kolmapäev, 15. aprill 2009

Tegus, huvitav ja õnnelik

Olen praegu täiesti juhtmes.

Referaadi sain õnneks valmis, homme plaanin esseed teha ja muud kooliasjad on ka korras. Kuupäevad paigas..

aga süda on nii rahutu. Ma tean küll miks.. see läheb üle. Nii ma loodan.


Igatahes oli Tallinnas väga tihe ning kiire, aga iseenesest huvitav.. sotsiaalses mõttes.

Kui ma mõtlen tagasi nendele päevadele, ei tule kohe meeldegi, mis, kus ja millal toimus.. väga palju toimus!

Pühapäeval jõudsin neljaks Tallinna. Seiklesin mööda linna (nagu turist, kes ei oska kuhugi minna). Lõpuks leidsin end sadamast 3. korruse katuselt tulevaselt Suveterassislt. Kaunis vaade oli. Kohtusin siis viimaks Ukuga - päris tore noormees.
Kui tulevasel Suveterassil toimetused lõpetatud, suundusime minema.. kuhu.. ega mina ei teadnudki, olin nende voolus ja tegin seda, mida nemad.

Teised läksid mujale, aga meie puhkasime jalgu Linnah
alli katusel. Vaatasime merd ja olime. Otseloomulikult oli meil selleks vähe aega ja pidime peagi edasi ruttama.. külastasime Levikat.. omapärane koht. Puhkasime ja suundusime taas uude sihtpunkti - Sandra töö juurde. Kohtusin ka Madisega.
Suurepärane, suurepärane, SUUREPÄRANE!

Õhtul leidsin end kellegi Renee juurest. Sain viimaks oma salatikarbi lahti teha ja sööma hakata. Jutlesime, vaatasime filme ja kuna mu asjad jäeti muidugi Uku poole, pidime öösel tagasi põrutama. 

Hommikul suundusime kesklinna - mina Õpetajate majja inf
opäevale, tema Rapla uisutama. Õhtu oli mul juba praktiliselt sisustatud: kohtusin Timoga ja vestlesime pikalt ning palju. Kas me oleme üldse Temaga enne nii mõnusasti juttu saanud ajada? Kindlasti, aga iga kord on järjest parem. Väga mõnus oli.

Kadri, hea sõber, lubas mul enda juures ööbida. Maitsesime imehead koka valmistatud õhtusööki ja veetsime ühe toreda õhtu lõõtspilli saatel. Kesköö saabudes jõudis ka neljas inimene uiskude vihisedes pärale ja ei kulunud palju aega ning kõik 4 unimütsi magasid sügavat und.

Minu suurest ja ideaalsest plaanist hommikul kell 5:30 tõusta, et Viljandisse arvestusele jõuda, ei tulnud midagi välja. Magasin magusasti kella kaheksani ja tõusin suure ehmatusega. Õnneks on lugupeetud Külli väga mõistlik ning ma saan oma asjad hiljem ka ära teha. See-eest sain veel 2 tundi lisaund Tema kõrval. Otsustasin veel üheks päeva
ks Tallinna jääda, Agnes ja Laili ju puha külastamata veel.

Lõunaks olid meesterahvad majast läinud ning meiegi sättisime sammud kesklinna suunas. Kadri läks kooli, mina kohtusin Agnesega ja hiljem Lailiga. Nägin siis mõlema elamised viimaks üle ja veetsin mõnusalt aega. Õhtu veetsin Madise ja Sandra seltsis. Nad tegid minu külaskäigu puhul imearmsa söögilaua ja juttu jätkus kauemaks..

Kui kell oli piisavalt palju, otsustasin jalgsi kesklinna tagasi vantsida, et Kadriga kokku saada. Õhtuks olime parajad laibad ning vajusime peagi vooditesse.


Nüüd olen siis viimaks Põltsamaal. Imekombel olen suut
nud ära teha kõik asjad, mida tänaseks plaanisin, mis sest, et alusasin alles õhtul.
Homme lähen samas rütmis edasi - essee ootab tegemist. Reedel projekt ning laupäeval.. üllatus, üllatus - lähen jällegi Tallinna.

Tõotab tulla järjekordne huvitav, kuid seekord teistmoodi ja hoopis teises kohas, nädalalõpp. Seekord ei tohi ma esmaspäevast referaadi ettekannet maha magada!


Olen rahul, kuna sain mitu head päeva Internetist, kodustest töödest eemale. Kohtusin oma eriliste inimestega, vaheldusrikas aeg.
Samas sain kinnitust, et Tallinn on väga jube ning lärmakas l
inn, eriti siis, kui seal niisama aega veeta. Kui mul oleks töö, mida armastan ja elamine, mis meeldib, siis ma isegi elaks seal, aga praegu piisas mulle nendest päevadestki.

Olen täiesti laip. Sissekanne on paksult sõnakordusi täis, lauseehitustest ei tasu rääkidagi, kuid mu sees on nii palju emotsioone, justkui oleks üks pikk noortevahetus möödas - palju uudiseid, huvitavaid elamusi, inimesi, jutte, nalja, lugusid, üllatusi!
Vajan korralikku und.


Ma olen kannatlik, sest see on parim. Jah, olen päris veendunud, et paljud ei peaks vastu.. aga minule sobib just nii nagu on, mis sest, et ma vahel (eriti täna) väga väga väga igatsen. Pea on mõtetest paks, aga süda teab, mida tegema pean.


Ma ei kujutaks end enam ilma Sinuta ette ja sellest piisab, et kannatlik olla.
Oled südames, armas!
Ma tean, et oleme õigel teel.

Kommentaare ei ole: