reede, 17. aprill 2009

Jälle üks emoperiood

Ma arvan, et see neiu on lihtsalt jubeandekas ja tal on väga lahe väljendusviis. Võiksingi tema blogi lugema jääda.. ja loengi, juba mitu head tundi loen. Samal ajal keerleb kogu mu enda elu silme eest mööda ja peast läbi.
Peaksin vist Marita laenatud raamatu lõpuks käsile võtma. Jah, see seisab mul siiani riiulis.. kuidas kõik teised jõuavad raamatuid lugeda ja mina lihtsalt ei leia nende jaoks oma päevakavas kohta ega aega.. masendav ju!

Täna on see päev, mil nukrutsen ja emotsen omaette toas.
Kuu aja pärast saan ka lõpuks piiri taha

ja vahepeal..
vahepeal tahan end tööga ära tappa, õppimisega hulluks ajada ning joonistamise uuesti käsile võtta.

Heade asjade nimel tuleb ikka vaeva näha.
Kes see tark oli ja ütles, et ei pea vaeva nägema ja kõik hea tuleb kergelt?! Ei tule!

5 kuud, aga see on nii ääretult ebaoluline number ja maht.
Olen õnnelik inimene, kõigest halvast olenemata.

Peagi hakkab Gray Anatoomia, silme eest on udune ja Arles Kangus laulab oma Leinapeni laulu.
Jah, minu emoperiood on taas siin, minuga. Arvan, et vahel on neid vaja, et oma elu üle järele mõelda. Ma mõtlen tegelikult tihti oma elu üle.
Üks asi, milleni täna jõudsin, on see.. et kui ma näen, et mind pole vaja, et ma ei kuulu või pole piisav, siis ma ei võitle ka oma õnne nimel ja lasen sel minna. Ma ei tea, kas see on halb või hea, aga ma olen alati uskunud pigem teiste kui enda õnne.

Olukord on minu jaoks täiesti uus. Seni, kuni saab ja annab ja tohib, ma võtan kõik, mis võtta annab. Kartus on sees, väike kartus ikka peab olema.
Kui mul on midagi nii erilist ja väärtuslikku käes, siis peab ju alati väike kartus sees olema. Miks inimesed siis värisevate kätega kuldmedaleid vastu võtavad või oma vastsündinud last nagu kullatera hoiavad. Väike kartus peab olema.

Nädal on olnud ju väga särav - olen näinud, kõiki, keda tahan. Jah, mõnda ainult näinud, kuid hea, et sedagi.

Ei viitsi praegu vaadata, mida postkast mulle toonud on, ei taha ja ei viitsi. Vaatan õhtul või öösel. Meil on ju veel mitu head päeva, et see projekt võimalikult ilusaks lihvida.

Aitab.
Kui läheb hästi, saan täna õhtul rääkida. Kui ei, siis ei saa ja olen oma emomõtetega üksi :)


Jäääär - Viimane Tramm

Kommentaare ei ole: