18.03. kell 4:15 – ebanormaalne.
Tänane päev algas natukene ebaõnnestunult. Sellise peaga pole ma kooli veel läinud. Ammu pole kella peale voodist üles tõusnud, täna tõusin. Valus hommik. Ikka jõuan ringiga sinna, et tegelikult pole ju tarvis.
Jah, ega ma suure hurraaga iga õhtusele väljaminekule (nii rahalises kui ka inimkeha liigutamise mõttes) ei vasta, kuid vahel võib mõni õhtu päris toredaks muutuda.
Jepikajee, mu playlist täitus kõikide nende lugudega, mida paremas servas olevas mängijas mängitakse. Nende ja veel rohkemategagi. Nüüd tuli üks grammatiline keerutus.
Vägev, mida muud oskan ma kosta. Hoian oma kaks päeva nüüd kokku.
Avastasin ühest vahvast raamatust, kus lapsed erinevatel teemadel suud on pruukinud, sellise lõigu: "Mis on armastus? See on kahe inimese vaheline tõmme. See saab olla AINULT kahepoolne." Ja täpselt sellisel kujul oli see seal kirjas.
Laps ütleb ära selle, milleni mina jõudsin praeguses eas. Eks siin saab kaksipidi mõelda tegelikult. Nagu horoskoopki.. nopid ikka välja selle, mis endaga kokku läheb. Nii mõnigi kord, olgem ausad.
Siiski, laps pani tõe maha minu silmis.
Ahjaa, filo on lugemata, ühtki muud asjalikku toimetust ma ka valmis ei toimetanud. Laulud on poolenisti harjutatud, poolenisti harjutamata.
See-eest on "This is it" film vaadatud. Kaherealises kodukinos, kuhu müüdi pileteid. Nali.
Päris tihti on meil siin Viljandis ikka väga väga.. väga mõnusad õhtud.
Vahel tahaks mujale.
Näiteks Tallinnasse teatrisse või Tartusse puppi või kuhugi, kus on muusika ja hea.
Ning üks lennureis ei tee ka liiga. Kaunistab pigem. Kisub lauluks ära.
Unemati on silmas.
Täna ei soovi näha SEDA unenägu. Aitäh.
Nett kadus ära või ja?!
1 kommentaar:
ÄKKI UNENÄGUDEL ON MIDAGI ÖELDA? :)
Võib ju olla küll. Või võib ka mitte olla? Vahel kindlasti on! ;)
Postita kommentaar