Nagu elaks muus maailmas.. kodust eemal, suvevaheajas. Kõik on liialt hea ja mõnus. Minu jaoks pole hetkel kooli, pole neid igapäevaseid mõtteid, inimesi, tegevusi, pingeid.
Meil on siin kõik kokku. Meil on nii palju nalja ja nii palju tegemist ja nii palju rõõmu.. Nädal aega siin olla, väsitab palju rohkem kui kodus ja koolis käimine. Ööd jäävad väga lühikeseks.
Ootan.
(:
Eile, kui me Veneverre Eesti õhtut pidama läksime, tundsin Kätrini autos esimest korda, et viibin selles maailmas, kus muidu. Autos käis üks ülimalt mõnus lugu.. see viis mind korra tagasi rutiini.. igapäevaellu.
Muideks.. Eesti õhtu ja söök olid super!!!
1 kommentaar:
Mul oli tollal TÄPSELT sama tune. Minu jaoks ei eksisteerinud koolimaja ega kooli kui nähtust üldse. Kodu oli koht, kust sai puhtaid riideid ja mõnel ööl ka ühekäesõrmedel loetavaid tunde magada. See pisike ruum seal kiriklas sai nii omaks, me võiks vist elu lõpuni seal ruumis Eesti grupiga istuda ja meil oleks ikka nalju ja ideid ! Ah..deem, mul on mingid hetked, kus lained löövad pea kohal kokku ja nagu..face the fact..et see kõik ongi läinud! Siis hakkab nii kurb, just nagu praegu :( Samas ma lohutan end sellega, et aeg läheb nii kiiresti, et ei pane tähelegi. Kunagi saame veel kõik kokku !!!
Postita kommentaar