Pühapäeval tõmbasin need lood endale arvutisse. Eriti see üks meeldib mulle. Sõbrapäeva peol oli nii tuttavlik see lugu.. pildid.. kinosaal või midagi seesugust, pisarad, rahulolu. Mingi hea hetk. Jah, see oli näiteringiga. Maarja tuletas meelde. Ja nüüd siis sõbrapäev. Ja nüüd minu arvutis.
Kummaline. Asjade käik ja elu ise. Me kõik arvame teadvat seda süsteemi, mismoodi elu käib. Mismoodi peab käituma teistega ja ise hakkama saama. Jah, me ehk teame, aga me keegi ei tunne. Mitte keegi meist ei tunne enne, kui ise ei ela! Vahel see üllatab mind. Eriti praegu.
Positiivne üllatus. Mul on hea. Jah, ma tunnen, et minust hoolitakse ja peetakse lugu, olenemata sellest, et võin vahel päris kurnav ja tüütu olla.. ikkagi on see miski, mis on ja mida ei saa varjata paha tuju ja meeleolu ja isegi pläss väljanägemine. Ikkagi.. siiski on neid, kes minus minu ära tunnevad. Aitäh!
Praegu on osad asjad natukene keerulised, kuid ma ei pea neid probleemideks. Lahendatavad asjad ja natukene raskemad asjad. Kurnavad.. üpris palju. Raske on mitte välja teha. Jah, on raske. Aga see aeg pole kaugel, kui näiteks kool läbi saab ja kui ma siit ükskord minema peaksin.. mingiks ajaks. Jah, ei ole lihtne, aga pole ka ilmatuma raske. Kuid tüütu on ja ma ootan seda vabanemise tunnet. Otsin seda igast päevast, milles elan. Vahel leian rohkem, vahel vähem.
Hetkel on enamasti negatiivsed kirjad mu postkasti hõivamas. Euroopa Noored.. saime rahastuse, jah! Jah.. tean, et suur summa. Kuid me saame hakkama ja ausalt.. mu pea on isegi asju täis, ma ei taha mõttetut pahna.. millega enda pead vaevata. Jah, ei taha! Eks nemad enda eest ja igaüks enda eest. Vahel peab lihtsalt ignoreerima ja minema oma eesmärgi suunas.. tegemata välja sellistest teguritest nagu nende kiri.
Jah.. nad räägivad, et on igasuguseid inimesi näinud ja ei tohi südamesse võtta. Ma olen ka. Ma tean ka selliseid. Aga iga kord võtan südamesse. Olen kord selline. Minu kahju. Aga, mis siis sellest :) Vähemalt ei pea ma näitlema. Ja kogu aeg on silme ees see, mis olen. Ja need, kes tahavad muud näha.. vale tee.
Loodan, et sellega saab korda. Saab!
Positiivne on see, et minu asjad liiguvad.. motivatsiooni jagub.. mõnesse kohta vähem, teise rohkem. Hetkel sellesse teemasse päris palju. Ja ma nokitsen edasi. Teen tööd, et lõpuks midagi enda jaoks korda saata. Ainult iseendale ja enda jaoks. Tundub isekas, aga pole :)
Täna oli kõne. Huvitav loeng.
Homme on teater.
Ülehomme Tallinn. Riigikogu. Kumu.
Ja siis vaatab edasi..
Kallis oled! Kummaline, et ma Sind igatsen. Nii ammu ja siis nüüd.. aitäh, et mu üles korjasid. Elame näeme. Kuid hetkel naudime seda, mis on.
Purple Rain kõrvus ja kohe unemaale minek.
Kallistan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar