Täna oli mul viimane rütmitund ja tööpäev Viljandis.
Kütsin 3 ahju-pliiti kuumaks ja sõin ülemaitsestatud spagette. Isegi, et head said ning muid lisandeid ei igatsenudki.
Pakkisin justkui ja ei pakkinud ka kogu oma paberimajanduse kokku. Lõpuks otsustasin, et veel ei pea ju pakkima, aega ju on kuni pühapäevani.
Kaheks kuuks Tallinnasse elama. Viis inimest kahetoalises korteris. Saab olema.. katsumus ja põnev.
Nädalavahetuse koorilaagris otsustan ära, mis saab edasi. Kurb kuidagi.. kui kõik küljest kukub, et mis siis inimesel tegelikult veel alles jääb. Ja tegelikult on see hea. Sest nüüd saab selgeks vaade tuleviku suhtes. Midagi konkreetsemat kui lihtsalt sisemine kindlus.
Hakkasin eile lugema raamatut ja leidsin sealt järgmist:
Kui tahad olla õnnelik, siis õpi elama üksi (mina: iseendaga) ja uuri sisevaatluse abil iga kogemust: häid raamatuid, probleeme, religiooni, filosoofiat ja sisemist õnne.
***
Kui oled sunnitud viibima lobisejate summas, siis eraldu sügavale mõttemaailma ja naudi oma sisemise vaikuseallika rahu.
***
Ära naljata liiga palju. Mina ise, nagu sa tead, armastan head nalja, ent kui ma otsustan olla tõsine, ei saa keegi mind isegi naerma panna. Ole õnnelik ja rõõmsameelne - ennekõike sisimas.
***
Tühjad sõnad on nagu kuulid
***
Pühendades aega tarbetult vestlemisele ja ülevoolavale naermisele, avastad sa, et sinusse endasse pole enam midagi jäänud.
***
Muidugi, vahel teeb veidi nalja ja naeru head.
Ole sügav kõiges, mida teed.
Ei tasu endas kahelda. Inimene teab sügaval sisimas, mis ta on ja mida ta tahab.
Pole oluline, kus inimene füüsiliselt viibib.
Me sünnime iga hetk uuesti.
Ma olen õnnelik! Õnnelik! Õnnelik!
Ka oma õnnetuses olen õnnelik!
Ja see on võimalik!
Kõlab väljakirjutatult kummaliselt.
Kütsin 3 ahju-pliiti kuumaks ja sõin ülemaitsestatud spagette. Isegi, et head said ning muid lisandeid ei igatsenudki.
Pakkisin justkui ja ei pakkinud ka kogu oma paberimajanduse kokku. Lõpuks otsustasin, et veel ei pea ju pakkima, aega ju on kuni pühapäevani.
Kaheks kuuks Tallinnasse elama. Viis inimest kahetoalises korteris. Saab olema.. katsumus ja põnev.
Nädalavahetuse koorilaagris otsustan ära, mis saab edasi. Kurb kuidagi.. kui kõik küljest kukub, et mis siis inimesel tegelikult veel alles jääb. Ja tegelikult on see hea. Sest nüüd saab selgeks vaade tuleviku suhtes. Midagi konkreetsemat kui lihtsalt sisemine kindlus.
Hakkasin eile lugema raamatut ja leidsin sealt järgmist:
Kui tahad olla õnnelik, siis õpi elama üksi (mina: iseendaga) ja uuri sisevaatluse abil iga kogemust: häid raamatuid, probleeme, religiooni, filosoofiat ja sisemist õnne.
***
Kui oled sunnitud viibima lobisejate summas, siis eraldu sügavale mõttemaailma ja naudi oma sisemise vaikuseallika rahu.
***
Ära naljata liiga palju. Mina ise, nagu sa tead, armastan head nalja, ent kui ma otsustan olla tõsine, ei saa keegi mind isegi naerma panna. Ole õnnelik ja rõõmsameelne - ennekõike sisimas.
***
Tühjad sõnad on nagu kuulid
***
Pühendades aega tarbetult vestlemisele ja ülevoolavale naermisele, avastad sa, et sinusse endasse pole enam midagi jäänud.
***
Muidugi, vahel teeb veidi nalja ja naeru head.
Ole sügav kõiges, mida teed.
Ei tasu endas kahelda. Inimene teab sügaval sisimas, mis ta on ja mida ta tahab.
Pole oluline, kus inimene füüsiliselt viibib.
Me sünnime iga hetk uuesti.
Ma olen õnnelik! Õnnelik! Õnnelik!
Ka oma õnnetuses olen õnnelik!
Ja see on võimalik!
Kõlab väljakirjutatult kummaliselt.
















