Enne matka olid väikesed plaanid, millega täna ühele poole soovisin saada. Ei, Lempsu ma ei plaaninud tegema hakata, nii hull ma pole.. vahel. Aga mõned asjad plaanisin küll korda sättida. Näiteks vastata kõigile neile, kes Tallinna suhtes mulle on vastanud. Aga seegi tundub hetkel liiga raske ja ajule koormav.
Lisaks oli tuba jääkamber kui sisse astusin. Kapis oli null söögiasja - vähemalt sellist, mida sooviksin hetkel süüa. Putrudest ja suppides on kõriauguni. Homme alustame niikuinii uuesti suurepäraste matkasöökidega. Masinatäis pessu ja täiskäik sisse ning poe poole ajama. Ma ei suutnud end tagasi hoida. Pitsa, üks kallis jäätis, mahlapakk ja muud head asjad potsatasid korvi ning pangakaart sai taas masinas ära käia.
Ja ma räägin sellest siin..
Uskumatu, kui palju asju see matk jälle andis. Mis neil väljasõitudel viga on, alati saab midagi juurde.. seekord jällegi hoopis midagi teistsugust. Üle pika aja oli tunne, et midagi selle aasta ainetest on siiski veel hea (lemps on mu päris suur lemmik). Tõsiselt hea. Asi polegi metsas või matkas. Minu jaoks pole. Rohkem need grupiprotsessid ja vaatleja roll ning sealjuures korraldaja ja läbiviija pilguga matkal osalemine.. väga väga väga arukaid asju sai selgeks õpitud. Vaimselt oli suur koorem. Nii palju õppida, suhetest eriti. Eriti suhetest. Mõru ja magus üheskoos.
Ja ma ütlesin täna tagasiside ringis, mis kestis vähemalt 3 tundi, et seikluses ongi olulised just raskused ja ebaõnnestumised. Matk pole õnnestunud siis, kui kõik täiesti kenasti ja pideva turvatunde saatel sihtpunkti jõudsid. PS. mitmed Ernaretke neidised arvasid esialgu, et see ongi õige matk, kus nad on tegijad ning suudavad väga hästi orienteeruda. Ei, see on Erna või kodutütarde teema. Matk seikluskasvatuses on õnnestunud siis, kui võimalikult paljudel tekib kartus, kõhedus, teadmatus, võõras ja tundmatu olukord, mis tuleb lahendada. See on seikluse point.. seikluse saamine, mille teeme võimalikuks meie. Kogemused ebaõnnestumiste, konfliktide kaudu. Pekki ja see analüüs seal lõpus on kirss! Kui meie erialal on midagi sügavat ja filosoofilist ning eriti loovat ja kirjanduslikku, siis on see mistahes analüüs või tagasiside ring, kus juht/-id peavad suutma grupile selgeks teha iseenda mõtted ja peegeldama grupiliikmetele ka neid endeid. Piret oskab seda väga hästi.
Mhh.. või et miniuurimuse kirjutamine oli paras võimlemine ning isegi mõttetu?
Võimlemine jah, aga avastasin täna, et mõttetu kaugeltki mitte.
Analüüsivõime paraneb jõudsasti. Just selline korrastatud analüüsivõime. Lõpule viimise oskus analüüsis. Tihti ei oska inimesed kohe midagi öelda, sest seedimiseks on aega vaja. Aga meie, huvijuhid, ei saa seda noortele kunagi öelda, kui tagasiside koht on ja mingi suur asi koos läbi elatud. Selle eest saadavad nad meid mõtetes kuu peale või siis ka sõnades.. mine sa tea.
Meie peame suutma kohe öelda. Analüüsida koha peal lõpuni ja kiiresti seoseid looma, mis tekitaksid noortes oma maailmapildiga ühisosasid.
Hah, hästi kukkus välja see. Üks õpitud asi on kirjas.
Mustmiljon veel peas ja ma ei tea, millal ma need saan kirja panna.
Kohe peaks, sest juba homsest algab uus seiklus ja uued lood.
Nii palju, mis oleks pidanud teisiti olema ja nii palju, mis tegi minu jaoks elamuspedagoogika taas säravaks.
Paremaks inimeseks teeb see kohe kindlasti.
Minna kirjutas facebooiks, et ta on õnnelik inimene, sest talle meeldib ta töö.
Ma tundsin matka ajal, et olen õnnelik inimene, kuna sain korraks aimu, mis mulle mu eriala juures väga meeldib :)
Hea on tunda, kuidas sisemiselt aina kasvan ja kasvan. See on üks parimaid.. see on kõige parem.. see on elu mõte üleüldse. Saada sisemiselt suureks ja mitte uppuda iseendasse. Nagu budistid.
Siiski, üks asi veel - I kursuse huvijuhid rokivad ikka täiega! Sellist kokkuhoidvat kursust ei ole ma enne kohanud meie koolis. Kümnenda klassi seltskond tuli meelde. Analoogne entusiasm ja ühtekuuluvus ning koos tegemise rõõm on neis ka.
Mis on selle juures kõige lahedam - konfliktid ei jää tulemata ja seikluses kasutatakse konflikte kenasti ära. Tavaelus ei taha keegi nendega kokku puutuda, mõned väldivad paaniliselt, lausa kardavad, teised näitavad, et ei karda, aga kardavad ka.
Jei, elamuses on konflikt vahendiks. Mõnes mõttes.
Oskuslik kasutaja suudab häid asju sellest välja võluda.
Ok, köögis on pidu.
Tsau
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar