esmaspäev, 23. november 2009

"Roos kui tähistaja on tühi, roos kui märk on täis, tal on mõte."

vähemalt sellest saan ma aru! :D

Olgu, üks oskus on teksti lugeda ja teine, sellest aru saada.
Aga, kui ma loen teksti ja saan sellest aru ning süvenengi täiesti üleni teksti mõtte sisse, siis..
..mingi hetk tuleb hämane seisund, kuna ma ei oska enam sügavamale edasi mõelda. Siin saan aru, et mu aju ei mõista ikka teksti mõtet täielikult, kuna mul puuduvad vastavad teadmised, vastav aluspõhi.
Mnjah.. aga huvitav on sellegipoolest. Loodan, et loengus läheb veelgi selgemaks ning ma saan aru ilma, et peaksin olema teatud aluspõhja omandanud. Ehk?

Jälle mingid piirid, mis ei lase maailma avaramalt vaadata, uurida, uudistada.
Aga noh.. kõike ei saagi ju mõista. Üleni ja täielikult ja ongi hea, kui kõik ei mõista ja teatud inimesed mõistavad.

Olgu, kogu mu sissekanne baseerub mingil imelikul kultuurisemiootika artikli lugemise lahtimõtestamises. Nüüd peaks justkui seoseid looma.. et kuidas see siis minuga seotud on?


Aga ausalt, ma ei jõua enam süveneda.
viie või kuue tunni pärast on juba äratus.. tere hommikust!
Tahan teksti edasi lugeda.. hommikuni. Kas mul homme õhtul on sama tuhin sees?


Tegime kodus jõululoosid ära. Umbes viiendal katsel ei tõmmanud keegi oma nime.
Hommikust saati kummitab peas "Sind otsides" saate 2 osa. Kaunis.
Aasta tagasi oli paks lumi maas ja ma käisin skatepargist pilte tegemas.. kõik oli teisiti.. teistmoodi õnnetunne. Jah see oli õnn. Aga kust oskasin mina teada, et õnn võib hoopis paremgi olla. Siinkohal lõpevad sõnad. Las luuletajad luuletavad sellest ja kirjanikud kirjutavad. Nüüd ma võin ehk isegi mõista, mida üks või teine öelda tahab.. ja ehk mõistan hoopis alles kunagi hiljem.
Nagu semiootika. Ega alguses ei mõistagi ju.. aga kui süveneda, siis midagi mõikab küll ja jääb külge. Selle sama maailma üks viis mõistmiseks.. maailma? Esialgu kasvõi üht lauset, pilti või sõna. Kuramus, see ei tule ju ka kohe.. ikkagi on mingit põhja vaja. Uskumatu, et mõned seda ülikoolis õpivad. Ma tunnen, et minu mõistus seda küll ei jagaks.. natukene ainult.

Ahjaa, suunaks oli ju nädalavahetus.
Isal on selg jälle valus.
Martin ja Kertu lähevad homme teatrisse.
Tuleviku mustad ja eredad plaanid keerlevad peas ringi, aga ma panen nad osavalt tagasi sinna, kus on praegu nende koht - peitu!
Emal on homme ka kontsert..


Kõht on tühi ja teksti lugemisest ei tule vist enam midagi välja.
Head ööd.

1 kommentaar:

M. ütles ...

Oeh Kadikene... Sinu blogi on hea lugeda. See kõik mis sa ütled, ütled sa nii ilusasti ja isegi siis kui sa aeg-ajalt väidad, et jutt ei jookse, siis lugeda on seda kõike sellegi poolest hea.. Ja btw, sinu sissekanne Semiootika teksist, pani mind selle vastu tõsiselt huvi tundma:P Aitäh:)