Imehea nädal oli, tõesti, väga hea nädal.
Esimest korda tunnen pärast projekti, et tahaks nende inimestega kohe VÄGA edasi suhelda.
Mulle nii meeldis see.. kogu meie tegevus ja grupp.
Kõik meeldis, isegi see, et hommikuti sai piim otsa ja kellelgi ei olnud sellest sooja ega külma ning.. üldse.. mingid korralduslikud viperused jätsid lõppkokkuvõttes külmaks. Viskasime nende kulul nalja ainult ja olime positiivsed ning rõõmsad edasi.
Sain üht teist kõrva taha panna.. tõesti, meetodid, kuidas meeskond paremini toimiks.. võiks toimida. Kõik oleneb eelkõige inimestest ka.
Ahh, armas.
Reisides õpitakse inimesi paremini tundma. Mul on ääretult hea meel, et mul õnnestus Reinu uuesti tundma õppida. Seekord oli tegemist positiivse kogemusega. Vahel on negatiivne ka olnud.
Aga negatiivne saab ka ükskord positiivseks. Väga vajalik on mõista, kus on su tugipunktid.
Rein ütles häid asju, mida tuleb elus meeles pidada.
Jah. Ma tunnen ise ka, kuidas see paks nahk kasvab. Tuleb kasvatada. Hea on, tegelikult.
Nii ei tee iga väiksem ja suurem asi enam hullumoodi haiget ka.
Õppima peab. Protsess on. Ega siis kohe ei saagi.
Ma ei tea, mis saab, kuid korda saab ükskord ikkagi.
Kõik asjad on siiani väga sassis. Kogu sisemus on sassis.
Vahel on selline tunne, et see, mis ma teen, on kellegi teise poolt tehtud.
Väga kaootiline on see elu juba pikemat aega olnud.
Igatahes, ma ei oleks osanud loota, et nii hea ja mõnus nädal saab olema. Sai ning ma jään seda rõõmsalt taga igatsema.
Aga ma tunnen, et nahk kasvab juba pikemat aega.
Raske oli Eestisse tulla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar