaoks. Hakkan seda nüüd kohe siinsamas kirjutama.

Tänased ilmastikunähtused: hommikune vihm, päike (ohtralt päikest), pilved, tuul, vikerkaar, jäide maas.. kas võib öelda, et talv tuleb või on meil vaja viiendat aastaaega? :)




Ma tunnen talve lõhna.
armastan, et ma usun ja alla ei taha anda, isegi, kui sees kõik keerab. Iiveldus läheb üle. Ma veel ei ole seda kogenud. Aga läheb.

esmaspäev, 26. november 2012

Täna on see mõte mu jaoks. Üleni on mu jaoks.

Elu on pöörane. Lihtne ja pöörane samal ajal
Aga alati on oluline säilitada rahulikkus, kannatlikkus, usk ja armastus esimesteks
Alati armastus. Ja uskuda kogu aeg
Ka kõige ebareaalsemates olukordades
Uskuda
Ja mitte karta valu, kurbust

Tõesti, südamepõhjas sügaval ikkagi jätkata armastamist. Isetult

Nüüd õpin ma seda
Isetult armastama

osata armastada ka üksi olles..
..seda ma püüan


Hahaa :)

reede, 23. november 2012

Armastusest

See nädal tööl on olnud kui üks suur rahulolu ja mediteerimine. Ükspäev rääkisime armastusest. Täiesti ootamatult ja juhuslikult.

Mõnel üksikul päeval on päike tuppa sisse siranud, et isegi ruloo tuleb ette tõmmata, et arvutiekraani näeks.
Tihti jätsin ruloo ülesse, et päike sisse lasta.

Lapsi käib vähe, aga see-eest saab iga päev ikka kas mõne ööülikooli loengu või mitu head artiklit läbi lugeda ja mõtestada.

Istume vaikuses ja leian end tihti omaette naermas.. naermas elu avastuste üle.

Ma olen õnnelik ja ma armastan elu väga.


Koju sõites loen alati raamatut või pühendan need 30 minutit unistamisele. Enam kahjuks merd ei näe, kuna juba pärast kuut on väga pime väljas.. imelisi vaateid avaneb teinekord.

Sel nädalal olen otsinud infot armastuse kohta. Kuulanud-lugenud, mida teistel on sel teemal kosta. Sain infot mitmest allikast, kuid lõpuks oli mul haardes ikkagi mu enda hea raamat, mille täiesti juhuslikult (või mitte) tädi poolt lõpetamiseks sain. Ta ei pruugi ise teadagi, kui suure kingi ta sellega mulle tegi. :)
Ja raamat kirjutab tarkusest ja saatusest.. nende suurimas tähenduses. Ma mõtlesin, et ei saa olla, et ta ei kirjuta armastusest. See pole mingi tarkus, kui ta ei kirjuta armastusest. Ning raamatu lõpus.. ta kirjutabki. Alustasin lugemist sealt, kust tema alustas kirjutamist armastusest.. otse armastusest.

Kuna ma loen ja leian mõtteid, mida oma sõnadesse ümber ei taha veel panna, siis, siin nad on:

"Tund on kõhklev ja arglik rändur, kes rõõmutseb või kurvatseb teda kostitava peremehe naeratuse või sünge pilgu kohaselt. Mitte tema ei too meile õnne; me ise oleme kohustatud õnnelikuks tegema tundi, mis tuleb varju otsima meie hingest. Tark on see, kel on alati soovida talle lävel midagi rahustavat. Tuleb kuhjata endasse lihtsaima õnne põhjusi. Ärgem kaotagem seepärast ühtki juhust, et olla õnnelikud. Püüdkem tunda alul kõigi inimeste kohast õnne, et eelistada talle hiljemini asjatundlikult endakohast õnne.
Sellega on samasugune lugu kui armastusega. Peab olema sügavalt armastanud, et teada, kuidas tuleks armastada siis, kui ei armastata enam. ..."

"Ka ei nimeta me targaks seda, kes näiteks tunnete alal ei lähe lõpmata palu kaugemale sellest, mida aru talle lubab, või mida kogemused soovitavad tal oodata, Ka ei nimeta me targaks sõpra, kes ei pühendu oma sõbrale seepärast, et näeb ette sõpruse lõppu, või armastajat, kes ei andu täielikult, kartes armastuses hävida.
Tuleb endale öelda, et sada õnnetut juhtumit röövib meie õnneenergialt vaid kaduvaid ja ülearuseid osi, ja tuleb möönda, et kogu tarkus on kokkuvõttes vaid nagu puhastatud õnneenergia. Tark olla täendab õppida õnnelik olema, et õppida samal ajal omistama üha vähemat tähendust õnnele omaette. On tarvilik, et inimene oleks niikaua ja niipalju kui võimalik õnnelik; sest et need, kes väljuvad lõpuks iseendast õnne värava kaudu, on tuhat korda vabamad kui need, kes väljuvad läbi kurbuse värava. Targa rõõm valgustab üheaegselt ta südant ja kogu ta hinge, seevastu kui kurbus valgustab sageli vaid südant. Inimene, kes pole tundund õnne, sarnaneb ränduriga, kes on reisinud elati vaid öösiti.
...
Õnnelik ei tule olla õnnelikkuse pärast, vaid selleks, et õppida selgesti nägema seda, mida varjaks meie eest alati tühine ja liiga passiivne õnne ootus."

"Kui teid on petnud näiteks armastus, kas arvate siis, et teile oleks hüveline olnud uskuda kogu eluaeg, et armastus on see, mis ta pole, mida ta ei saa olla? Kas arvate, et seesugune illusioon ei võltsiks te tähtsamaid tegusid ega varjaks kauemat aega üht osa tõest, mida tahate saavutada?
...
Õppigem moodustama oma pettumusist salapäraste ja ustavate sõprade, eksimatute nõuandjate koondist. Kui mõni neist, julmemana kui teised, lööb meid hetkeks maha, ärgem öelgem siis ohates: elu pole nii kaunis kui me unelmad; öelgem selle asemel: meie unelmais puudus midagi, sest nad ei tõestunud elus. Lõpuks koosneb ka nii palju kiidetud tugevate hingede jõud vaid pettumusist, mida nad on lahkelt vastu võtnud. Iga pettumus, iga vastamata jäänud armastus, iga luhtunud lootus lisab teatavat kaalu teie tõe kaalule, ja mida enam illusioonid teie ümber langevad, seda üllamalt, seda kindlamalt ilmub suur tõelus, nagu päike, mida näeb selgemalt läbi talvise metsa lagedate okste."

"Olen näinud mitut armastuse tõttu murdunud elu, kuid on tõenäone, et kui lõhkujaks poleks olnud armastus, siis oleks sõprus, tüdimus, püsimatus, kõhklus, ükskõiksus, tegevusetus purustanud samad elud. Armastus purustab südames vaid hapraid esemeid ja kui purustab seal kõik, siis tähendab see, et kõik oli seal liiga habras."

"Jah, ma usun, et maa peal pole ihaldatavamat õnne kui võrratu ja kauakestev armastus, aga kui te teda ei leiagi, siis pole kõik see, mida olete teinud tema väärimiseks, kaduma läinud teie südamerahule, teie ülejäänud elu mehisemale ja puhtamale siserahule."

"...me võime alati armastada. Armastage omalt poolt võrratult ja teile saavad osaks peaaegu kõik võrratu armastuse rõõmud.
...
Ärge arvake, et ebavõrdse armastuse õnnetutel tundidel kannataks rohkem see, kes on õiglasem, targem, suuremeelsem ja suursugusemalt kirglik. Parem armastaja pole peaaegu kunagi haletsemisväärne ohver. Täielikumalt ollakse ohver vaid siis, kui ollakse oma vigade, oma eksimuste ja ebaõigluste ohver. Nii ebatäiuslik kui te oletegi, teie võite rahuldada iga imetlusväärse olendi armastust, kuid imetlusväärne olend ei rahulda teie oma, kui te pole täiuslik."

"Ja olgu teie südamesaatus milline tahes, ärge kaotage julgust. Kõigepealt ärge arvake, et kuna te pole tundnud armuõnne, et teile seepärast peaks lõpuni jääma tundmata inimliku olemasolu suur õnn."


/"Tarkus ja saatus"; Maurice Maeterlinck/

Armastus on.. kogu aeg olemas ja igal pool olemas. Ma ei arvanud nii mõnda aega tagasi.
Kui me teeme kõike armastusega, siis me juba tunneme armastust. Kui me ei karda haiget saada, siis me juba tunneme armastust.
Mees-naine vaheline armastus on vaid üks osa sellest suurest armastusest.
Kuna ta on nii intensiivne ja kui me tõeliselt armastame, siis me kogeme palju ja saame korraga palju, kuna anname palju.. 
..seepärast on ta ehk eriline ja alati ihaldatud olnud.
..sest kes on armastanud, on elanud.

Ma enam pole kindel, et elus on inimestel suurim ja õilsaim eesmärk pere luua ja järglasi saada.
Jah, elu õilis eesmärk on elu edasi anda-kanda. Aga anda-kanda saab mitmel moel. Saab aidata elule need, kellele on elu antud, aga nad on selle ära kaotanud.. armastust ja elu on meil võimalik edasi kanda igas oma tegemises.. igas kogemuses ja koosolemises teise inimesega.
Iga päev.
Iga minut.
Iga sekund.

Oled sa seejuures isekeskis või paaris või.. kuidas iganes.
Peaasi, et õnnelik ja armastad.

Jah. Need on mu selle nädala mõtted.

neljapäev, 15. november 2012

Gruusia söök

Kui miski Gruusiat iseloomustab, siis on see SÖÖK, söök ja veelkord söök.
Erivajadusi nemad söögi juures ei tunnista. See on veel liiga võõras maailm nende jaoks. Taimetoitlased.. mhh, kes need on ja miks? 

Nendes rummikoogilaadsetes palades arvasin mina tundvat tuunikala maitset, aga ei - ainult taimne ja oi, kui hea!
Esimene taldrik - Ispanaki - aurutatud spinat sibulate, ürtide ja kreeka pähklitega. 
Citeli Lobi - punased oad, kreeka pähklid, ürdid. 
Badrijani - täidetud baklažaan, sibulate herbide ja kreeka pähklitega.



 Seened - keedetud, praetud, täidetud.. 

Lisaks oli üks sai, kus vahel oli juust. Nägi välja nagu lahti lõigatud pitsa. Teine toodi veel lauale, seal paistis vahel olevat hakkliha.. ilmselgelt. Tegelikult olid hoopis purustatud oad ja oi kui palju parem kui hakklihapitsa.

Praegu panen vaid söögi pilte, kuna mul endal on pannil.. nn pasta juurviljadega ja oeh.. no pole see!