kolmapäev, 9. detsember 2009

Halan ka nüüd oma elu üle natukene, polegi ammu seda teinud.

HULLUMAJA ON! NII PALJU ON TEHA! Jah, kõigil on palju teha, kuid 'palju' on igaühe jaoks erineva tähendusega. Mõni ütleb 'palju', samas on tal minu mõistes ikka väga vähe teha. Ma ütlen 'palju', aga võrreldes Urmo Reitaviga on mul ikka väga vähe teha.

Igatahes minu 'palju' on siin.

Kooliaasta alguses mõtlesin, et seekord hakkan tegutsema, osalema ja kommunikeeruma, sest tõesti.. mis kool see on, kus ainult õpitakse. Mälestused peavad ikka helged ja mitmekülgsed olema. Samuti ei lase mu tegevuse janu kaua ainult õppimisega tegeleda.

Kuna kooliaasta algab alati helgelt (ega siis ei mõtle eksamiperioodi peale), otsustasin segakoori minna (muidugi ei osanud ma arvestada, et proovid ja esinemised on enamasti nädalavahetustel.. vahel isegi lausa 6 tundi proovi ja mitu päeva järjest). Nojah, esindusse ma läksin ka, kuid olin toetajaliige nagu varem - ehk siis eriti kohustusi polnud.

Millalgi tuli näidendis osalemise võimalus, muidugi haarasin kinni - polnud ju suurt midagi teha peale suvise projekti aruande, mis on äääääääääääääääääääääääääretult mahukas. Ükski koolitöö pole üheski koolis nii mahukas kui seda on projekt, mis kestab aasta aega (taotlusvormi kirjutamine, läbiviimine, aruanne sisse arvatud). Selles olen ma kindel!

Olin õnnelik oma tegemiste sees, vahva ju!


Üks hetk taipasin, et koolitöid on nii meeletult palju: erinevad rühmatööd, uurimused, arvestused, lugemist oi-oi kui palju, praktilised koolitööd, teoreetilised koolitööd - hullumaja läks lahti ja praegu ei julge päevikut lahtigi lüüa, sest seal seisab selline hunnik ülesandeid, et ausalt.. mõni teine minu asemel laseks kuuli pähe. Pean silmas neid, kes ütlevad 'palju', kuid tegelt polegi neil nii palju tegemisi.

Nüüd me siis rabeleme end hulluks nagu tudengid ikka sessi ajal. Oleks see siis ainus asi peale kodu, sõprade ja pere. Siis elame hästi, kui nii on.

LISAKS on etendus, mille peaproov on juba järgmisel nädalal ja esinemine jaanuaris.
Segakoor, mille proovid on ülipikad, esinemisi väga palju. Esindus, kus kogemata kombel sain kultuuritoimkonna juhiks ja orgunnin järgmiseks nädalaks kogu akadeemiale jõulupidu (muidugi koos esindusega, kuid vastutus on siiski minu kanda). Lisaks projektiga seonduvad järelasjad.. aruanne on nüüdseks valmis (LÕPUKS OMETI!), kuid pisiasju on veel vaja teha. Ausalt öeldes, enne büroo tagasisidet, mille saame hea õnne korral veebruaris, halva õnne korral märtsis või aprillis, ei ole veel projektiga sugugi ühel pool.

Muidugi ma naudin neid lisategevusi, mis kooli alguses võtsin. Kust oleksin ma osanud ette näha, et aasta lõpp nii ulmeliseks kisub.

Vaheaeg algab veebruari alguses, mitte jõuludel.. kuuse all loen filosoofiat ja teisel jõulupühal kirjutan reflektsiooni jõulude pidamisest. Kolmandal teen pere pärimuse kogumist ja siis õpin veel kolmeks eksamiks. Nii on ulmeline elada, kunagi saan selle eest vähemalt palka.. praegu on praktika (aja planeerimine, kohusetunne, vastupidavus, pingetaluvus jne jne jne). Ometi ei oska ma niisama ka kodus passida, orkutis istuda ja msnnis pidevalt muliseda.


On ära halatud, juhei!
Hakkan nüüd armast kodutööd tegema.
Vähemalt on mõni asi siin maailmas helge. :)

Kommentaare ei ole: