teisipäev, 28. oktoober 2008

"Lambid on erinevad, aga valgus on seesama, ta
tuleb teiselt poolt," kirjutab Rumi.
Kas ta kirjutas seda päeva-, küünla- või
õlilambi paistel? Tal on kindlasti õigus,
aga ometi on midagi olulist muutunud sestsaadik,
kui hakkasime elama, lugema
ja luuletama elektrivalgel. Peeru ja küünla ajal
ei saanud nii palju elada silmadega:
videvikus räägiti ja kuulati; juturaamat
elas jutuna ja luuletus lauluna, veidi nii
nagu muiste. Ma ei tea, kas tahaksin seda tagasi,
kui see oleks võimalik. Tean ainult,
et ma ei taha laetuld ja vahel tahan istuda hämaras
ja kuulata vihma või muusikat või naabrilaste
kilkamist seina taga.

/Jaan Kaplinski/

Südames. Kummaline, kuidas praegu lugedes ei leia ma sellest luulest neid mõtteid ja sõnu, mis sedasi hinge läheks, et nutta tahaks.
Ajad on muutunud ja mina koos nendega.






Kui nüüd teemat vahetada, siis olen päev otsa siin arvuti taga ainult õppinud!!!
Kavatsen täna oma esseega ka ühele poole saada.. ja teate, mis siis saab?
Ma saan lebotama hakata! Mingiks ajakski teen suure suure lebo!

Kommentaare ei ole: