Sain oma plaadi täna Irise käest tagasi.. appi, kuidas ma seda igatsenud olen.
"Enne kui ütled,
Mõtle veel sõnadel
On imelik komme olla ees
tunnetel"
"Õigem on taanduda ja
kinni hoida suu."
"Jah, minna on parem.
On mälestusi piisavalt.
On parem mängust välja
astuda.."
"Parem on proovida, püüda
unustada teise vead."
ja veel ja veel ja veel ja veel..
"Ma joonistan pilti
päikesekiirtega"
"Vaikuses sind kuulen
tühjuses sa oled
Oled olemas
pole eales näinud sind
Sõnades end peidad
Koiduvalgust läidad
Oled olemas,
pole eales tundnud sind"
MINULIK! (See on see tunne, kui sees oleks kui armastus, aga ei tea, kelle vastu!) Kummaline, aga hea.
"Ma korraks seisma jäin
Sel teel kus muidu käin
Kuid sinust maha ma jäin
Sa kiireid samme sead
Kaod silmapiirilt sa pea
See ei ole küll hea"
"Sind tänan kõige eest
Just nendel hetkedel
Kui mu süda ja hing
Püüavad mõista sind
Miks küll ükskõiksusel
Lasid armastada mind"
"Võta aega veidi ringi vaadata
veel pole hilja elada"
Ja nii ta laulab.
Ilus.
Ta on sügav.
Jah, teinekord tõesti on hea kuulata kedagi, kellel valusam kui iseendal.
Kuidagi lootusrikas ja leevendav.
Teistmoodi.
Sügavam.
Aga siiski. Tunne.
Sõprsussuhe
või
armastusromaan.
Tunded need ju mõlemad.
Ehk see ongi see ühine joon.
Kohe lähen ja vajun unne.. võtan Vaikuse kaasa ja hakkan seda kuulama.
Umbes 12 tunni pärast on minek.
Jah, viimaks midagi ülilõõgastavat.
Vapustavad, vapustavad inimesed, kui te kõik koos olete.
Meie tiim.
Uni.
1 kommentaar:
Kell on 1.40.
Ja me liigume juba 23 tunni ja 20 minuti pärast :)
Enam-vähem :D
Postita kommentaar