Vot sedasi!
Konverents oli sisu poolest suurepärane ja täitsa lahe, igav ei hakanud peaaegu kordagi. Korralduslik pool andis väga soovida, kuid ka sellised kogemused tuleb üle elada. Kõrvalt on alati lihtsam targutada kui ise korraldada.
Sisu meeldis, õhtune basseinikontsert oli väga põnev kogemus! Mõtlesin, et kuidas see küll välja näeb? Rahvas hullab ja sulistab vees ning bändid esinevad iseendale?! Aga ei, kaugel sellest.. ma ütlen: nii vinget kontserti pole ma veel mitte kunagi kuulata saanud! Rahvas rokkis basseinis ja veetorudes.. bänd mängis ja kõik hullasid kaasa.. super noh! Seda ei kujutagi ette, seda peab ise kogema! No ausalt, ma pole kunagi milleski nii lahedas osalenud. Pildid ilmuvad peagi Eesti Üliõpilasliidu kodukal ;)
Teine lahe asi oligi flash-mob (mobiilne siuh säuh.. Uku ütles vist nii). Põhimõtteliselt võtsime keset keskväljakud poosid sisse ja vahtisime sedasi tükk aega.. rahvas kõndis mööda ja mõtles: "Mis toimub? Mis neil viga on?" Eriti lahe oli vaadata, kuidas autod ülekäiguradade juures seisma jäid, aga inimesed üle tee ei läinud, sest nad osalesid flash-mobi's. Ühel tüübil pistis magamisalus jooksu ja ta ei saanud sellele järele joosta. Hahaa.. järgmisena hakkasime ajalehtede ja patjade ja muude vahenditega teineteisi nö nüpeldama. Kolmandaks kallistasime.. tegime puntratantsu.
Tuju on väga hea.
Kuulan poole kõrvaga Ketaspiduri uhiuut plaati, mille eile soetasin!
Pakin asju ümber ja siis koolitöö kallale.
Ajee!
- Hirm ja huvi - kaks kütust, millega maailmas liigutakse. Küsimus on selles, kumba kasutad Sina?
- Vahel on tunne, et oleme maailmale alla jäänud, teinekord jällegi tundub, et oleme maailma peal.
- Julge suurelt unistada!
- Paljud teist tööl käivad? Nii.. ja kui palju on neid, keda on tööle võetud tunnistuse alusel?! Just, praktiliselt mitte kedagi!
- Aktiivseks olemine toimub tihti hinnete arvelt.
- Elukutse - see on see, kus elu kutsub - ainuke majakas, mida järgida.
- Ärge kuulake teisi, ärge minge sinna, kuhu teised lähevad, tehke seda, mida teie tahate!
- Kutsekoolides õppivatel õpilastel on mõningaid eeliseid keskkooli ja gümnaasiumi õpilaste ees.
- Oled 18, öeldakse, et praegu toimub eluks valmistumine. Ei toimu! Su elu käib, sa ei valmistu!
- Siin ja praegu! Ära mõtle minevikule ja tulevikule nii palju.
- Elus ei ole mitte midagi ette määratud. See on rumal jutt! Sina võid muuta ja parandada kõike, mitte ei pea leppima sellega, mis on ja kuidas toimib.
- Kõige parem isetegemise juures on see, et sa saad teha kõike just nii nagu Sulle meeldib!
- Toimus simulatsioon, kus läksime ajast ette aastasse 2050. Eestis on loodud selleks ajaks Liis Lassi nimeline Ajaloo Instituudi Sümpoosion. Kommentaarid simulatsiooni läbiviijate poolt: "Ei, me ei mõtle seda Liis Lassi, keda te arvate. Kuuldavasti on Eestis veel üks Liis Lass, kes sel aastal lavakasse sisse sai." Hahaa.. Põltsamaad jagub igale poole ;)
- MINGE KÄIGE KASVÕI ÜKS KORD OMA ELUS VÄLISMAAL ÄRA! (mõeldud on ikka pikemat aega kui nädal või kaks). Pärast gümnaasiumit või natukene hiljem, aga Eestit tuleb väljapoolt vaadata! Teisiti meie areng lihtsalt seiskub.. sulistame omas mahlas ja ei saa mujalt inspiratsiooni, uusi teadmisi, mida kodumaa kasuks rakendada.
- Tuleb osata loobuda.
- Edu on plaanitud seisundi saavutamine kooskõlas saavutaja väärtushinnangutega. (Aivar Haller)
- Kogu tõde suhetest: Mitte miski muu peale suhete ei too Sinu ellu rohkem rõõmu ja rahulolu või siis vastupidist - probleeme ja kannatusi. (Aivar Haller)
Edit:
- tähelepanek! 10% konverentsil viibijatest ei armasta Eestimaad. Paneb kukalt kratsima küll. Ma saan aru, et ei armastata kõik inimesi, kuid oma kodumaad?! Ei saa aru ja ei tahagi aru saada ja ei saagi aru saada..
Kohe hakkan tegutsema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar