Emal läks 1. aprillil autokumm lõhki.
*2. aprillil kukkus Roberti värskelt ostetud tenor.
*Kaamera tegi tema kiiruse ületamisest pilti. 10-ga läks üle. 70-ne alas 80.
*Supipott lendas karmauhti põrandale.
*Tagasitulles ütles kojamees üles. Õnneks mitte juhipoolne.
Ja tagatipuks ei saanud me Nordenist teps mitte positiivset vastust.
Öeldi, et üks põhjamaa riik on puudu, seega ei anta ja kuna me pole festivali korraldajad, siis ka ei anta.
Raske on juhistesse seda teist varianti ju kirja panna?!
Igatahes võtsime suht kiiresti positiivse hoiaku. Saime suurepärase kogemuse. Olen ise ka ülimalt rahul. Annab kindlustunde uute projektide algatamisel. Kulka ning Hasart ja Akadeemia ootavad meid. Võimalusi on küll ja rohkem.
Saame mingi raha ikka.
:)
Roberti pillist on kõige rohkem kahju..
Miks ma õpin ja täiega asjadega vaeva näen?
Sest ma tahan õppetoetust saada! Ja mul ei jää muud üle, kui seda saada!
Õpingi kiiresti iseseisvust ja isemajandamist.
Mina ei taha kunagi raha pärast muretseda.. tahan, et seda oleks nii, et ma ei peaks väga kurvastama, kui 25 000ne pill otsustab lömmi kukkuda.
Tahan teenida oma palga välja. Ja tahan olla oma erialal edasipüüdlik, areneda.
Ja kui selleks on vaja rügada, siis seda ma teengi.
Isegi ebaõnnestumised on rügamist väärt. Kuidas muidu inimene edasi püüdleb. Ikka äparduste najalt tuleb tõukejõud.
Lähen nüüd välja. Paar asja vaja ajada. Tahaks mingit mõnusat sauna ja grilli.
Kuid ma ei saa mainimata jätta, et mul on sellest materjaalsest pahnast hoolimata üks imetore ja kokkuhoidev perekond. Ja kui mul ükskord pole enam midagi materjaalset.. ehk.. siis on mul minu inimesed. Kõige lähedasemad siin maailmas.
Nad ei ole maailma kõige rahakamad ja ka mitte keskmiselt rahakad ning mingi kõrgema haridusega, kuid nad on osanud oma perekonda koos hoida ja lapsi väga hästi kasvatada. Ning sellega on nad minu silmis teeninud küll parimate vanemate tiitli :)
Nii, et võta sa näpust, mis see nüüd siis õnnelikuks teeb.
Nokk kinni, saba lahti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar