Liiga palju jutumüra. Mittepäris maailma, mis on päris, kuna see on meile kõige otsesemalt kättesaadav. Keeruline on oma mõtteidki selle keskelt üles leida. Aga see on hea. Sest millegipärast paneb elu mind sellistesse olukordadesse. Justkui tõukab mind tagant. Otsingutele.
Ainuke hea lahendus on praegu magama heita. Puhata. Energiat koguda.
Tundub, et ma saan viimaks magada nii kaua kui ma soovin.
Põhiline, et pea selgineks.
***
Rullnokal on õigus röhkida, aga kui sa ise tahad vaikselt tuult kuulata? Kuidas elada keset kõike seda mitmekesisust, kuidas elada tasakaalus tähendussügavustega? Bob Dylani sõnadega: "The answer is blowing in the wind". Ehk igaüks peab leidma lahenduse igale olukorrale eraldi. ..hinnata mitmetähenduslikkust, mitmetõlgenduslikkust, irooniat ja asjade algset mitmekihilisust.
/Saarinen ja Lonka. Muutumised. lk. 304/
Kui läheb raskeks, nii, et enam ei jaksa üldse.. iga hetk võiks ÖELDA, PLAHVATADA, MÕTLEMATULT "lasta vabaks" pinged.. me oleme ju tsiviliseeritud inimesed. Seega ei saa..
..ja igaüks leiab mingi tegevuse.
Sest kellel ei oleks selliseid hetki.
Suitsetamine.
Joomine.
Magatamine.
Pidutsemine.
Klatš.
Kirumine.
Sulgumine.
...
ka ilusa tegevuse taha saab end ära peita.
Mitte ükski neist pole ju halb, aga me ei saa ise arugi, et me enam ei kontrolli ise seda, mis meiega toimub.
Üks oluline moment. Kõik negatiivsed mõtted, välja öeldu, põhjendamatu pahameel, teeb kellelegi kusagil ikkagi haiget. Iseendale veel kõige enam. Aga, mida märgatakse kõige esimesena? Neid, kes räägivad, ütlevad otse. Ometi ei ole sisuliselt mingit erinevust näiteks suitsetamise ja klatšimise vahel.
Pealtnäha maailmarahu, sisemiselt ikkagi need samad mured, mis meil kõigil. Oleme samad. Samas elus. Samad. Ei ole keegi parem, ei halvem.
Seega, 10 korda mõtle(n), enne, kui mõista(n)d hukka. 10 korda.
Aga milline neist tegevustest aitab jäädagi seisundisse, kus mitte jaksamise ajal ei soovi enam ÖELDA, PLAHVATADA, ÜKSKÕIK, mis iganes põhjusel see RIIVAS, PUUDUTAS.. liiga tihti puudutavad meid asjad, olukorrad, laused, mis tegelikult ei ütle meie enda kohta mitte midagi ja ei defineeri meid mitte kuidagi.
Usk.
Sisemine jõud.
Ja see on meis alati olemas olnud, ometi on seda kõige keerulisem rakendada.
"Võta Jeesus vastu oma ellu" on sageli tähendanud: teologiseeru, saa osaks kirikust. Küps usu leidmine ei ole siiski mitte teoloogiline, vaid inimlik põhiküsimus. Elustrateegia, argistrateegia.
/Saarinen ja Lonka. Muutumised. lk. 276/
Jeesus. Kõiksus. Sisemine jõud.
Üks ja see sama.
Kriimsilm. Susi. Hunt.
Ja kui siis tulevad need tegevused nagu
Muusika.
Laul.
Luule.
Koristamine.
Lugemine.
Söömine.
...
Ülim olemine ei ole võimalik ilma küpse vaimse eneseleidmiseta, aga ka ilma vaimse eneseleidmiseta võib kahtlemata meeldivalt aega veeta.
Paljud kasutavad kogu oma jõudu õnne eemaletõrjumiseks.
/Saarinen ja Lonka. Muutumised. lk. 278/
***
















