reede, 14. jaanuar 2011

Teema jätkuks...

Robertil oli eile arvestus ansambliga. Neil pannakse bänd kokku erinevate kursuste muusikutest ja on mitu bändi, erinevate levelitega. Tema on ühe onu bändis, kes on päris tuntud ja kelle nime ma ei ütle. Igatahes, kui ühel teisel ansamblil käis õppejõud alati kohal, andis nõu, lihvisid, mässasid ja tegid hiilgava arvestuse, siis Roberti ansambli juhendaja näitas end vist 2 korda näole ja muul ajal vabandas välja. Enne arvestust saatis neile kirja sisuga: kas olete ikka proove teinud ja kas teate, et homme on arvestus jne

Mis, ta oleks pidanud vastama: ei tea.... äkki on teil ideid, armas õppejõud, millega me esineda võiksime homsel arvestusel. Irooniline, kas pole?!

Ja ega nad ei hiilanud just oma arvestusega ning esimest korda ei andnud ükski õppejõud muusikutele ka tagasisidet. Ei tea küll miks.. sest nad kardavad. Kes on nemad hukka mõistmaks õpilasi, kui nende enda käitumine on tihti allpool arvestust. Neil on häbi. Aga papp ikkagi tiriseb. Too mees on enne töölt ära läinud, aga kuna kedagi pole asemele võtta ning kuna ta on tõesti eesti mastaabis tegija, siis on ta ikkagi tööl tagasi. Ja kes siis enam tudengeid kuulab. Mitte keegi.. halisege omaette või leppige olukorraga.

Väga mahlaseid näiteid on tegelikult, aga kus ei oleks siis musta pesu. Igal pool.. on.


Minu olukord on selle kõrval ikka päris kena või mis

Kommentaare ei ole: