neljapäev, 17. aprill 2008

Kuidagi nii kummaline on olla. Täna on vihmane ka, aga see ei ole sellest. Kõht on hästi täis. Tegime prantsuse keele omadega süüa. Kana, salatit, šokolaadikooki ka. Maitsev oli. Nüüd kuulan Dagöt ja mõtlen, et plakati jaoks on vaja info kokku panna.. siis vaja veel tegeleda osade tegemistega, mis ei kannata enam oodata. Õhtul, mitte praegu. Olen kuidagi väljas.. tühi.. ja nii täis. Mul on alati sedasi olnud.

2 tundi oli liiga väike aeg. Kummaline on see, et sõnu ei tule siis, kui vaja on.. nad tulevad alati siis, kui enam ei ole vaja. Jah.. selline nostalgiline olek. See ei ole paha, kentsakas. Emotsioonid on nii seinat seina.

Täna hirmutas inglise keele eksam mind ära.. kirjand ka. Varsti on kool läbi ja siis saan vahepeal puhata ka. Kummaline on olla.. väga kummaline. Kusjuures see olek meenutab midagi, mis kunagi on olnud. Ma ei tea, miks see mind nii nukraks teeb.. liiga vähe aega.. vist.

Aga mul on hea meel, mis sest, et vihma sajab ja lained pea peal kokku löövad. Hea on olla..

inimesed on head.

1 kommentaar:

Tuuli ütles ...

Inglise keel, oo inglise keel.
Hirmutav, ma enne arvasin veel, et ma midagi jagan sellest keelest, aga...ei vist.