pühapäev, 31. august 2008

Aga nii just ongi hea!

Arvake ära, mida ma söön? Söön seda, mis Kertule ja Kuldarile teps mitte ei maitse! Toorjuust küüslaugu ja sibulaga. Nämm.

Ma loodan, et kõik asjad ikka said kohvrisse.. igatahes on see peale Assooride kohvri üks mu suurimaid kompse, mida olen kokku pakkima pidanud. Kertu juba muigas, et miks ma nii palju asju korraga kaasa vean. Ma ju tahan tunda end koduselt. Ma ei taha puudust tunda mõnest asjast, mis maha jäi. Tahan, et kõik, mis vaja, oleks kaasas.
Sisimas loodan, et Margel ja Tuulil on sama suured või veel suuremad kompsud!

Üritus õnnestus. Me saime, mis tahtsime ja usun, et paljud teised ka. Nagu ikka, nii ka seekord, olime Tuuliga viimased, kes noortekast lahkusid. Hakkame siis ust kinni panema, asjad juba väljas ja.. lahkumissõnad öeldud ja.. kuuriuksed ju täitsa pärani! Võti taba sees! Prügikast ka veel väljas! Üks asi on kindel.. see pidu sõi meil küll kogu energia ära (kummaline, kust ammutasin siis jõudu, et kohver ära pakkida?!).

Ausalt, mulle meeldib see.. kogu möll ja mäsu, aga ei meeldi see, et terve grupp koos ei organiseeri. Sellest on kahju. Praegu mõtlen küll: jumal tänatud, et läbi sai! Ükskord igatsen sedagi tagasi. Aruanne veel vaja ära teha.. ja ongi ju läbi. Natukene veel.
Siiralt loodan, et parandame selle noortevahetuse projekti ära. Paneme teele ja saame positiivse vastukaja. Tahaks ju ometi järgmine suvi Põltsamaal uut noortevahetust korraldada! Veelgi enam.. tahaks juba enne suve ise välismaale lennata. Lihtsalt nii kange tahtmine on see.

Täna hommikul sundisin end voodist välja tulema. Mitu hommikut juba äratuskella peale ärgatud. Justkui oleks kool juba käes.. milline iroonia: kool ongi juba käes! :D
Käisime Tuuliga kinomaja katusel, viisime plakati noortekasse ja tulime tulema.

Noortekeskus jääb nüüd kauaks ajaks meieta. Aga meie saame kokku juba 12. Mõte sellest, ajab mind kihevile! Oleme ära teeninud ühe toreda peo ja seda kavatsen ma saada.


Viimastel päevadel on hästi kiire olnud.. väga palju tegemist. Praegu mind lausa häirib, et kusagil on keegi, kes tahab teada, millal ma vabanen, miks ma pole rääkinud, miks ma ei suhtle, miks ma ei otsusta juba, mida tunnen, mida mõtlen, mida tahan.. ma ei jõua! Ma tõesti ei jõua veel.. praegu tunnen, et ma ei taha nii. Mitte veel. Kui ma olen kunagi abielus.. küsi! Küsige! Küsige siis! Mitte praegu.. praegu olen ma vallaline ja iseendale põhjendan oma tundeid. Ma ei ole valmis. Ütlesin seda siis ja tunnen, et siiani on nii.
Eks vaatab.. las jõuab enne nädalalõpp kätte, siis on rohkem selgust :)

Tahan lihtsalt elada! Nautida! Kohtuda inimestega! Ringi liikuda! Ma tahan seda.. olen veel roheline või lihtsalt tean, mida tahan.. tean, mida ei taha?! Keeruline :D

Agnes ütles ühed head sõnad :)
Ja ma olen temaga kohati sarnane: me kumbki ei ole veel valmis ja ei suuda päevast-päeva ühe inimesega koos olla. Mõtlen selle all suhteid.. just.


Need laulud ja see lõhn viivad mind tagasi.. eelmisse aastasse. Elu on uskumatu! Need käigud ja rajad ja.. kunagi, aastaid hiljem, panen sulle ühe asja posti. Saadan selle siis ära.

Eelmine aasta samal ajal oli siiski üks hea asi ka: korraldasime noortevahetust.. tegime suurt eeltööd. Kogu kamp oli koos ja täies hoos. Igatsen


Kujutan oma järgmist nädalat ette juba.. mässame tubadega, rebastenädal tuleb (JÄLLE!).. nädalalõppu tahan ja ei taha..

TAHAN PUHKUST! :)
See hakkab peagi.


Midagi oli kindlasti veel.. aga las see jääb järgmiseks korraks

Kommentaare ei ole: