Olete tähele pannud, kevadkuu on alanud, aga lumi on ikka veel maas ning ilmajaam lubab praeguste prognooside kohaselt vähemalt kuni järgmise nädala esmaspäevani miinuskraade ja lund juurde.
Mina avastasin seda alles eile. Tõesti, näoraamatus on uudiste top viies inimeste palved kevade kiirema tuleku jaoks esitatud ja ma olen sirvides peast läbi lasknud, et mis seal ikka.. talv on ka ilus. Täna jõudis pärale, et peakski ju olema kevad, aga pole ja sain aru.
Pean jälle tõdema, et mulle meeldis Külli teine loeng sama palju kui esimene. Väsimus kestis pool tunnikest ja siis oli kadunud.. kõnelesime endale olulisel teemal: "...on minu jaoks oluline".
Taustinfo paneb asjad paika, ma ei oska ja ei saa astuda kõnelemise teemadesse ilma, et mulle ei meenuks kooli igaaastane kõnelemise traditsioon klassis, aulas ja õnne või õnnetuse korral Kuldsuu kõnevõistlusel. Seega, mingi taustinfo on olemas ja nüüd tuleb vaadata, mida veel saab juurde võtta. Enda üllatuseks - väga palju! Olen seda varem ka tõdenud projektijuhtimise ainega, et see, mis meeldib ja mida oled tavalisest rohkem harrastanud, sellele tulebki lisa ja sealt, kust ei oskaks oodata. Seda enam kirjutad üles ja seda enam kuulad ning keskendud.
Mina sain oma kõne valmis eile öösel kell 4. Nii ja naa - mõtlesin, aga kaks olulist aspekti, millest lähtuvalt kirjutasin olid olemas:
1) puudutab
2) laseb valla selle, mida just iga päev ei saa/taha/või pole osanud näidata
Mõtteterad loengust:
*ei ole mõtet mõõgaga vehkida, kui teine tuleb püssiga. Ja mul ei meenu, mille kohta täpsemalt see käis, kuid polegi vist vahet, sest seda saab väga hästi üle kanda mujale. Ehk siis, ära hakka vastu vaidlema või argumenteerima, kui teine on oma kõnega kõik maatasa materdanud. Pole ka vist see.. kuid väljend on hea.
*Katsu analüüsida publikut enne, kui hakkad esinejat kritiseerima. Vahel ei saagi esineja öelda ja anda nii nagu osad inimesed publikust ootaksid, sest enamus publikust ei ole selleks häälestatud ja valmis.
*Kuulajana paned sa endal ehk olulised liinid kinni, kui võtad ebamäärase ja -õiglase hoiaku esineja suhtes. Sul jääb mõte ehk märkamata.
*Kui sulle kohe miski ei meeldi, siis otsi aspekte, millega nõustuda. Kindlasti on mõni. Esinejast tuleb lugu pidada. Kõik ei ole must ja valge.
*Kõige aluseks oli sõna - kui oskad sõnu enda jaoks tööle panna, on see kõrgem tase.
*Tegelikult me arvame üksteisest väga hästi. Ja Margel on jälle õigus :)
Ja siis meie kõned. Seostasin tänast päeva juba mõnda aega tagasi Leedu koolitusega, kus toimus ka väike kõnevõistlus - inimesed rääkisid endale olulistel teemadel ja kuulajatel oli rollijaotus. Kes pidi olema kriitik, kes žüriis jne jne. Ma ei ole üheski välismaalaste grupis veel tundund, et selline kontakt ja side tekib nii kiiresti ning ootamatult, kuid tekkis. Just nimelt kõnelemise õhtu soosis seda. Ennetasin, et tänagi juhtub midagi samalaadest ning juhtuski. Üllatusi ja avatust ning olulisi hetki igal ühel isiklikult ning ka grupis endas.
Minu lemmikud olid:
Kodutunne on minu jaoks oluline
Mõistmine ...
Kaasinimestega arvestamine ...
samuti:
Rõõmukillud ...
Kuum vann ...
Minu kursus ...
Üllatusmomente oli kuuendas lemmikus. Ja ma mõtlen, et oleksin võinud võtta nii mõndagi kohta küllaltki isiklikult, sest see oligi ju suunatud isiklikult igaühele meie kursuselt eraldi ja koos. Kuid ma arvan, et seda ei juhtunud kahel põhjusel: pole tarvis, kas see muudaks, parandaks midagi? (Marge Heina strateegia, muide ja ideaalselt toimib!) ning teiseks, olen Kätliniga suhelnud ja meie läbisaamine on enam kui normaalne ning enam kui lihtsalt pinnapealne. Oleme leidnud ühiseid jututeemasid temaga ja seda just nüüd, kui ta ära on.
Esimest korda leidsin, et mu kursaõde julgeb olla siiras ka avalikult ja rääkida millestki tema jaoks olulisest peale töö või probleemide, mis elus on. Esimest korda nägin natukene tema hinge ja see ongi ehk see, mis on mind temast eemale hoidnud - ma pole saanud näha ta hinge, sest ta on ennast hoopis teistmoodi esitlenud ja kehtestanud teistele. Ja see ongi ehk meie suurim erinevus, mille kõrval on tohutu palju sarnasusi, millest olen teadlik olnud juba pea aasta aega, aga pole soovinud neist välja teha. Täna leidsin, et on õige aeg.
Ja täpselt nii nagu me kõik tegelikult olime näinud, nii oligi. Me ju teadsime, et temas on peidus häid omadusi ja ta võib olla väga hooliv ning õrn, lihtsalt ta ei anna seda kohe inimestele ja pigem näitab, et ta on tark ja teadlik ning arukas ja seda üleoleval viisil (isegi, kui ta nii ei taha, kukub see tihti just nii välja).
Inimestele pole vaja näidata, kui väga sa nendest mingites asjades targem oled, siis teed end just rumalamaks. Nii on. Aga ta tegi end kõnega targemaks hoopis, kuid eks loeb ikka rohkem see, milline inimene igapäevaselt teistega on, mitte, kuidas ta ühe korra nüüd on.
Ta kõneles sel teemal, sest ta hoolib.
Mitte, et ma enne ei oleks teadnud,
kuid ta ütles seda esinest korda vastuvõetavas keeles välja.
Ja ma ei hinnanud teda enda jaoks ümber, pigem andsin lisaväärtuse. :)
***
Minu kõne:
Mina avastasin seda alles eile. Tõesti, näoraamatus on uudiste top viies inimeste palved kevade kiirema tuleku jaoks esitatud ja ma olen sirvides peast läbi lasknud, et mis seal ikka.. talv on ka ilus. Täna jõudis pärale, et peakski ju olema kevad, aga pole ja sain aru.
Pean jälle tõdema, et mulle meeldis Külli teine loeng sama palju kui esimene. Väsimus kestis pool tunnikest ja siis oli kadunud.. kõnelesime endale olulisel teemal: "...on minu jaoks oluline".
Taustinfo paneb asjad paika, ma ei oska ja ei saa astuda kõnelemise teemadesse ilma, et mulle ei meenuks kooli igaaastane kõnelemise traditsioon klassis, aulas ja õnne või õnnetuse korral Kuldsuu kõnevõistlusel. Seega, mingi taustinfo on olemas ja nüüd tuleb vaadata, mida veel saab juurde võtta. Enda üllatuseks - väga palju! Olen seda varem ka tõdenud projektijuhtimise ainega, et see, mis meeldib ja mida oled tavalisest rohkem harrastanud, sellele tulebki lisa ja sealt, kust ei oskaks oodata. Seda enam kirjutad üles ja seda enam kuulad ning keskendud.
Mina sain oma kõne valmis eile öösel kell 4. Nii ja naa - mõtlesin, aga kaks olulist aspekti, millest lähtuvalt kirjutasin olid olemas:
1) puudutab
2) laseb valla selle, mida just iga päev ei saa/taha/või pole osanud näidata
Mõtteterad loengust:
*ei ole mõtet mõõgaga vehkida, kui teine tuleb püssiga. Ja mul ei meenu, mille kohta täpsemalt see käis, kuid polegi vist vahet, sest seda saab väga hästi üle kanda mujale. Ehk siis, ära hakka vastu vaidlema või argumenteerima, kui teine on oma kõnega kõik maatasa materdanud. Pole ka vist see.. kuid väljend on hea.
*Katsu analüüsida publikut enne, kui hakkad esinejat kritiseerima. Vahel ei saagi esineja öelda ja anda nii nagu osad inimesed publikust ootaksid, sest enamus publikust ei ole selleks häälestatud ja valmis.
*Kuulajana paned sa endal ehk olulised liinid kinni, kui võtad ebamäärase ja -õiglase hoiaku esineja suhtes. Sul jääb mõte ehk märkamata.
*Kui sulle kohe miski ei meeldi, siis otsi aspekte, millega nõustuda. Kindlasti on mõni. Esinejast tuleb lugu pidada. Kõik ei ole must ja valge.
*Kõige aluseks oli sõna - kui oskad sõnu enda jaoks tööle panna, on see kõrgem tase.
*Tegelikult me arvame üksteisest väga hästi. Ja Margel on jälle õigus :)
Ja siis meie kõned. Seostasin tänast päeva juba mõnda aega tagasi Leedu koolitusega, kus toimus ka väike kõnevõistlus - inimesed rääkisid endale olulistel teemadel ja kuulajatel oli rollijaotus. Kes pidi olema kriitik, kes žüriis jne jne. Ma ei ole üheski välismaalaste grupis veel tundund, et selline kontakt ja side tekib nii kiiresti ning ootamatult, kuid tekkis. Just nimelt kõnelemise õhtu soosis seda. Ennetasin, et tänagi juhtub midagi samalaadest ning juhtuski. Üllatusi ja avatust ning olulisi hetki igal ühel isiklikult ning ka grupis endas.
Minu lemmikud olid:
Kodutunne on minu jaoks oluline
Mõistmine ...
Kaasinimestega arvestamine ...
samuti:
Rõõmukillud ...
Kuum vann ...
Minu kursus ...
Üllatusmomente oli kuuendas lemmikus. Ja ma mõtlen, et oleksin võinud võtta nii mõndagi kohta küllaltki isiklikult, sest see oligi ju suunatud isiklikult igaühele meie kursuselt eraldi ja koos. Kuid ma arvan, et seda ei juhtunud kahel põhjusel: pole tarvis, kas see muudaks, parandaks midagi? (Marge Heina strateegia, muide ja ideaalselt toimib!) ning teiseks, olen Kätliniga suhelnud ja meie läbisaamine on enam kui normaalne ning enam kui lihtsalt pinnapealne. Oleme leidnud ühiseid jututeemasid temaga ja seda just nüüd, kui ta ära on.
Esimest korda leidsin, et mu kursaõde julgeb olla siiras ka avalikult ja rääkida millestki tema jaoks olulisest peale töö või probleemide, mis elus on. Esimest korda nägin natukene tema hinge ja see ongi ehk see, mis on mind temast eemale hoidnud - ma pole saanud näha ta hinge, sest ta on ennast hoopis teistmoodi esitlenud ja kehtestanud teistele. Ja see ongi ehk meie suurim erinevus, mille kõrval on tohutu palju sarnasusi, millest olen teadlik olnud juba pea aasta aega, aga pole soovinud neist välja teha. Täna leidsin, et on õige aeg.
Ja täpselt nii nagu me kõik tegelikult olime näinud, nii oligi. Me ju teadsime, et temas on peidus häid omadusi ja ta võib olla väga hooliv ning õrn, lihtsalt ta ei anna seda kohe inimestele ja pigem näitab, et ta on tark ja teadlik ning arukas ja seda üleoleval viisil (isegi, kui ta nii ei taha, kukub see tihti just nii välja).
Inimestele pole vaja näidata, kui väga sa nendest mingites asjades targem oled, siis teed end just rumalamaks. Nii on. Aga ta tegi end kõnega targemaks hoopis, kuid eks loeb ikka rohkem see, milline inimene igapäevaselt teistega on, mitte, kuidas ta ühe korra nüüd on.
Ta kõneles sel teemal, sest ta hoolib.
Mitte, et ma enne ei oleks teadnud,
kuid ta ütles seda esinest korda vastuvõetavas keeles välja.
Ja ma ei hinnanud teda enda jaoks ümber, pigem andsin lisaväärtuse. :)
***
Minu kõne:
L u u l e on minu jaoks oluline. Juhtumisi on tal nimepäev mu sünnipäeval, kuid see pole põhjuseks. Ka mitte see, et ma ise sule haaraksin ning kirjutaksin, kuigi olen teinud ka seda. Luule on m i n u jaoks oluline, sest ta paneb helisema ja viib selgusele lähemale, annab juurde, mis parasjagu puudu on.
Vahel on siin nii võõras olla.. maailmas ma mõtlen. Isegi siis on võõras, kui oled ümbritsetud inimestest, kellega koos on hea ja kogu see soojus ning armastus on olemas, mis peakski olema ja tagama rahulolu. Aga ei, justkui oled lauldes noodirea kaotanud ja eksled valge paberi peal ning tead, et k u s a g i l see järg ju on ja k u h u g i pean ma ometi jõudma ning jõuadki – või siis mitte. Veel.
Teinekord kummitab sees mitu päeva mõni küsimus elu enese kohta, kuid vastuseid ei ole. Neil puhkudel satub mu kätte tihti mõni luuleraamat enamasti Jaan Kaplinski oma, kuid veel armastan Katre Ligi, Doris Kareva ja Hando Runneli luuleridu silmitseda.
Luule o n minu jaoks oluline, sest ta täiendab mu maailma ja annab ka selliseid vastuseid, mida inimestega suheldes teinekord ei saa, annab midagi, mis muudab võõra maailma hoopis mõistetavamaks ja õnnelikul juhul täiesti SELGEKS, nagu üks tilk Fairit, mida reklaamis rasvasele pannile tilgutatakse ning kogu rasv seepeale kiiresti laiali valgub. S i i s taipad, et tegelikult nende tohutute küsimuste ja kasvõi inimestevaheliste mõistmatuste vahele jääb selguse hetk. Ühtäkki leiad täiesti ootamatult üles selle, mis kaduma läks ja avaneb uus vaade maailmale.
Nii palju saab öelda luulega, mida sõnadega, selle ühe kõnegagi, ei saa edasi anda. Seepärast ma annangi oma mõtte teile hoopis luulena: (kahjuks ma autorit ei tea, võtsin selle oma gümnaasiumi kirjanduse vihiku vahelt)
Mitte põgenemise,
vaid lahkumise kunst,
mitte vihkamise,
vaid vältimise viis.
Ise oled alati
enda suurim vastane,
kuni ei õpi
endaga läbi saama.
Teine on mõistatus,
kui ka näib igav
ja läbinähtav.
Kui temaga pole
midagi peale hakata
ütle endale: ta on mõistatus,
mida ma ei jõua lahendada,
ja ei peagi.
Mina olen
mõistatus,
mida ma saan ja tohin
eluaeg lahendada.
Ma pean.
Endalegi üllatuseks oli tagasiside hoopis parem, kui ette kujutasin.
Ma täitsin oma kahte põhieesmärki ja Merka kommentaar väljendab seda ehk kõige paremini: ohoo, tal on selline külg ka.
Ja tegelikult ongi see minu põhiolemus ja mina-pilt. Inimene ise saab seda muuta ning ma sain selle võimaluse täna.
Terviklik on olla. See on hea olek.
On nii mõndagi kõrva taha panna tänasest päevast ja nii mõndagi, mida kellegi juures edaspidi arvestada. Elu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar