teisipäev, 13. märts 2012

Selles eesti euroloos Oblivion on palju. Pean tunnistama, et sarnasust Eeverti ja draakonitega on, kuid Tenfold Rabbit'il on kerge müstiline hõng, mis paelub ja kisub kaasa.

Sattusin ühe video peale, mis jutustas jälle kauni loo sellest, et elu on lihtne ja et peaksime tegema neid tegevusi, mis meile meeldivad. Aga, kui nende meeldivate tegevuste tegemine on muutunud väljakannatamatuks, kus on siis see lihtsus siin.

Või, et reisi ja suhtle. Võibolla tõesti. Aga reisi enda mõtetes ja suhtle enda sisemusega (soovide, vajadustega). Ma arvan, et kõik reisid algavad siit ja selleks ei peagi alati füüsiliselt liikuma ühest kohast teise. Kõik muu on abivahenditeks. Inimene saab olla ühekorraga selles ühes ajahetkes ja kohas, kus ta on ja kogeda seal seda, mida on pakkuda. Saada parimad katsumused ja kogemused.

Horisontaalne ja vertikaalne suund. Kuidas liikuda enda elus? Haarata kõike ja mitte midagi või selles ühes.. Kui sa puudutad ühte asja sügava teadlikkusega, siis puudutad sa Kõike.
— Thich Nhat Hanh

Tegelikult ma püüdsin väga mitte hakata jälle kirjutama sedasi.

Alustan uuesti.


Täna veetsin rekordilised 12 tundi oma praktikakoolis. Viisin läbi kaks sotsiaaloskuste tundi. Õppisime enese hindamise ja teiste kuulamise oskust. Mida ma märkan ja millele tähelepanu kõige esimesena koondub? Noortele poisihakatistele. Mismoodi tüdrukutekamp (keda on paratamatult rohkem meie koolides) suudab nii kergesti ja üldse mitte halba mõtlemata avaldada tugevat (siinkohal negatiivset) mõju noormeestele. Täiesti tühised kommentaarid ja hinnangud. Kui poiss halvasti ütleb, on ta tihti mitu korda patusem kui pahade sõnadega tütarlaps. Eks ma liialdan praegu ka.

Mu palve: palun teil kõigil tuua välja üks positiivne omadus või oskus enda kohta
Noormehel silmad lauas: mul ei ole ühtegi
Mina: kõigil on midagi
Noormees hästi vaikselt: ma saan loomadega hästi läbi

Millised positiivsed oskused ja omadused teie klassile kasuks tulevad?
Ausus
Sõbralikkus
Julgus
***
Et ei oleks klassisüsteemi: targad, tublid, kiusajad, rumalad.
Et oleks võrdsus.
Teised küsisid, mida see tähendab. Selgitasin neile. Kõik tahavad olla head, lihtsalt osadele meist poeb negatiivsus kergemini sisse ja väga raske on end selle küüsist lahti rebida, kui oled selles kasvanud.

Kõik tahavad olla mõistetud.

Ütelge üksteisele häid sõnu, ka neile, kelles olete pettuma pidanud või solvunud tema sõnade peale.

Me ei saa anda hinnanguid inimestele, ainult nende tegudele.


Ja ma tundsin ära need, kelle sära peegeldus silmadest, kui neile mu kõnelemine meeldis.
Ja leidsin kergesti üles need, kes haiget saanud ja kel keeruline end välja rabeleda.
Igal pool saab olla hingega, sügavutti, anda edasi.. 


Meie projekti film on põhimõtteliselt valmis.
Büroo kiitis projekti heaks ja TÜ VKA avatud uste päeval tuleb sellest ka natuke juttu.

Igal hommikul mõtlen mõne hea, vabastava ja innustava seiga peale oma elus ning alati tulevad silme ette meie projekt ning teisena merekohin ja rand.. loodus.

Töö tahab ära matta.
Aga ma ei mattu.

teisipäev, 21. veebruar 2012

Mõnus oli täna Viljandis. Ei saa üldse mitte salata ega ümber pöörata.. päev otsa reisisin ja lõpuks tegin justkui ainult 2 asja ära ning tulin tulema. Kooriproovist ajasin tund aega vägisi peast välja lõputöö-praktika-projekti-tuleviku-mõtteid. Ja ühtäkki, kui teed midagi 100% siin praegu, sest tipptuund mõtteliikluses on kinni pandud.. jah, oma mõtetes saan iga auto ette hüpata ja käe stopp-märgiks välja sirutada. Kuigi see on sama keeruline kui Tallinna tänavatel.

Sõin esmakordselt väga maitsvaid kuivatatud ploome šokolaadis ja lasin valla kanalid, mis mu lõputöö ideedest punnis. Pea isegi on võimeline töötama 20-22 vahelisel ajal. Ei tea, kas seepärast, et istusin Jana mõjusfääris või lihtsalt.. sain head energiat kooriproovist ja Viljandist. Päevad ei ole vennad. Kõlan endalegi veidralt. Aga vist ainult seepärast, et .. ei, ma ei hakka. Eilne video!

Pärast kahte nädalat saan reele. Homme kooli ja see nädal ainult 3 päeva.
Jalad kõhu alt välja ja mitte-tegudele ehk tegudele.
Siiri ütles selle kohta hästi - tühjuses tekib kõige rohkem, nõks käib ära ja seda kogemust kannad sa alati endaga kaasas. Siis juhtub imesid.

:)
:D

pühapäev, 19. veebruar 2012

Tundub, et ma liigun

Sa lisad maailma täpselt ühepalju kannatust nii ise solvudes, kui kedagi teist solvates.
— Ken Keyes


Ükspäev ma kirjutasin sellest. Ühed ütlevad ja neile saab kergesti öelda, mida valesti tehti. Sisu on sama, vorm on erinev.

Õue on vaja saada. Loodusesse.
Vaatasime eile filmi, mis räägib põhimõtteliselt maailmalõpust: Taevalik Ettekuulutus. Raamat on parem, aga film kannab ka ideed.

Ma tunnen, mismoodi keskkond aitab kaasa või takistab loovat mõtlemist, sihi hoidmist-leidmist.


Täna teen algklasside kava vabariigi aktuse tarvis ja homme põrutan Viljandisse.
Tänase päeva mõttesuunaja (sisuliselt seostub teema maailmalõpuga):


Nüüd pole mul enam mingit kahtlustki, et nii just ongi!

laupäev, 18. veebruar 2012

Ikka selleks, et teada saada

Kujutage ette, et olete kingapoes müüja. Tuleb üks naine ja ütleb, et ta ei taha nr 33 siniseid ega nr 39 punaseid kingi ega ka mitte nr 43 saapaid. Kas te saite aru, mida ta tahab?"


Avastasin täna eesti laulud ja üks kuni kaks neist jäid kõrvu kõlama. Ahaa efekt - http://www.facebook.com/tenfoldrabbit

reede, 17. veebruar 2012

Praktika teine nädal möödas. Olin täna nagu laip. Merilinil ja mul oli täna kahtlaselt sarnane olek.. pea laiali otsas. Muidu on alati kõik paigas, muud moodi seal ei saagi. 


Hakkan ära harjuma. Aga pärast ei viitsi peaaegu mitte midagi teha. Kesklinna sõit on suur ettevõtmine. Huh.. nädalavahetuse nimekiri on korralik ja peab toimima!


Robertil on täna sünnipäev, mu vanaemal ka. Tegin kaks pitsat ja magustoitu kaa.
Viru Keskuse Rahva Raamat on.. minu püha koda. 




See pole tegelt põhjus, miks ma siia tulin.


Robert on mitu raamatut taaskord koju vedanud ja avasin ühe ning juba teisel leheküljel..


Mis puutub suureks kasvamisse, siis vaata puud. Kui puu kasvab, lähevad tema juured sügavamale. Selles on tasakaal - mida kõrgemaks kasvab puu, seda sügavamale lähevad juured. Ei saa olemas olla viiekümne meetri kõrgust puud, millel on väikesed juured; need ei suuda sellist tohutut puud toetada.

Elus tähendab suureks kasvamine sügavuti endasse kasvamist - sinna, kus on juured.


Lapsest alates hakkame matkima ümbritsevat elustiili ja kaotame tegeliku elu mõtte.


Ma mõtlen, et kui ma üleüldse koolis peaksin kunagi töötama (tegelikult ma juba töötangi), siis igal võimalusel.. on oluline teada, kes olen MA, et saaksin anda õpilastele kõige paremat võimalikku KASVATUST ja ÕPETUST.. ja seda lihtsal, loomulikul viisil. Vestluses, soovitustes.. kuidas iganes. Sügavus on oluline, mis iganes viisil inimesed elavad, keda usuvad ja kus astuvad.




Nojah, läks jälle sinna samma.. Robert ütles, et selleks, et inimene end hakkaks liigutama, edasi liikuma, midagi olulist ja vajalikku tegema, peab ta saama enne millegi peale väga vihaseks. Emotsioon on tõukeks. 




Ma olen liumäe all ja püüan üles kõndida, aga mitte kuidagi ei saa. Veel. Naljakas elu. :)

kolmapäev, 1. veebruar 2012

Täna hommikul paistis palju päikest, kui ma kööki astusin. Tuba oli suitsuvines, kuid pannkoogilõhna tundsin ikkagi ära. Mul pole vist varem nii toredat hommikusööki olnudki ja millal ma üleüldse viimati pannkooke sõin?!
Kütsin siis jälle ahjusid ja nüüd olen üle kuu aja taas kodus, kust lahkun juba homme.


:)

teisipäev, 31. jaanuar 2012

Täna oli mul viimane rütmitund ja tööpäev Viljandis.
Kütsin 3 ahju-pliiti kuumaks ja sõin ülemaitsestatud spagette. Isegi, et head said ning muid lisandeid ei igatsenudki.
Pakkisin justkui ja ei pakkinud ka kogu oma paberimajanduse kokku. Lõpuks otsustasin, et veel ei pea ju pakkima, aega ju on kuni pühapäevani.


Kaheks kuuks Tallinnasse elama. Viis inimest kahetoalises korteris. Saab olema.. katsumus ja põnev.


Nädalavahetuse koorilaagris otsustan ära, mis saab edasi. Kurb kuidagi.. kui kõik küljest kukub, et mis siis inimesel tegelikult veel alles jääb. Ja tegelikult on see hea. Sest nüüd saab selgeks vaade tuleviku suhtes. Midagi konkreetsemat kui lihtsalt sisemine kindlus.




Hakkasin eile lugema raamatut ja leidsin sealt järgmist: 
Kui tahad olla õnnelik, siis õpi elama üksi (mina: iseendaga) ja uuri sisevaatluse abil iga kogemust: häid raamatuid, probleeme, religiooni, filosoofiat ja sisemist õnne. 
*** 
Kui oled sunnitud viibima lobisejate summas, siis eraldu sügavale mõttemaailma ja naudi oma sisemise vaikuseallika rahu.
***
Ära naljata liiga palju. Mina ise, nagu sa tead, armastan head nalja, ent kui ma otsustan olla tõsine, ei saa keegi mind isegi naerma panna. Ole õnnelik ja rõõmsameelne - ennekõike sisimas.
***
Tühjad sõnad on nagu kuulid
***
Pühendades aega tarbetult vestlemisele ja ülevoolavale naermisele, avastad sa, et sinusse endasse pole enam midagi jäänud. 
***
Muidugi, vahel teeb veidi nalja ja naeru head.
Ole sügav kõiges, mida teed.


Ei tasu endas kahelda. Inimene teab sügaval sisimas, mis ta on ja mida ta tahab.
Pole oluline, kus inimene füüsiliselt viibib.




Me sünnime iga hetk uuesti.
Ma olen õnnelik! Õnnelik! Õnnelik!
Ka oma õnnetuses olen õnnelik!
Ja see on võimalik!


Kõlab väljakirjutatult kummaliselt.

kolmapäev, 25. jaanuar 2012

Seest on soe

Ärkasin täna liiga vara, aga see-eest sain eile mõnusa õhtu osaliseks. Mängisime mu lemmikkaarte ja olime. Draakoniaasta algas, muide. Väga väga kodused 3 päeva on mööda saadetud. Tuba on enamasti jahe. Õues lumi. Söögilaua taga on pigem tühjus. Olen Essenist tagasi.

27. jaanuaril on meil projekti lõpetamise auks istumine planeeritud.
Varsti ma näitan filmi, mis kokku tuli.
***
Peagi kohtuvad Saksamaal Piret, Tünde ja Stephan. Projekt on ulatunud kaugemale kui oleksime osanud oodata. :)

Meie Esseni sõbrad tulevad suvel ehk siia, Eestisse.
Pagan, mu kõht on ikkagi tühi. Ometi sõin nii palju.. et enam justkui ei mahuks midagi.
Peaksin magama, aga kuidagi.. ei taha enam.

Kahe nädala pärast olen kaheks kuuks Tallinnas. Pean vahepeal otsustama, kuidas saab kooriga ja mis edasi..  justkui peaks juba ära minema ja kõik pea peale keerama. Mugavustsoonist välja minema.

Olen nii harjunud Viljandiga.
Ometi koputab südame peal aina selgemalt, et on vaja minna ja teha. Sest, mis peidus on, peab välja saama, eks. :)

teisipäev, 17. jaanuar 2012

Mida valida?

Liiga palju jutumüra. Mittepäris maailma, mis on päris, kuna see on meile kõige otsesemalt kättesaadav. Keeruline on oma mõtteidki selle keskelt üles leida. Aga see on hea. Sest millegipärast paneb elu mind sellistesse olukordadesse. Justkui tõukab mind tagant. Otsingutele.

Ainuke hea lahendus on praegu magama heita. Puhata. Energiat koguda.
Tundub, et ma saan viimaks magada nii kaua kui ma soovin.

Põhiline, et pea selgineks.

***

Rullnokal on õigus röhkida, aga kui sa ise tahad vaikselt tuult kuulata? Kuidas elada keset kõike seda mitmekesisust, kuidas elada tasakaalus tähendussügavustega? Bob Dylani sõnadega: "The answer is blowing in the wind". Ehk igaüks peab leidma lahenduse igale olukorrale eraldi. ..hinnata mitmetähenduslikkust, mitmetõlgenduslikkust, irooniat ja asjade algset mitmekihilisust.

/Saarinen ja Lonka. Muutumised. lk. 304/

Kui läheb raskeks, nii, et enam ei jaksa üldse.. iga hetk võiks ÖELDA, PLAHVATADA, MÕTLEMATULT "lasta vabaks" pinged.. me oleme ju tsiviliseeritud inimesed. Seega ei saa..
..ja igaüks leiab mingi tegevuse.
Sest kellel ei oleks selliseid hetki.

Suitsetamine.
Joomine.
Magatamine.
Pidutsemine.
Klatš.
Kirumine.
Sulgumine.
...
ka ilusa tegevuse taha saab end ära peita.

Mitte ükski neist pole ju halb, aga me ei saa ise arugi, et me enam ei kontrolli ise seda, mis meiega toimub.

Üks oluline moment. Kõik negatiivsed mõtted, välja öeldu, põhjendamatu pahameel, teeb kellelegi kusagil ikkagi haiget. Iseendale veel kõige enam. Aga, mida märgatakse kõige esimesena? Neid, kes räägivad, ütlevad otse. Ometi ei ole sisuliselt mingit erinevust näiteks suitsetamise ja klatšimise vahel.

Pealtnäha maailmarahu, sisemiselt ikkagi need samad mured, mis meil kõigil. Oleme samad. Samas elus. Samad. Ei ole keegi parem, ei halvem. 

Seega, 10 korda mõtle(n), enne, kui mõista(n)d hukka. 10 korda.

Aga milline neist tegevustest aitab jäädagi seisundisse, kus mitte jaksamise ajal ei soovi enam ÖELDA, PLAHVATADA, ÜKSKÕIK, mis iganes põhjusel see RIIVAS, PUUDUTAS.. liiga tihti puudutavad meid asjad, olukorrad, laused, mis tegelikult ei ütle meie enda kohta mitte midagi ja ei defineeri meid mitte kuidagi.

Usk.
Sisemine jõud.
Ja see on meis alati olemas olnud, ometi on seda kõige keerulisem rakendada.

"Võta Jeesus vastu oma ellu" on sageli tähendanud: teologiseeru, saa osaks kirikust. Küps usu leidmine ei ole siiski mitte teoloogiline, vaid inimlik põhiküsimus. Elustrateegia, argistrateegia.

/Saarinen ja Lonka. Muutumised. lk. 276/

Jeesus. Kõiksus. Sisemine jõud.
Üks ja see sama.
Kriimsilm. Susi. Hunt.

Ja kui siis tulevad need tegevused nagu 

Muusika.
Laul.
Luule.
Koristamine.
Lugemine.
Söömine.
...

Ülim olemine ei ole võimalik ilma küpse vaimse eneseleidmiseta, aga ka ilma vaimse eneseleidmiseta võib kahtlemata meeldivalt aega veeta. 
Paljud kasutavad kogu oma jõudu õnne eemaletõrjumiseks.

/Saarinen ja Lonka. Muutumised. lk. 278/

***

teisipäev, 10. jaanuar 2012

Raske õppustel, kerge lahingus.

Need inimesed, kes on võtnud endale teadlikult rolli olla näiteks tippärimehed, on ka võtnud endale sellega kaasneva suure vastutuse, stressi, kiire elutempo. Pärineb ühtede feng shui esindajate videost (pajumaa&Seeder).

Mis ei tähenda, et tippjuhid ei suudaks õigel ajal hoogu maha võtta - armastada oma perekonda, lähedasi, pühendada neile aega. 

Nagu kirjanikuga abiellunu on võtnud endale vastutuse, et peab tihti üksi olema ja kaaslasele aega pühendama, et alati ei saa koos olla jne.

Ela nii või ela naa, kumbki variant pole iseenesest ju vale. Need on meie rollid, meie suunad, mis me valime.
Ole teadlik oma rollist.

Raske õppustel, kerge lahingus.
Tänase päeva tsitaat kohe kindlasti.
Mis ma nüüd teen, teen juba tuleviku heaks, ilma, et ma tulevikule mõtlema peaksin.
Küsimus ongi selles, kuidas teha?

Las minna või.. suunata ise oma mõtteid-vaimu-tundeid = elukäiku.
Ja ma jõuan tagasi algusesse.
Ööd

pühapäev, 8. jaanuar 2012

Erinevad suhtlemistasandid - see toimib! Ma jälgin inimesi, sh iseennast ja nende suhtlemistasandeid, mida nad valivad


On olemas vanema tasand (V), täiskasvanu tasand (T), lapse tasand (L). Me kõik suhtleme kõikides tasandites, aga tuleks jälgida enda juures, mis neist on domineerivam.


V - suhtleja näitab oma verbaalse ja kehalise keelega, et on teisest suhtlejast üle
T - suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega
L - suhtlemine "võrdse lapsega" - sõbralik suhtlemine, nalja viskamine & suhtlemine "sõltuva lapsega" - enese madalamale asetamine suhtlemispartneri suhtes. Enese alusetu alavääristamine, isegi, kui partner suhtleb täiskasvanu tasandilt (mis muide on kõige efektiivsem suhtlemisviis)... juhul, kui ümberringi seda ka nii võetakse. Aga kui ei võeta, ka siis on.


"On normaalne, et me kasutame oma igapäevaelus kõiki suhtlustasandeid. Ometi on võimalus mõne suhtlemistasandiga üle pakkuda. Nagu ikka käitumisviiside analüüsi puhul, tuleks ka siin lähtuda eesmärgist."


"Ka meie käitumine tekitab teises psühholoogilist vastumeelsust. Seda tuleks silmas pidada enese käitumist analüüsides."


Olgu see tasand siis sõbralik ja fun (L), samal ajal, kui vestluspartner ütleb midagi nn asjalikku (T).
Olgu see tasand siis vanemlik, üleolev (V), mil vestluspartner solvub, saab haiget, tunneb end alaväärselt.
...


raamatust Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel. Autoriks Heiki Krips. // lk. 97-98, 106.




Senikaua, kuni üks või teine käitumisstiil pidevalt häirib, ei ole muud teha kui aktsepteerida või lasta end üha enam ja enam uutes samalaadsetes olukordades häirida.


Suhtlemine muutub lihtsamaks, kui endale oma põhistiil selgeks teha.




Üks, mille üle olen ikka mõelnud.. miks siis on nii, et ma või keegi teine oleme kunagi muutunud, muutume mingi aeg kriitilisteks, nö targutajateks. 


1. Sest ei talu pidevalt lapsetasandil suhtlemist ja ei oska jääda püsivalt täiskasvanu tasandile, kui keegi teine suhtleb pidevalt lapse tasandilt.
2. Sest inimesed kas käituvad lapsikult, alaväärselt (mina olengi see vilets, marsivad minema, torisevad teiste käitumisviiside kallal - oma mõtetes sel juhul.) See ju ei tee otseselt teistele kahju, inimesed ei märka seda, ei saa otseselt haiget. Nii justkui paistab. Tegelikult saavad küll. Tegemist on vanemliku tasandiga sarnase käitumisega. Vastandpooled, aga üks paistab otse välja, teist on raskem tabada.
3. Kõik me kasvame, areneme.. igal ühel oma kasvuhäired. Ja need ei kao kõigil samal ajal ja võib juhtuda, et kõigil ei kaogi.
4. ...


Seega, küsimus miks on siin täiesti valel kohal.
Kuidas edasi?


Vaikus aitab ja uni ka.
Head und

teisipäev, 3. jaanuar 2012

Mängisin eile üksinda Monopoly deali kaarte.. võitja peab muidu saama 4 komplekti täis, aga mul sai lõpuks 8, sest ma ei suutnud lõpetada.


Ilmselgelt oli mul aastavahetusel samalaadne olukord nagu projekti lõpus - hea, hea, hea :)




Lisaks sain raamatupidajalt kirja ja tundub, et ta on saksa partnerile ligi 200 eurot rohkem reisiraha tagasi kandnud. Geniaalne.. mul ei ole aega see nädal projektile mõelda, aga juba reedel tuleb filmida valmis meie filmi algus ning lõpp.


Mis iseenesest on ju kõik tore ja reedel saab filmi juba näha.


Ning hea meelega jätkaks peoteemal ka laupäevaõhtul, kuna kooriproovid on mõnustalt "lühikesed".


Lasin isudel end kanda. Sõin Ameerika burgeri-poe wrappi ja vahtrasiirupi vahvlit. Magasin (ma ei tee seda kunagi päeval) ligi poolteist tundi ja vaatasin telekat suure naudinguga.


Ikkagi ei loe üldse, kas saan töölt lahti 17:30 või 13:00.. päev läks koolitöö mõttes mokka, aga see isegi ei kurvasta mind, mis on midagi uut. Olen ikkagi õnnelik.


Naljakas :D


Kuigi mis seal salata, ma poeks ikkagi Roberti kaissu, sest päris üksi oma mõtetega olla ei taha. Ta andis mulle ühe raamatu lugemiseks ning see on päris hea.. selgitab näiteks lahti, miks inimesel on vaja suitsetada ja kuidas erinevad religioonid meid tegelikult kastidesse tahavad suruda, inimesed otsivad Jumalat väljaspoolt - mitte ainult seda, aga näitas valgust sellele, mis on loovus ja mis on usk.. mis ta tegelikult veel võib olla. Olen alles alguses, ei saa veel lõplikku hinnangut anda. 


Usu teemast nii palju, et aastaid tagasi, kui ma gümnaasiumiga alles algust tegin, siis mõtlesin, et mis see Jumal on ja küsisin hästi palju, ka meie kohalikus koguduses. Külastasin neid nn piibliga tutvumise päevi, et nö aru saada, mis "see" siis ikkagi on. Ning see ei puudutanud mind ja siis mõtlesin, et usun iseendasse ja ma tõesti uskusingi. Kuid millegipärast ei olnud see koht minu jaoks.. see kogudus ning miskipärast mind ikkagi häiris, et kuidas siis mina ei usu nii nagu nemad seal.. Ja nüüd, tänavustel jõuludel sain ma päriselt aru, miks. Ja, et tegelikult usk iseendasse ongi kogu võti.. lihtsalt hoopis teises tähenduses.. mitte usk "minasse". 


jah...


Raamat ise on Loovus. Sisemiste jõudude vallapäästmine - Osho.

neljapäev, 22. detsember 2011

Jõul tuleb

Esimest korda ülikooli ajal igatsen ma päriselt koju. Sarnane igatsus on ette tulnud vaid lennukiga kodumaale lennates.


Täna pakin kinke.. neid on mul mõned. Kütan oma superkülma toa jälle kuumaks ja õhtul saab võib-olla sauna. 


Homme 7:30-13:00 ning siis bussile.. ma lähen koju!


Olen väsinud ja unine.
Avastasin, et mida rohkem on päeval teha, seda vähem mõtlen ma tulevikule ja seda enam olen päriselt SIIN koha peal. 

"Kui vana siis sina oled?" küsis Väikevend, sest tema arvates paistis Karlsson liiga lapsikuna, et olla onu.
"Ma olen mees oma parimates aastates, see on kõik, mis ma võin öelda."
"Missugused on need parimad aastad?"
"Kõik," vastas Karlsson rahulolevalt.
— Astrid Lindgren
Ma olen rohkem rõõmus kui kurb ja ma muretsen vähem. Elu käib praegu mitte homme või ülehomme. See, mida tahta, saab teoks, kui avastada SIIN olemine-elamine. Olen justkui juba kusagil, aga mitte veel seal (SIIN). Hea on olla teel.. alati ja mitte kordagi veel pärale jõuda.


Marita, ma soovin Sind juba väga näha!

kolmapäev, 14. detsember 2011

Meie projekt on saanud aastaseks. Tähistasime seda täna viimase seminariga ja panime paika lõplikud kuupäevad. 15. jaanuar peaks kõik tehtud olema-saama. Siis teeme tähistamise, kui erinevad ajagraafikud ühise vaba aja leiavad.


Lappasin just oma päeviku läbi ja panin kirja kõik, mis kirja sai panna. Tundub, et elamuspedagoogika ained saavad ametliku lõpu juba jaanuari lõpus. Et selleni jõuda, tuleb veel kõvasti võimelda, aga milline pidupäev saab see olema.. leida kaoses mingigi kord.


Ma ei tea, kes minu eest jaanuaris tööl käima hakkab, mina ise ei jõua mingit moodi..


Pühad on ees.. ja rohkem edasi ma hetkel ei mõtle.
Täna tuleb Tarekeses pidu, kuhu pean sisse astuma, sest kael nii kange ja pea nii tühi.

reede, 9. detsember 2011

lund ei ole veel

Igasugused naljakad mõtted käivad peas ringi.
Täna õhtul on juba inimese tunne võrreldes eilsega.


Mõtlesin mõned asjad selgeks.. mitmed. Ja hea on.
Eile otsustasime Robertiga, et sõidame Hiinasse. Ükspäev. Lääneühiskonnas on kolm põlvkonda avastamas tarkust, mida idalased teavad juba aastatuhandeid. Ja siis me imestame, kuidas me küll ühest või teisest asjast üle ei saa.. elame omateada vabas, avatud demokraatias. Üldse mitte irooniaga. Sest need teadmised on jõudnud meieni ju hiljaaegu. Tarbida ei saa lõpmatult, inimesed hakkavad ikka taga igatsema midagi, mida nad justkui teavad ja millest unistavad.. seda tunnet, kui vaatad suvel päikeseloojangut või talvel langevat lund. Aga tegelikult saabki nii elada, et kogu aeg on need head hetked. Kui juba kord oled omal nahal tunda saanud, et nii on võimalik, siis tead, et see pole enam pelgalt suveöö unistus või õnnelik hetk oma lemmiktegevust tehes. Selles saab elada kogu aeg.


Soovitan Jaan Kaplinski filmi:






Mul meenub augustikuu soe suveilm laiali laotatud tekk Piusa jõe kaldal, päikesepaiste ja lugu, mida Ta mulle luges. Idast ning Läänest.


Ootan laupäeva ja pühapäeva ning tahan juba Tallinnasse. Seda saan alles 20. detsembril.
Veel enam ootan ma lund.

reede, 2. detsember 2011

Ma teen täna seda, mis mulle meeldib ja ma teen seda hästi.


Olen läbi, hellitan end heade asjadega.

kolmapäev, 30. november 2011

Liinitööline

Viskaksin praktika
viskaksin töö
kooli
ja läheksin.
Täna ma tundsin, et see toimib.
Aga ma ei lähe.


Olin Tallinnas. Buss-rongiga läksin.
Kaplinski süsteemi vaatasime.
Tantsuetendust Salmes.
Õhtul mängisime mänge.
Rock al Mare kalju peal meretuule käes.
Rong-bussiga tulin.
Ma armastan Sind!

Minu Tallinnas käigu meeleolu kirjeldab kõige paremini ehk:



See linn on alati mu jaoks.. nii.. sest ma ei ela seal ja ma ei käi seal tihti.
Aga ma ei tahtnud tagasi ka tulla.
Täna, kümnest viieni. Eksisin piimakombinaadi pumpamismasinate käivitusõpetuse seminarile ära.
Homme eksin jälle.
Hääl mu sees: miks ma seda teen?




See on nii selge ja ei ole ka.




Mu päkapikumaja sai valmis. Hea meel on. Ma arvan. Rohkem ma täna eriti teha ei jõudnud.
Jah, seal päevikus on igasuguseid asju kirjas.
Hea, kui tead, et tahad olla arst
või müüja
oled alati unistanud saada elektrikuks ja sa saadki
soovid kindlasti filme luua.
Sobib.




See tuleb mul alati õigel ajal jälle meelde.
Ja siin tuleb see ego koht: mul on nii häbi siia panna teksti, mis ütleb minu kohta nii.
Kes on mina?
Ning sisemine hääl vaigistab ta.
Ma ei elanud teadlikult seda tõeks


Anne, kellega vahetasime kahekesi kord mõned mõtted: Kadis on midagi enamat, kui et lihtsalt minna huvijuhiks tööle


Robert küsis täna, mis mind kõige rohkem hetkel häirib.
Ma ütlesin, mis.
Ta käskis jätta mul kõik mõtted, mis niitidena pusasid tegid
Kõik tegemised
Ja võtta see 5 minutit. Iga päev.




Ma olen õigel teel.
Kui ma lõpetan selle peale mõtlemise.
Ise kasvab minus.

pühapäev, 20. november 2011

see ka mingi postitus

Kujundus läks ka nässu.




Lugesin siis enda kinnituseks, et mis see armastus õieti on ja siin see on:


Hei hei, kallid kaaskulgejad, ARMASTUS ei ole midagi muud kui körgeim energia vorm vöi nn. väga peen vibratsioon, tuginedes öeldule ja ka Kaido kursusele ei ole olemas ju mingeid armastuse alaliike, saab olla vaid üks konkreetne Tingimusteta Armastus, muid armastuse liike ei saa eksisteerida sest see pole armastus, need vöivad olla harjumuse-,omamise-,armumise-, tunne vöi emotsioon vöi mida iganes mis kellelegi meeldima on hakanud ja mis objektile neuronühendused on kinnistunud ta ajus kuid töenäoliselt armastada saab vaid siis kui oled jöudnud öige vibratsiooni ja sageduseni, alles siis suudad sa anda endast töelist 100% tingimusteta armastust... mis ongi tegelikult armastus


http://www.sisekosmos.ee/suhted/mis-tuupi-armastus-on-sinu-elus/.


Olen täna päev otsa üksi toas olnud. Käisin korra postkasti piilumas - ei olnud midagi. Vaatasin 4 või 5 osa Private Practice't.. mis hakkas mind paeluma oma psühhoteemadega. Aga see on vist ikkagi liiga psühho mu jaoks. Traumeeriv. Mitte alati, aga need lood.. vahel võib.


Lõpuks oli kell juba nii palju, et ma pidin võtma need raamatud lahti ja kirjutama oma essee jaoks lauseid üles. Midagi juba nagu on, aga see on veel referaat, mitte essee.. 


vahel on ikka mott nii maas. Kuidas ma küll selle Rumeenia asja käsile võtan ja oma lõputöö enne ära teen ja praktika kaitsmise ka.. ma tean, et ma teen, lihtsalt. Üldse ei viitsi..


..siin üksi olla.
Lähen magama

esmaspäev, 14. november 2011

pühapäev, 13. november 2011

muutudes üha erksamaks

Sisse ja välja...
kõiges...
julguses ja armastuses ja tänus ja usalduses omaks võttes.
julguses ja armastuses ja tänus ja usalduses endast andes.
tajudes elu voolamist endas...
Muutudes üha erksamaks tajuma seda voolamise helisemist...
vaikuses...
sellega ühes voolama...
julgema märgata selle voolamise tõde...
lasta tal pesta oma silmadelt eelarvamuste kuivanud koorikud...
näha ja pidada pühaks elutõde endas...
läbi aegade, läbi ruumide... südame ajatut hingamist hingates
Vaba Hing...

— Tiina Varatalu



Hea on olla teel.



Täna on mu isa päev ja mina mõtlen tema peale palju.

reede, 4. november 2011

Let go, don't put anything in the frames!

Lõpetasin kaheksanda hooaja kaheksanda osa vaatamise.. hahh, see on hea ja nii päris. Annab võimalusi.. mõelda teisiti. 


Lõpetan täna pooleli jäänud koristamistööd. Lähen pessu, postkontorisse.. ja poodi. Panen valmis homsed asjad ja õhtused riided.


6:55 Viljandist Põltsamaale
8:00 Põltsamaalt Tallinnasse


:)


You seem to be a very special person with a high grade of sensitivity

Täna on jälle hea päev

Nüüd on siis lood nii, et olen.. natukene shivpsis. Tööpäev oli täna ulme (mu töö hakkab mulle aina enam meeldima!).. koristasin peaaegu kolmveerand kuueni, aga teadsin, et pean hingedepäeva järgsele armastusluule mõtisklusele jõudma. Jõudsingi. Nägin Erkit seal.

Kontsert luule.. üldpilt meeldis, kujundus ja idee, aga need luuletused olid isiklikud ja mitmel korral tundsin, et väsin ära, mitte ei kirgastu.. ja peas reisisid paratamatult mõtted: "miks sa end nii raamidesse paned, armastus pole nii pisike ja piin.. ahhh ära piina ennast". Kuidagi.. ebamugav hakkas lausa vahepeal liiga tihti. Aga Mari lood olid kaunid, need tõesti meeldisid ja proosatekstid ka.. :)

Maandusime lõpus me enese kodus. Nii kaua pole näinud ja.. näitus on meil nüüd üleval. See tuli tõesti kaunis! Inimesed ka ütlevad nii..


Ja nüüdseks on plaan paigas: Essenisse minek, Jaanuaris ja võimalikult soodaslt ning.. kohtume oma saksamaa sõpradega! Teeme ära! Helistasime täna Julianile ja rääkisime oma plaanidest. Külla saab sättida kõik nii, et me saamegi minna. Nii tore!

Kuulan:




Hea muusika. Ja sellega on nii, et me käisime gümnaasiumis Kihnus puhkusereisil nende inimestega, kes olid olümpiaade võitnud ja koolielu aktiivselt korraldanud. Ma tegin Karmenile ülepea patse ja ta kinkis mulle tagasitulles Mum'i plaadi tänutäheks. Me seisime seal.. kooli parklas muruplatsil ja siis ta andis mulle isekirjutatud plaadi, mis mul siiani riiulis on. Karmen on tore, mis sest, et ma temaga enam üldse ei suhtel. Aga näed.. mälestus jäi. :)
Homme ma ei peagi tööle minema, selline uudis tuli. Jään vist kauemaks Viljandisse ka ja siis hommikul vara Margega Põltsamaale ja otse Tallinnasse koolitusele. Tuleb pikk nädalavahetus.

Ma olen ikka õnnelik inimene.. ja ehk natukene liiga joogine hetkel. Kuid sellegipoolest - õnnelik!

neljapäev, 27. oktoober 2011

Sakslaste tagasiside meie projekti kohta



Üks sakslastest kommenteeris hiljem:
I havn`t seen the video right now because my internet is quite bad but the trip was one of the best experience in my life and i hope i found the right words to tell

teisipäev, 25. oktoober 2011

Täna oli selline päev

Jõin hetk tagasi klaasi rummi koolaga, mille mullisisaldus oli null ja naersime Facebookis Laugh it Out teema all olevaid pilte.

Kui sa tõmbad oma märkmikus maha ühe viimaks valmis saanud asja, tekib seal samas juurde kolm sama raskusastmega tegemist ootavat asja. See on fakt.

Homme on projekti koosolek ja ma tegelikult nii nii väga tahtsin täna meie projekti kaaslastega suhelda, aga ma ei jõudnud. Homme või ülehomme on uus aeg.

Kui kõik kenasti sujub, siis esineme kooriga jõulude eel 10. detsembril Viljandi Jaani kirikus, 11. detsembri lõunal Põltsamaa Niguliste kirikus ja samal õhtul Tartu Jaani kirikus. 
Mulle need vanamuusika lood täitsa meeldivad. Valetan, natukene. Mulle meeldib Jana ja et ta ajab oma rida ja ükskõik, millega ta meie ette ei tuleks, see annab nii palju.. olgugi, et vorm ei pruugi üldse omane olla. Ma tihti leian end mõtlemast selle üle, et kust temasarnased inimesed oma sisemise põlemise on saanud.. kui ma kohtan selliseid inimesi ja õnneks kohtan. Nende lood võivad mulle meeldida, ma arvan.

Rääkisin täna telefonitsi oma õega.
Ja Kadriga.

Kadri läheb Inglismaale ja ma pean ta enne lahkumist Viljandisse saama. Kuidagimoodi.



Kuulan Ewert and The Two Dragons'it ja hea on.
Võiks praegu Tallinnas olla peol, mis hakkab alles olema.



Kui ma ükspäev jälle joonistan, siis ma rõõmustan siin ka selle üle. Mõtlesime Robertiga kunstikursustele minna.

pühapäev, 23. oktoober 2011

Täna sooritasin esmakordselt Eesti territooriumil 4-tunnise bussisõidutriatloni kolme erineva bussiga. Vastseliina-Võru; Võru-Tartu ja Tartu-Viljandi.


Laulsin esimeses kooriproovi eelses proovis 2,5 tundi (homme ametlik proov). Proov lõppes täna umbes-täpselt 20:40. Repertuaari üheks osaks oli vist üks kõige raskem lugu, mida olen kooriga üldse koos laulnud - http://www.youtube.com/watch?v=_BgWt28rArA.


Mul jääb puudu 0,03 punkti, palli või mis-iganes-ühikut Cum Laudest. Kui ma võtan 4 3e EAP-hindelist ainet juurde ja saan need A-d, siis.. oleks teised lood. Aga see.. töö ja vaev on nii ja naa. Olen kaalukausil. Lihtsalt.. pidi ta üldse mainima, et lootust on, kui tegelikult ju pole. Nii mõnigi rabab hullu moodi tööd teha ja tal jääb lõpuks ikkagi 3€ üürist puudu või loto täismängust jääb puudu vaid üks kast - inimesed saavad neist asjadest paremini aru. Aga kellega ma jagan seda 0,03-palli-asja.. tundub nii jabur, aga ometi pole. Kõik tahavad olla mõistetud.


Mõtlen siiralt koolipraktika Rumeenias mööda saata, eriti pärast ülemist uudist.


Avastasin pärast eelmise nädala eksamit, et kuni semestri lõpuni on peaaegu 0 loengut (va projekt ja va ootamatud loengud ning proovid) ja mind tabas kerge hirmupaanika. Pakkisin asjad imekiiresti kokku ja põrutasin Roberti, Teli ja Tiinaga Tartu poole. Mida ma nüüd siis peale hakkan?! Ei oska koolita olla. Loodus tühja kohta ei salli. Homme lähen oma uut töökohta üle vaatama ja see asub vaid mõned sajad meetrid mu kodust eemal. :)


Viimaks panin kõik meditsiiniga seonduvad rattad kiiresti liikuma ja reedel selgus, et mul on ikkagi kassiallergia ning kergelt ka koera oma. Tundub, et lemmikloomadeks pean võtma kalad.. või siis oma majas elama, et saaksin vähemalt koeragi õues pidada.


Mõtted reisivad üha enam tulevikus ja ma sisendand endale iga päev, tihti mitu korda päevas üks asi korraga, keskendu ühele asjale. Ja loen tihti mantrat.. see hakkab ise mu peas tööle, kui ma seda vajan..


..mis tuletab meelde, et Robert on hetkel Lätis vabastava hingamise sessioonil.. ta on muutunud, õigem oleks öelda - avanenud. Mina ka. Nii palju on peidus ühes ainsas inimeses..


Ma lähen sellel nädalal kindlasti koju ja viin vennale kitarri, mille Robert talle maalt tõi. Mu vend ei tea veel seda.


Ma pole oma õde suvest saati näinud. Viimati olime vabaduse laulul. See teeb 2 kuud.






Nii hea, kui on plaanid.
Tantsud tähtedega käib.
Sügis on

reede, 21. oktoober 2011

Leidsin täna...

 ...oma Interneti fotoalbumist palju vanu ja mitte nii vanu pilte. Panen osad siia üles.

2006. aasta ?

2007. aasta sügis (12. klass - kas tõesti?!)
2009 aasta sügis
2007 Folk - seega suvi

2006 kevad (Liibanoni pael mantli küljes ütleb nii)

2010 mai

2007 sügis

2006 mai

2006 suvi


    2009 juuli


see oli põhikooli ajal..

Rock Insult, pidi olema 8. klass (2003 või 2004)

2008 kevad-suvi?
2009 sügis
Suurem töö piltide üles panemisest oli aastaarvude välja mõtlemine.. mõne pildi juures on küll mälulüngad.

teisipäev, 11. oktoober 2011

Oma Lugu

See oli ammu, mil ma siin oma suu avasin, õigemini, avada soovisin.

Teen selle sissekande mitte ainult seepärast, aga ma ei ole Maritaga ammu suhelnud ja Sa vist ikka käid siin vahepeal lugemas. Ma tahan märku anda, kuidas on.

Palju on. Minuga on juhtunud ilusad lood. Olen neis osalenud ja kuidagi narr on öelda, kuid ma olen tõesti õnnelik. Õnnelikum kui kunagi varem. Usun, et projekt andis tugeva elamuse ja muutis palju.

Nimelt jõudsime oma multikultuurse grupiga kirjutamise ja kriisi faasist koostöö faasi. 10 projektipäeva olid nauditavad ja õpetlikud samaaegselt. Esimest korda on mul sisemuses suur igatsus kogu selle keskkonna järele. Need 10 päeva muutsid mind, ma usun, et teisigi. Robert ütles pärast Tiina sünnipäeva, et isegi Teli on muutunud.. kuidagi küpsemaks. Kindlasti ei ole see ainult projekt, vaid kõik, mis oli enne seda, andis tõuke muutusteks. Nii intensiivses keskkonnas toimub pööre, eriti kui inimene ise selleks valmis on.

Kui ma selle noortevahetuse sisse läksin, ei osanud ma välja tulles aimata, mismoodi see meile head teeb.. nii palju, et soe hakkab. Ma avastasin endas selle sama vana hea Kadi, kes armastas nalja teha ja kellele meeldis inimestega rääkida ükskõik, millest. Mu suu oli ainult kõrvuni, kogu aeg, peaaegu. Me vaatasime tähti ja imestasime, miks Suur Vanker alla ei kuku. Ma olen hakanud inimesi armastama. Ja leidnud, et armastus pole midagi, mis on kahe või enama inimese vahel, vaid armastus on igal pool ja ta on suurem kui meie. Ta pole ainult me südames või ei teki ega kao. Ta on kogu aeg ja igal pool. Armastus on palju lihtsam.. inimesed ise teevad selle raskeks, panevad talle silte ja sedeleid külge, justkui vangistavad oma keelemaailmaga. Panevad end luku taha.

Viimasel õppeaastal siin ülikoolis olen leidnud endale omamoodi kursuse, kuhu ma tõesti kuuluda tahan ja kus inimesed mind tunnevad. Nagu keskkool.. mulle tõesti meeldis oma klass, eriti alguses ja ma tundsin, et ma olen osake sellest ja mitmed inimesed mu ümber tunnevad mind hästi ja mina neid ka.

Me räägime ülehomme loengus oma projektist teistele, kes hakkavad ka nüüd peagi kirjutama midagi sarnast. Nad olid eelmises tunnis juba õhinas. See on nii tore ja ja võibolla seepärast, et algul oli nii raske.


Kui me Robertiga pärast projekti kohtusime, ütles ta et on muutunud, ma tunnen, et ma ka. Öeldakse, et kui suhtes oled, kestab armumine kaks aastat. Selle ajaga on mõlemad teineteise halvimad küljed ära näinud ja alles siis hakkab üles ehitamine. Mida endaga teele kaasa võtta. Mis on see, mida ma tahan pakkuda ja mida saada. Me oleme seal praegu. Robert ütles: "Me liigume ühes ajas kõrvuti, me kogeme samaaegselt muutusi." "Mina näen sinna metsa taha, aga Sina näed eespool niitu, kus on lilled ja liblikad ja me tutvustame teineteisele neid maailmu" Ta vaatas niidust üle, metsa suunas, sinna eemale, sest teda ei kõnetanud lähedal seisev maailm (olenemata sellest, et Ta seda väga soovis!). Tema räägib mulle üldistest teooriatest, mis on juba enne meid kellegi targema poolt kirja pandud. Ta teab täpselt, mis puu või põõsas nüüd võiks abiks olla, toimida. Ja ma annan seda, mida ta on oodanud ja soovinud juba kaua aega tagasi. Lapsena.


Me vestlesime eile pikalt. Olime päev otsa sõitnud mööda Lõuna-Eestit ringi. Jõudnud Lätti kummipaadiga sõitma ja.. see oli nii tore reis. Veel mõned nädalad varem ei oleks Robert pillimängu jätnud ja mind sõitma viinud. Ta korraldas selle väljasõidu ja kaasas oma sõbrad ja ka Kadri. :)
Robert on .. palju kannatanud ja ometi armastab ta väga elada. Ja ma leian, et minul, kes ma olen elanud väga ilusat elu enamus ajast, on Temalt palju õppida. Mul on kahju inimestest, kes iseendast üle ei saa ja enda sisse kinni jäävad. Iseenda vangistuses on. Inimene loobub nii kergesti iseenda aitamisest. Nii kergekäeliselt ja see on ehk meil loomuses. Kuid me saame seda muuta, alustades iseendast. Ja need sõnad kõlavadki juba imelikult. Ja juba ma näen, kus ma kinni olen. Tööpõld on suur ja lai. :)

Võibolla on see hiline aeg. Lõpetasin projekti piltide sorteerimise ja.. pooled asjad, mida tänasesse planeerisin, lükkuvad homsesse. Töö läheb edasi.. ja mis on kõige parem.. ma ei ela enam puhkepäevade nimel või nädalavahetuse nimel. Sest igas päevas on nii puhkus kui töö. Saab teha nii, et on. See mentaliteet, mida raadioteski lastakse - käes on kauaoodatud nädalavahetus, tööpäev läbi, nüüd võib klubisse minna - muserdab inimesi. Nagu oleksid argipäevad nii sombused ja hallid, et ilma nädalavahetusteta me närbuksime.


Ma ikka ei oska kirjutada siia enam. Suusõnaliselt kukub paremini välja. Tiina sünnipäevast.. rääkisime palju ja tükeldasime sama palju. Olime seda päeva pikalt oodanud. Soovisime kõik koos olla. Millalgi varem selgus, et Marge peab tööl olema ja samal päeval helistas Erki, et ta mitte kuidagi ikka ei saa tulla, kuigi ta väga väga tahab. Tiina ostis isegi ekstra dipikastme. Enamus asjad on ju piimatoodetest. Olime päevas mitu korda telefonitsi ühenduses, sest siis osaleme justkui kõik ikkagi sellel sünnipäevapeol. Projektitelefoniga saame veel mõnda aega tasuta kõneleda. Mingi aeg arvasime, et Erki läheb väga pikaks ajaks minema. Tiina mõtles, mismoodi ta saab oktoobri lõpus külla minna, kuna ta väisab Inglismaad niikuinii. Mina olin enam kui kindel, et pühapäeval sõidame Tallinnasse. Ja siis selgus, et ta läheb natukeseks ajaks. Mis on hea. Meil on veel pool pidu pidamata. Pooled jutud rääkimata ja kõik jätkub. Positiivsete uudiste andmebaas :) Ma armastan neid inimesi. Nad tegid mu paremaks ja ma tunnen, et pean nende jaoks ka olemas olema.


Homme tõusen vara. Umbes kell 9. Tunniplaani järgi on mul vaba päev, aga päevik räägib muud. Homme tuleb hea päev.