Nagu oleks tagasi põhikooli läinud, kus taolisi küsimusi sadas ühe päeva jooksul maha vähemalt 50.
Laagripraktika kaitsmise eel ei olnud mul isegi mitte ärevust sees. Tahtsin ainult kaelast saada seda nõmedat malevat.. ja mis naljakaid kilde komisjon viskas.
Üks uus tädi, keda ma varem kohanud pole küsis: Vaatasin su hinnangulehte ja märkasin, et tegevuste ettevalmistamise juures oled saanud järgmise kommentaari.. ta luges ette ja ütles siis.. mul tekkis küsimus, mispärast seesugune hinnang.. kuidas sa ise seda kommenteerid?
Mul tekkis täpselt samasugune küsimus ja mul on omad oletused.. Ja noh.. siis katkestas Piret meid ja ütles, et pole vaja täpsustada.
Vastik, et sellised olukorrad tekivad, aga samas mul on hea meel, et kõik on praegu normaliseerunud ning mingeid ebamugavusi ei ole.. samas.. pekki ma ei saa aru, mida kõik temas näevad?! Ta on kõigi sõber ja nii tobe vahepeal.. tihti. Tiina ütles minu üllatuseks ükspäev, et talle ka ei meeldi selline inimene.. lükkab pigem eemale, kui tõmbab ligi.
Oled sa kala või metsloom - otsusta.
Libe.
Nojah, nüüd on see läbi, õnneks!
Siiski, mitte mingisugust motivatsiooni uuesti laagrisse või malevasse minna ei ole.. malevasse ehk natukene on, aga noooh.. olgem ausad, ei ole ma suurem malevahunt, kes nädalast nädalasse lastega tralli lööks.
No, ei istu selline töö.
Ja see Lempsu tunnimudel ka. Motivatsioon on 0! Oleks siis mul mingigi loov idee nagu see õnne idee, millest ta viimane tund rääkis. Ma justkui tahaks oma teema ümber vahetada, samas vean selle lõpuni ja kunagi saan teha mingeid toredaid asju.
Vahel ei saa kohe üldse aru, mida ma siin teen
Limiit on täis või pigem tüdimus on peale tulnud
Pole justkui sädet selles erialas
Hale vari..
Ja mina, kriitiline, mis kriitiline. Aga üks tark naine ütles: millal siis veel olla kriitiline kui mitte noore inimesena. Mida vanemaks saad, seda enam harjud ja lepid olukordadega, aga noorena peabki kriitiline olema - sedasi sünnivadki head ideed.
Mu keha ei võta seda enam vastu
Tahan vaheldust, veel rohkem vaheldust
Esimsest korda tajun, et Priit teeb tõesti kõige õigemat asja üldse
Kui palju on neid huvijuhte, kes tõesti oma erialaga väga rahul on? Täpsustan: erialaste ainetega
Just, ained..
kräpp
kräpp
kräpp
Nagu oleksin ahelates
Kusagil sügaval minu sees on paar vastust
Ma veel ei näe neid selgelt, aga ma tean, et midagi muutub..
Kui päris aus olla, siis ma tahan kiiremas korras Tallinnasse saada! Mitmeks päevaks, et kohtuda LÕPUKS OMETI kõikide nende inimestega, kelle järele ma ammu igatsen või vähemalt.. neid näha soovin
Muust pole rääkida. Kuhugi pole rääkida :D
Ausalt, siin Viljandis pole mitte kuhugi oma juttudega minna!
Minul vähemalt mitte.
Juba 3 aastat pole õieti kuhugi minna.
Miski minus ei lase mul rääkida kõike nendele, keda ma lihtsalt natukene tean.. kuna see keegi on mu koolikaaslane või õpib sama eriala, mis mina.
Ümberringi jällegi.. näen ma seda nii palju. Nii palju, et ma kohe seda enam ei taha rääkida.
Nädalalõpus on 3 suursündmust. Sõbrad. Plaanid.
Nüüd hakkab kolmetunnine koor ja siis pea kahetunnine rahvatants.
Otsin köögist süüa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar