Laagrist tagasi. Selleks, et vapustavat kogemust saada nii oma töös kui iseenese tundmaõppimises polegi teinekord vaja välismaale putkata. Eestis tehakse samuti väga suurepäraseid projekte. Näiteks meie seikluse- ja keelelaager Käärikul. Olen veel omadega sassis ning analüüsin kogu laagri tegevust, kuid ehk saab selgemaks, kui siia midagi kirja panen.
Esmaspäeva varahommikul tõustes ei olnud ma veel päris kindel, mida laagrilt ootan ning kas soovin seal reedeni viibida. Esimesena rõõmustas meid muidugi asjaolu, et saime ööbima hotelli, kus dušid olid toas. Nagu hotellides ikka. Vastasel juhul oleksime pidanud ööbima majakeses, kus on koridori peale üks duširuum. Mnjaa, võtsime Teliga meile kolmele toa, mis oli nõnda hää.
Esimene päev oli kergemate killast. Õhtul tekkis soov netti minna, midagi ette võtta, kuid ebaõnnestusime selles. Mõtlesime järgmiseks õhtuks välja ühise tegevuse, et oleks midagi koos teha.
Õppisin palju uusi mänge, mida saan ise kasutada. Päästeoperatsiooni mäng ajas kõik kihevile. Oli veel mitmeid seiklustegevusi, mis emotsioonid möllama panid. Mitte ainult emotsioonid, vaid kogu sisemuse. Põhimõtted, eelarvamused, soovid, vajadused, suhted. Analüüside käigus sain enda kohta uusi asju teada, sain teiste kohta teada, sain kogu meie grupi kohta teada. Uskumatu, kuidas pealtnäha lihtsad seiklusmängud ja tegevused inimestele tegelikult mõjuvad. Mäng on mäng, kuid ometi selles tekkinud tunded päris tunded. Mängu saab ellu üle kanda, osaliselt. Pigem seal kogetut saab üle kanda. Kohati nii uskumatult lihtne, samas nii keeruline. Just analüüsi osa.
Jah.. täpselt nagu võiski arvata, ei oska ma kokkuvõttet teha. Läheb veel päevi, kui oskaks analüüsida, mis juhtus. Imehea kogemus! Nüüd tean, miks elamuspedagoogikat on vaja ja miks mina seda õpin.
Nagu Teli tagasiside ringis lausus, kui meil paluti öelda, mida kodustele esimese asjana laagri kohta ütleme: "Tahan tagasi"
Tahan tagasi, ei oska hetkel olla siin. Vajan seedimist ja aega.
Tõesti.. inimeste mõistmine on hoopis teisem, kui koos selliseid asju läbi teha, elada. Hoopis teine.
Sergei ütles ühes tagasiside ringis: "Ei tohi kiirustada hinnangute tegemisega." Nagu valatult sobis teemasse.
Üks asi, mida ma veel laagi juures väga hindan ja oluliseks pean, on see, et õppejõud olid meiega ühel pulgal. Sulandusid kiiresti ja olid suhtlemisaltid ning vabal ajal sai nendega täiesti vabalt olla. Mängisime Sergeiga kahel õhtul kaarte ja jutustasime. Piret on samuti vahva. Mida ma veel õppisin? Õppejõud on eelkõige inimesed ja alles siis õppejõud. Ka neil löövad teinekord lained üle pea ning siis me õpime neist palju ja järgmine kord ei mõista koheselt hukka.
Fantastiline.
Eilse "walk and talk" tegevuse ajal, kui kahe grupiga koos õiget rada otsisime nägime imelist vaatepilti. Ühel pool meid sadas laia lund ning seal, kus meie seisime, ei sadanud ühte helvest ka mitte. See oli küll võimas!
Imehea on muust maailmast ja tehnikast eemale saada ning keskenduda iseenese ravimisele ja arendamisele. Tõsiselt vajalik ja hea on panna end ebamugavas olukorras tegutsema. Tekitada endale kunstlik mänguline olukord ning analüüsida kõike toimunut eneses ja teistes.
Olen väga rahulolev.
Rohkem ei oskagi öelda veel. Mul on selleks isegi üks joonis, mida laagris kasutasime. Praegu on selline olukord, kus emotsioonid löövad pea peal kokku ning aju ulbib nende sees ja ei suuda veel kainelt mõelda.
Tänasest alates viin end kurssi endiste tegemistega ning asun asjade kallale. Uuel nädalal uuema ja paremana.Peale kõige selle sain taaskord kinnitust, et armastan Teda väga ning olime eile nagu esmakohtunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar