pühapäev, 26. oktoober 2008

Nädal on olnud tegus igas mõttes.
Õppimise tandril olen nii mõnedki asjad ette ära teinud, samas on ikka selline tunne, et kui teed nädalavahetusel midagi muud peale õppimise, peab järgmine nädal hullult rabelema. Samas ma ei kahetse, sest eile oli fantastiline õhtu fantastiliste lapsepõlvesõpradega. Teate.. see on isegi hea, et nad ei tea, milline mu igapäeva elu on.. ja mina ei tea, milline nende igapäeva elu on. Räägime sellest, mis antud hetkel meile oluline ja nad hindavad ning võtavad mind sellisena nagu olen. Mul on lihtsalt vedanud, et me nii harva näeme. Jah, minule meeldib sedasi. Ometi osade inimeste juures vihkan ma distantsi!

Eelmine nädal leidis aset järjekordne kaardiõhtu-öö. Seekord liitus meiega naabripoiss ka. Oli ka aeg! Peaaegu olime loobunud temaga kontakti otsimisest. No tegelikult nii hull see asi pole. Ta on tore!

Kooli seltskond on kirju. Igatahes jätkub juttu kauemaks.. no tule taevas appi!

Reedesele pidurile saamine oli tohutu suure küsimärgi all. Mõtlesin, et jääbki siis ära, jah?! Olen seda oodanud. Meil vedas, olime just auto peale minemas, kui endine klassiõde tänaval vastu tuli. Sadasin küsimusega talle peale ja transport oligi olemas! Olen enda üle uhke :D

Mulle kontsert meeldis! Tean, paljudele ei lähe pidurid peale.. maitsed ongi erinevad. Minu jaoks on nad igatahes positiivsed ja toredad vaadata-kuulata.



Jah, ikka leidub veel lipitsejaid ja maailmale "toreda mina" näitajaid. Lakkuge panni! Öökima ajab! Mul hakkaks endast hale! HALE! Eks iga maskikanda peab kord maski heitma. Mida rohkem valu oled teinud, seda raskem on iseendana edasi minna ja tõestada endale ning teistele, et oled see, kes oled, mitte see, kellena näid.

Jumal tänatud, et ma ei pea koolis käima.. ausalt, ei igatse üldse tagasi. Veel mitte. Kui ükskord igatsema hakkan, küll ma siis rahva kokku ka kraabin, et üks märul teha.
Praegu on küll suhteliselt savi, mida keegi kus teeb. Peaasi, et igaüks teeb seda, mis teda "kutsub".

Mida ma praegu kõige rohkem tahan? Tahan Tallinna minna, Agnesele külla! Tahan vaba nädalat, et iseennast ja teisi nautida. Käin kõik kohad läbi ja kohtun endale armaste inimestega. Hahaa.. nagu neid oleks hirmus palju.

Aruanne ka.. ajab marru.. nüüd on see justkui möödas, aga pole ka. Ausalt, peate mulle ja Tuulile väga tänulikud olema. Igatahes on nüüd niidid läbi lõigatud ja ma ei pea tükk aega teiega tegemist tegema. Jumalale tänu :)

Olen vastik?
Ei, olen lihtsalt aus.


Varsti hakkan joonistama.. ausalt! Ma elan selle päeva nimel, millal minu ellu tuleks taas päiksekiir.. ma tahan joonistada! Ma vajan seda!
Olgem ausad, elust on midagi väga puudu.. midagi olulist.
Olen seda varemgi maininud. Ma pole kaua õnnelik olnud. Luuüdini õnnelik!
Pettumused pettumuste järel.
Aga ma olen tugev ja ma saan hakkama. Viljandi ajab mõtted paratamatult mujale.

Kõik saab korda! Peab saama!

What goes around comes back around - elutõde! Ma ju tean, mida räägin!

Kommentaare ei ole: