teisipäev, 22. detsember 2009

Kõik saab korda

Ta käis eile öösel mul külas, olime kella neljani üleval. Et meie ka ainult öösel oskame üleval olla ning rääkida.. kord tuleb aega.

Õunapuu kontroltöö test sai viimaks tehtud. Uskumatu, homme on juba 23. detsember. Pole jõudnud jõule ootama hakatagi. Vähemalt sain täna kinkidega ühele poole, selles mõttes, et olemas on, ideeliselt või siis reaalselt. Aga olemas. Ausalt, ei plaaninud sel aastal ühtegi kinki ja kaarti teha peale peresisese loosipaki. Läks nii nagu läks. Tuli veel 2 suurepärast kingiideed, millest ühe peame teostama perega ja teise õega (kunagi tulevikus).

Arst oli positiivselt meelestatud. Eks näis, kas mu juba ligi 3 kuud kestnud köha ja järelnähud on tõesti nii leebed nagu arst väitis või on tegemist hoopis salakavala lurjusega. Vähemalt on Priidu pool saadud tervisehäda nüüd rohtudega sisse piiratud.

Rääkisime emaga täna hästi pikalt.. elust; libistasin üle huulte, et mul on nüüd Robert ja jõudsin meie hoopis muusse teemasse sisse põimida ka Kertu ja minu vana-aasta õhtu plaani.. eks näis, mis saab. Võiks ju õnnestuda.

Kaisa juurde kahjuks veel ei saa, kuid ehk uue aasta alguses.. ma ei tea, mis pühade ajal saama hakkab. Pean vanaemale ka külla minema.. kaua võib?! Pean plaani pidama. Pole kahel viimasel päeval selleks veel aega leidnud. Koostan igal õhtul uueks päevaks ajakava. Segane? Aga see aitab asjade kuhjumist vältida. Tegelikkus ütleb, et mul pole aega veel puhkuseks. Vaheaeg ütleb, et on.

Joon oma jõhvikajooki, mida arst soovitas. Pidi baktereid tapma. Mulle väga meeldib, kui arst seletab, mida miski haigus kehas bioloogiliselt teeb. Tihti küsin ise neilt sellelaadseid küsimusi. Enam pole ju Aire tunde, et teda pommitada: "Kuidas vedelik ikka uriiniks muutub?", "mis juhtub hapnikuga, kui ta kopsi jõuab?" jne jne
Minu meelest ülimalt huvitavad küsimused ja veel huvitavamad vastused.

Hakkan nüüd kohe filosoofia raamatut lugema (valikus on 3 erinevat) või tikin padjapüüri edasi. Jõulud, ärge tugle veel.. ma ei jaksa.


Oma rahu, oma headus, oma saatus, oma tee, ei elu eemalt muuta saa siin, oma hingest algab maailm..


Mitte miski pole kunagi liiga hea. Igas olukorras on oma kala sees.
Inimene ei saagi kunagi üdini rahul olla kõigega, mis tema ümber ja sees toimub.
Muidu poleks ta ju inimene, poleks edasi pürgimist, muutumist, arengut.
Inimene ei ole kunagi üleni rahu sees. Vati sees.
Rahutu on see elu ikka..
See ongi hea.
Elu pöördepunktid, mil ühe sekundiga muutub kõik järgnev..
Ma olen õnnelikum kui kunagi varem. Ei, see pole muinasjutt, mis algas. Kõik muu on ka ju minu elu. Muinasjutt on elu osa, mitte periood.
Ma ei tea, mis saab, aga ma saan aidata. Täna aitasin.


Kuramus, kontsert oli ikka nii super!

Kommentaare ei ole: