pühapäev, 6. märts 2011

Kollane nool

Olen oma seminaritöö ühe osaga nii pikalt jändama jäänud, et pole märganudki, kuidas homme 4 peatükki valmis pean vorpima. See-eest on huvijuhi ametit koordineerivad dokumendid ja eriala vajadus igast aspektist läbi hekseldatud ja ootan huviga, mida juhendaja veel lisaks oskab pakkuda.


Leian taaskord üle pika aja kinnitust, et Tallinnas õpitava noorsootöö eriala õppekava jääb mitmeski kohas alla huvijuhui eriala õppekavale ja kõige tobenaljakam selle juures on, et noorsootöötajate alla kuuluvad huvijuhid, kuigi huvijuhtidel on palju rohkem ja mis peamine, PÕHJALIKUMALT ÕPETATAVAID pädevusvaldkondi kui nendel. Ei taha võrrelda, aga selline ebakõla tekib, kui teemat uurin ja materjale lappan.


Huvijuhid peavad ikka oma pedagoogilise külje maksma panema ja end teiste pedagoogidega samasse veergu rivistama ka dokumentatsioonis, mis osaliselt on olemas. Pole siin mingit nalja.. muidu kõigumegi ühe ja teise asja vahel. Teeme noorsootööd ja pedagoogilist tööd ning meid kajastatakse esimestes dokumentides rohkem kui hariduslikes dokumentides. Jamps.


Jah, noorsootöö on huvijuhi tegevusvaldkond, kuid kes haldab meid ja kaitseb meid või seisab meie eest, kui asjad peaksid nihu minema?! Hetkel suht mitte keegi.. aga lootus on.




Läksingi juba hoogu..




Mida ma öelda tahtsin.. mott on tagasi, uni tugevalt peal ja etendus meeldis rohkem kui see eelmine. Pigem pean mõtisklema selle eelmise üle, et mis ja kuidas ja miks ning ma ei seosta neid naljasid ja humoorikaid kilde kuidagi põhiteemaga.. kui seostangi, siis häguselt või.. tekib tunne, et kus see point siis oligi ja nagu polnudki mu jaoks. Aga eks ta ongi ju nii - inimene võtab parasjagu vastu seda, mida tal on vaja vastu võtta ja mida tema meeled, hing vms tahavad, et ta vastu võtaks. Miks muidu öeldakse, et iga asi tuleb omal ajal. Sest igaks asjaks ongi oma aeg. Seega, ehk jõuab mulle too esimene etendus ka millalgi pärale aga ehk jäängi pimedusse või oli tõesti etendus hoopis lihtsam, aga ma ei taha seda justkui uskuda.. sest nii võiksin ma ka teha oma vanaema kassist etenduse.. ühesõnaga, ei tea, lahtiseks jääb.


Tänase tüki üle ei pea nii palju pead vaevama, see oli arusaadavam ja selgem ning kogu etenduse aja mõtlesin, et see suur kamp näitlejaid kinnitab seda, millesse minagi väga usun, aga mida pole sugugi kerge sõnadesse panna. Mulle meeldis, eriti, et see on kirjaniku teose põhjal tehtud ja juhtumisi taaskord vene autor, kes tõe maha paneb sõna kõige otsesemas mõttes - TÕE. 






Kõht on tühi ja ahi lõpetas äsja küdemise.. mis kell ma enda arvates homme tõusen?! :D
Grey Anatoomia on JÄLLE puhkusel
ja valimiste debatt oli hea ning homme õhtul tuleb end taas sama teema pärast teleka ette naelutada.


Vanaema käis üle aasta taaskord külas, mina polnud siis kodus, aga sain kohukesi ja pirukaid ning makaronisalatit, kus sees oli vanaema toodud imehea suitsusink. Vanaema nähtud võib selle peale öelda? 
Tundub nii.. 
see olukord paraku on.

Kommentaare ei ole: